Ringiga saab kiiremini (1)

Ringiga saab kiiremini

 

Miks otse minna, kui saab ka ringiga? Selle veidi iroonilise ütlemisega iseloomustab rahvasuu nende tegemisi, kes pealtnäha lihtsaid asju keeruliselt teevad. Selleks, et üle platsi minna, me üldjuhul ringi ei tee.

Vanarahva tarkustega on aga sageli nii, et need sobivad omal ajal ja omas kohas hästi, kuid teistes tingimustes juhatavad siiski eksiteele.
Näiteks siis, kui plats on üles kaevatud ja hoolimatu otsemineja kukub mitme meetri sügavusse torude ja kaablite vahele. Eriti kindlalt läheb rada rappa siis, kui vanu reegleid vägisi uutesse oludesse väänatakse.

Haamriga kella ei paranda

Kunagi oli asi selge: kui midagi logiseb, võta haamer ja löö naelaga kinni. Asi sai jälle terveks ja pererahvas võis olla õnnelik. Sama juhendi järgi kella parandada siiski ei tasu – haamer jääb küll terveks, aga nael läheb kõveraks ja kell on hullemini katki kui enne. Miskipärast on naela ja haamriga kellaparandamise loogikat viimasel ajal kiputud rakendama ka siis, kui räägitakse kirjade kättetoimetamisest.

Nõustun sellega, et kõikide kirjade viimine kõigepealt Tallinna sorteerimisele ja seejärel kodukülla tagasi võib paista veider. Ja saan igati aru pahameelest, kui kõrvaltänavasse adresseeritud kiri jõuab kohale alles kolme päeva pärast. Aga siis on põhjus kindlasti milleski muus kui Tallinnas sorteerimises ning olukord igati inimese ees vabandamist väärt. Miks viiakse posti pandud kirjad kõigepealt Tallinna? Põhjus on väga lihtne ja tegelikult on neid isegi kaks: majanduslik otstarbekus ja kiirus. Paistab mõistusevastane, et pikema maa läbimine tempot tõstab, kuid tegelikult see on nii.

Me peame loomulikuks, et Eesti piires lähetatud kiri jõuab kohale ühe päevaga. Ükskõik, kas saadame selle kolme või kolmesaja kilomeetri kaugusele. Eesti Posti kogemus näitab, et oma küla, valla või isegi linna piires kirju eriti ei saadeta. Enamik kirjadest on ette nähtud kaugemale lähetamiseks ning nende hulgast üleaedsetele saadetud kirja väljasorteerimine tähendab aeganõudvat ja kallist käsitsitööd.

Kui ka kohalikud kirjad välja võetaks, siis ülejäänud post tuleb nii või teisiti Tallinna saata. Kas postiautos on pisut rohkem või vähem kirju, ei ole määrava tähtsusega. Küll aga on oluline see, et kirjade sorteerimisel on lähtutud ökonoomsusest.

Kirjad iga postiljoni jaoks eraldi

Tallinnas asuval kirjasorteerimiskeskusel on uus ja moodne kirjaliin, mis suudab sorteerida märksa rohkem kirju, kui neid Tallinnas postitatakse. Kirjaliin saab hakkama kõigi Eesti kirjadega ja nii ongi mõistlikum maakondades topelttöö tegemine ära lõpetada. Sama ajaga kui maakonnas saaks kohalikud kirjad mujale minevaist eraldatud, on kõik kirjad juba Tallinnas kiire masina juures kohal.

Kirjasorteerimisliin on nii nutikas, et ei paki kirju nüüd enam mitte linnade ega tänavate kaupa, vaid iga postiljon saab kätte oma paki. Kui kõiki postitatud kirju Tallinna ei saadetaks, oleks kohapeal hommikul posti sorteerimise ja kirjakandja koti komplekteerimisega palju rohkem tegemist. Nüüd aga saab hommikul kanderingiga alustada varem ja inimlikke vigu tuleb samuti vähem sisse.

Selles postiljonipõhises pakis on nüüd koos kõik kirjad, mis tema tööpiirkonnas elavatele inimestele on saadetud. Ükskõik, kas need postitati samas linnas, Eesti teises otsas või kusagil välismaal.
Olemegi loo alguse juures tagasi – tegelikult kasutab Eesti Post kirjade saatmisel Tallinna kaudu otseteed. Nii suudame paremini tagada, et saadetised jõuavad inimesteni vähemalt sama kiiresti ja kindlasti odavamalt. Ka ajakirjanike eksperimendid kirjadega näitasid, et järgmisel päeval on inimestel kirjad käes.

Eesti Posti tegevust ei jälgi mitte ainult meie ise, seda teevad ka konkurentsiamet ja rahvusvahelised organisatsioonid. Postisaadetiste kättetoimetamise kvaliteet on meile kõigile oluline.
Post liigub käest kätte. Teie saadate ja meie toimetame kiiresti kohale.

Aavo Kärmas
Eesti Posti juhatuse liige

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 41 korda, sh täna 1)