Hea lennuliiklus on saarlastele oluline (6)

Tagasivaated 2009. aastale on tehtud, kokku võetud nii kordaminekud kui ka puudused. Saaremaa on meretagune asi, nagu mandril öeldakse. Siinse elu hoomamine on paljudele tabamata ime. Ajaarvamine Tallinnas ja Kuressaares käib mõneti eri radu. Saarel viibimise ajal said enda jaoks paljud asjad selgemaks.

Nüüd saan aru, miks saarerahvaga – olgu ta Ahvenamaal, Gotlandil või Saaremaal – on suhtlemine teistsugusem kui mandril. Sisseharjunud elurütmi on raske muuta. Suurlinlik tõtlemine tuleb unustada. Mõnda asja võetakse mandril endastmõistetavana, mere taga tuleb seda kannatlikumalt selgitada. Tulevik on saarlaste endi kätes ja teha. Saarelisest elust saab aimu, kui pead käikusid ilma ja mere tujude järgi sättima.

Vähem sinisilmsust

Mäletan, kui mullu oktoobris tegin raadiointervjuud Ene Ergmaga. Hämmastas riigikogu esimehe naiivsus ja sinisilmsus. Mäslevad lained ja tormituul Suures väinas olid talle hirmutavad. Kõrge persoon kartis, kas üldse mandrilt Muhusse pääseb. Nüüd sai ka Ene Ergma aimu ja koges, mida tähendab saarel elamine.

Mandrirahvale on üllatus see, et saarlane peab oma elu sättima ilmakapriiside järgi. Tormine meri pole ime, vaid tavaline nähtus. Loodusest jäävad saarlased ja muhulased sõltuma pikka aega. Ühendus suure maaga toimub järgnevalgi kümnendil veel parvlaevadega.

Maavanem Toomas Kasemaa kinnitas jõulude eel raadiointervjuus, et 2010. aasta on Saaremaa silla jaoks otsustava tähendusega. Pealinnas algavad sillateemalised arutelud ja sügiseks peaks kõik paigas olema. Igal juhul kavatseb ta väärt mõtte realiseerumise eest seista. Edu! Hüva mõtte võivad põhja lasta saarlased ise, kes on millegipärast silla vastu.
Olen kuulnud absurdseid põhjendusi alates sellest, et siis pole Saaremaa enam saar, kuni ohjeldamatu kuritegevuse kasvuni välja. Poliitilisest ajupesust pole mõtet rääkida!

Sinisilmne on maavanem hoopis lennuühenduse osas. Rahvuslik uhkus või viletsus (heal lapsel mitu nime) ehk Estonian Air pole täna kindel partner. Puuduliku lennupargiga opereerimine valmistab firmale probleeme.
Kaks paarkümmend aastat vana Saabi on muuseumieksponaadid ja minu meelest kuuluvad ammu väljavahetamisele.

Kui on udu või temperatuuride järsk kõikumine, siis on lennuliiklus pea peale pööratud. Tehnilise viperuse korral pole asendussõidukit kusagilt võtta. Mina ei julgeks töökäikusid lennuki järgi sättida, ebakindel on see värk. Parem keeran ise autorooli või panustan bussile, on kindlam. Lennufirma tuleks maavalitsusel korralikult letti võtta ja öelda otse: kui asjad niimoodi jätkuvad, lõpetame kurameerimise ja otsime uue partneri.

Air Baltic kiikab 2010. aastal uute turgude poole ja Saaremaad nähakse ühe perspektiivse osana. Tartus 2009. aasta eest aasta teo auhinna vastu võtnud firma asepresident Janis Vanags oli vana aasta lõpul väge täis ja kinnitas taas kord: Eestis nähakse potentsiaali ja uued liinid on võimalikud. Kõik paneb paika konkurents ja hind. Parim variant oleks lasta kahel firmal koos tegutseda Tallinna–Kuressaare liinil. Siis saab selgeks, kelle kvaliteet ja teenus on parem.

Praegu toimub karikakramäng “lendan-ei lenda”. Kannatajaks nii saarlane kui ka mandriinimene. Ühte kinnitan maavanemale küll: ei maksa sinisilmselt loota ja oodata, et Estonian Air hakkaks Kuressaare liini tarbeks uut õhusõidukit soetama. Liialt väike on selle suuna potentsiaal, pealegi on kauglendudeks vajalikud Bombardieridki veel Kanadast kätte saamata.

Pole Air Baltic ka alati paipoiss, nemadki on Riia–Tartu–Riia reise ära jätnud, ent sellist jama, kui oli mullu novembris-detsembris pealinna ja Kuressaare vahelises õhuliikluses, annab mäletada. Jaanuargi on vingerpussi mänginud ja Tallinna lennujaama koduleht kinnitab reiside tühistamist.

Seljad kokku

Automaatne kauglähenemise seade maandumiseks rasketes ilmaoludes tuleb Kuressaarde soetada. Samast seadmest tunneb puudust ka Tartu. Kahel maavalitsusel tuleks seljad kokku panna, minna lennuametisse ja asjameestele probleemi olemus selgeks teha. Üksi tegutsedes võib asi toppama jääda ning kokkuvõttes tuleb kallim kui koos panustades.

Hanke korraldamine võtab aega ja pakkumisedki tuleb läbi arutada. Maavalitsust peaks julgemini toetama linnavõim. Lennukiga saabujad on paljuski Kuressaare elanikud või külalised, kes oma maksudega ja ka muul moel linna rahakotti täidavad. Linnapea on tegus naine ja usutavasti oskab tema meeskond siin väärt nõu anda.
Kui selgade kokkupanekust veel rääkida, peaks kohalik ajakirjandus lennuliiklust senisest enam survestama. Praegu käivad Riias arutelud, kas kevad-suvisel perioodil hakatakse lendama kolmnurgas Riia–Kuressaare–Tartu või mitte.

Lõuna-Eesti loetavamas väljaandes nimega Tartu Postimees on selles vallas olnud mitmeid toetavaid sõnavõtte. Pall on saarlaste poolel ning jääb loota kaasamängimist. Regionaalsete lennujaamade direktori Andres Taimla kinnitusel peavad kahe maakonna ajakirjanikud teemat kuumana hoidma ja mitte laskma sellel jahtuda.
Puudulik ühendus Tartuga pärsib saarlaste elu ja tegevust. Äriasjade ajamine või arstile sõitmine Eesti suuruselt teise linna on täna ülimalt keeruline. Kui käivituks lennuühendus, annaks see suvisel ajal tööd ja leiba kohalikule turismisektorile. Saarele jõudmine muutub kordades kiiremaks ja mugavamaks.

Loodetavasti on saarlastel omakorda asja Lõuna-Eestisse, kus pilku püüavad kuppel-maastikud maaliliste ja soojaveeliste järvedega. Miks mitte võtta Tartust ette ka käik Venemaale.
Ühendusteed peavad olema kahesuunalised. Nende arendamisel on meil kõigil täita oma roll.