Valitsuse arvates vääris Saaremaa eriolukorda (7)

Valitsuse arvates vääris Saaremaa eriolukorda

SAID HAKKAMA: Siseminister Marko Pomerants tunnistas, et rasketest oludest tulenenud kriisi lahendamine ei olnud väga ulmeline ülesanne.
Foto: Raul Vinni

Oma eilsel istungil leidis vabariigi valitsus, et olukord saartel on nii kriitiline, et välja tuleks kuulutada eriolukord. Olgugi et Saaremaal möllas eile lumetuisk, oli eriolukorra vääriline siiski vaid kriisiõppuse “Lumetorm 2010” stsenaarium.

“Saaremaa ja Hiiumaa elektriga varustamine on täielikult katkenud. Saartel on elektrita 25 280 klienti. Väikese väina liini taastamine võib võtta aega kuni viis päeva. Parvlaevaliiklus on katkenud.”

Selliseks võinuks olukord kujuneda pärast kolm päeva kestnud ägedat lumetormi ja päevi püsinud 30-kraadist pakast. Eile õppuseks kogunenud valitsuse kriisikomisjon leidis, et olukord on eriolukorra vääriline, ja selle hinnanguga nõustus ka vabariigi valitsus. See andis omakorda garantii ka näiteks erasektorile, et nende tehtud tööde eest tasutakse hiljem riigieelarvest.

Ulatuslik voolukatkestus

Eile varahommikul kell 4 said valitsuse kriisikomisjoni kuuluvad ametnikud teate, et kella 8-ks tuleb kiirkorras koguneda komisjoni istungile. Neile anti ülevaade olukorrast, mis kohati oli üpriski nukker.

“Jäite raskuse ja tugeva tuule mõjul on Väikese väina tammil murdunud kõik 13 raudbetoonist masti. Sõidutee tammil on transpordile läbimatu teele langenud mastide, juhtmete, tõmmitsatrosside ja purunenud isolaatorite tõttu,” anti stsenaariumi järgi ülevaade olukorrast Eleringi poolt, kelle haldusalasse kuuluvad Väikese väina tammil olevad liinid, mis Saaremaad elektriga varustavad.

Mändidest postid

Kriisikomisjon otsustas esialgu taastada ühe liinidest ajutiste puitmastidega, paigaldades purunenud raudbetoonist mastide asemele 22 puidust masti.
“Kuna pole selge parvlaevaliikluse taastamise täpne kuupäev, siis arvestatakse ka ajutiste puitmastide valmistamisega kohalikust toorpuidust (tuleks maha võtta kuni 50 mändi),” selgitati elektrivarustuse taastamise plaani.

Ennustati, et parimal juhul saaks elektri tagasi 8 päevaga. Laevaliikluse mittetaastumise puhul tuleks spetsialistide saarele toimetamiseks võtta appi helikopter.

Laevad töösse

Eesti Energia hinnangul oli liinidele langenud massiliselt puid, rivist väljas olid alajaamad, mastid murdunud. Mobiilside Saaremaal oli katkenud, väljaarvatud Kuressaares. Välistemperatuuri alanemine ja pikaajaline elektrikatkestus olid kaasa toonud küttesüsteemide ja hoonete veetorude külmumise ohu.

Eesti Energia andis ülevaate varugeneraatoritest. Muuhulgas soovitas Eesti Energia kriisikomisjon leida võimalus ja tuua saartele täiendavaid generaatoreid või kasutada sadamates laevade generaatoreid. Näiteks saab kasutada Roomassaare sadama alajaama, samuti suudavad elektrit anda Saaremaa Laevakompaniile kuuluvad laevad ja jäälõhkuja Tarmo.

Viimane suudaks näiteks anda 10 protsenti Kuressaare linna vajadusest.
Siseminister Marko Pomerants ütles Oma Saarele, et õnneks pole Eestil seni vaja olnud nii ekstreemsete oludega vastamisi seista.
Pomerants kinnitas, et midagi väga müstilist ja ületamatut stsenaariumis ei olnud. Ühe asjana, mida tuleks eriti silmas pidada, tõi minister välja just inimeste teavitamise olukorrast.

“Infolevik peab olema kiire ja hea ka siis, kui juhtub, et mobiili ja raadioga näiteks ei ole midagi peale hakata,” märkis Pomerants.
Postimees vahendas ilmajaama sünoptiku Taimi Paljaku arvamust, et tegelikult on kriisiõppusel läbi mängitud ilmaolukord küllaltki tõenäoline.


Laevaühendus mandriga sujub tõrgeteta

Vaatamata rasketele ilmastikuoludele oli parvlaevaühendus Kuivastu ja Virtsu vahel eile normaalne ning lähtudes ilmaprognoosidest ei tule katkemisi ka nädalavahetusel.
Veidi pikemaks kujunes eile vaid Saaremaa ja mandri vaheline esimene hommikune reis.

“Kaks laeva sõidavad täiesti normaalselt, vaatamata sellele, et nad päris täistunnil välja ei lähe,” ütles Väinamere Liinide teenindusjuht Anu Hiiuväin, lisades, et probleem oli eile vaid hommikuse esimese reisiga.
Natuke keerulisem lugu on Triigi–Sõru liiniga, kus tehti eile kaks edasi-tagasi reisi algselt planeeritud kolme asemel, kuna hommikune reis venis viie tunni pikkuseks.

“Tuisk, lumi ja külm moodustavad laevateele sellise massi, millest on laeval hästi raske läbi murda,” tõi Hiiuväin põhjuseks, miks esimene ülesõit hilines, lisades, et hetkel on kõik jõupingutused suunatud hiidlastele, et Rohuküla–Heltermaa liinil uuesti mingigi liiklus taastada.

Evely Aavik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 1)