Saaremaa rannad jäävad valgeamuurile lukku (6)

Keskkonnaministeerium ei pea mõistlikuks Saarte kalurite ühingu pakutud ideed kasutada Saaremaa rannikumere ja siseveekogude kinnikasvamise pidurdamiseks võõramaiseid kalaliike, kes toituvad veekogude taimestikust.

Saarte kalurite ühingu esimees Hillar Lipp pakkus ministeeriumile välja mõtte võidelda veekogude kinnikasvamisega selliste kalaliikide abil, kes toituvad eelkõige veekogude taimestikust (vetikatest) ja hoiavad seeläbi veekogud paremas seisus.

Lipu sõnul tuleksid sobivate kaladena kõne alla karpkala ja valgeamuur, keda kasutavad oma siseveekogude seisundi parendamiseks ka leedulased. Saare maakonnas võiks valgeamuuri tuua Linnulahte ja teistesse kinnikasvavatesse järvedesse, pakkus Lipp.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Herki Tuusi sõnul on lootus, et mingi kala mõne veekogu kinnikasvamisest päästab, Eesti olusid arvestades selge liialdus.

Näiteks on Mullutu ja Linnulaht Nasva kaudu ühenduses Läänemerega, mistõttu need kalad lasevad sealt asustamisjärgselt lihtsalt jalga ning lootus, et nad niidumasina ja põhjasüvendaja töö ära teevad, on kaheldav, rääkis Herki Tuus.

Oluline on ka see, et valgeamuuri Linnulahte asustamise puhul oleks tegemist võõrliigi introdutseerimisega, mis on looduskaitseseadusega keelatud. Soojalembese kalaliigina kasvab valgeamuur Eesti veekogudes väga aeglaselt ega suuda ilmselt sigida, kuna ta sigib vaid Amuuri vesikonna kiirevoolulistes suurtes jõgedes.

Kokkuvõtvalt ütles Tuus, et kuna Saarte kalurite ühingu ettepanek pole ilmselt majanduslikult tasuv ning on keskkonnaaspektist sisuliselt taunitav, siis ei näe ta võimalust, et keskkonnaministeerium seda ideed toetaks.
“Üldse, kui jutt käib kalakasvatusest, siis ei peaks meie looduslikke veekogusid käsitlema kui kalakasvandusi, ja kui seda teha, siis kujunevad need pigem harrastuspüügi kui kutseliste kalurite jaoks,” lisas Truus.


Valgeamuur

Ctenopharyngodon idella on karpkalalaste sugukonda kuuluv kala, kes võib kasvada kuni 1 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 30 kilo. Valgeamuur sööb peaaegu eranditult ja suures koguses veetaimi. Vikipedia andmetel on arvutatud, et päevas sööb ta umbes kolm korda rohkem taimi, kui ise kaalub.

Eestis püüti valgeamuur viimati välja 2004. aastal Võrtsjärvest. Tegemist oli umbes 20 aastat vana isendiga, kes kaalus 20 kilo ja oli 115 cm pikk. Tema looduslik elukeskkond asub Kaug-Idas ning ta on levinud ka idapoolsetele aladele. Eestis kasvatatakse valgeamuuri vähesel määral kalakasvatustiikides.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 298 korda, sh täna 1)