Vastu põhjatuult langetatud tamm pühitseti uisu emapuuks (11)

Vastu põhjatuult langetatud tamm pühitseti uisu emapuuks

UISK SUURE PIKA MASTIGA: Üheteistmeetrine mast on metsast ehitusplatsile toodud. Väinamere uisu ühingu juhatuse esimees Mihkel Jürisson (muhumustrilise karbiga) on rahul. Samamoodi nagu tema kõrval seisev viimase uisu ehitaja Kaarel Noore järeltulija Andres Noor ja Martin Kivisoo.
Foto: Aare Laine

Sadakond huvilist jälgis laupäeva hommikul Muhu saarel vaatepilti, kuidas mehed käsisaega 11,5 meetri kõrgust tamme uisu emapuuks langetasid. Piraka mastitamme võtsid hakkajad mehed õlgadele ja kandsid enam kui poole kilomeetri kaugusele ehitusplatsile Koguva sadamasse.

Uisu emapuu päeval oli osalejaid mitmest laevaseltsist üle Eestimaa. Emapuu mahavõtmisel ja uisu ehitusplatsil tegutseti vanu laevaehitustraditsioone järgides. Tamm langetati vastutuult põhja suunas. “Need, kes laevaga lähedalt seotud, ei tohi emapuud saagida. Saemeeste hulgas oli hiidlasigi. Langetatud puul võtsin mina koos meie ühingu teise liikmega ladva maha. Niisugune on komme,” rääkis Väinamere uisu ühingu esindaja Mihkel Jürisson.

Puu mahavõtmise juures toimetas taluperemees Martin Kivisoo, kes ohverdas muistsetele maa-, metsa- ja merejumalatele.
Ehitusplatsil võttis muhulane Andres Noor, viimase uisumeistri Kaarel Noore järeltulija, emapuult kolm laastu, mida hoitakse alles kuni laeva veeskamiseni. “Keegi laevameestest viib laastud kerisele, ajab need kuumaks ja seejärel viiakse need esimesena laeva. Sellega läheb laeva sisse hing, mõnede arvates kotermann,” selgitas Jürisson.
Laastude võtmise järel raputas Mihkel Jürisson puule liiva. Seda selleks, et pahategusid laevast eemale hoida.

Emapuu pühitses preester Andreas. “Õnnistamine tähendab head tegu. See ettevõtmine ja töö saab selle talituse läbi kaitseingli,” toonitas isa Andreas.
Õnnistamise järel süüdati sadamas uisutuli. “Uisutuli tehti vanasti hästi vägev. Kui tuli oli suur, siis pidi uisk kiiremini sadamasse jõudma,” teadis Mihkel Jürisson. Kohapeal kokkuklopsitud mitmekümneliikmeline ühendkoor tuli “Uisulaulu” esitamisega kenasti toime.

Martin Kivisoo võttis uisuehitamise loo kokku oma koolipõlveaegse pinginaabri Karlo Paadi öeldud mõttega. “Mingi ürgmuhulik alge on toimimas. See alge kisub endaga kaasa teisi algeid. Muhulased jäävad oma juurte juurde ja see tegu seda näitabki,” meenutas Kivisoo.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 70 korda, sh täna 1)