Lemmikloomade turvakodu elab peost suhu (8)

Lemmikloomade turvakodu elab peost suhu

KIISU OTSIB KODU: Neljakuune kiisu Liisi saabus hoiukoju eelmisel nädalal.
Foto: Helen Kuleša

Saaremaa lemmikloomade turvakodust käis möödunud aastal läbi 70 looma, neist 19 koera ja 51 kassi. Võrreldes 2008. aastaga vähenes hoiukodust läbikäinud loomade arv 16 neljajalgse võrra.

Pooled turvakodusse sattunud koertest jõudsid hiljem oma vanasse kodusse tagasi, pooled leidsid uue peremehe. Üllatuslikult leidsid uue kodu kõik turvakodusse sattunud kassid, kellest enamik olid kassipojad.
Saaremaa lemmikloomade turvakodu juhataja Helen Kuleša ütles, et kui eelmise aasta sügisel oli selline tunne, et mitte keegi ei taha endale kassi, siis õnneks arenesid asjad hoopis paremini.

“Sügisel otsustasime, et kuna meie MTÜ rahalised võimalused on piiratud, võtame vähem loomi. Omavalitsused maksavad kinni 14 päeva hoiu- ja veterinaartoimingud, nad ei ole aga kohustatud maksma loomade steriliseerimise eest, see ei ole esmaabi,” rääkis Helen Kuleša. Omavalitsustest on turvakoduga koostööd teinud seni vaid Kaarma vald ja Kuressaare linn.

“Kui 14 päeva on möödunud, siis nende loomade edasise ülalpidamisega oleme tänu annetajatele hakkama saanud,” ütles Kuleša.
Hoiuteenuse päevarahad on läinud peamiselt loomade toidu ja ravimise eest maksmiseks. Möödunud aastal annetasid inimesed loomade turvakodule 9900 krooni, lisaks annetasid loomadele toitu oma jõulukampaania raames Saaremaa ühisgümnaasiumi klassid ning ka mõned firmad. Annetuste kogumiskastid on üleval Rae poes ja K-Rautas.

“Et see asi ära tasuks, siis peaks kõik käima nagu konveieril, et püütakse hulkuvaid loomi, hoitakse neid kaks nädalat ja siis tulevad jälle uued loomad, et ei oleks enam kulusid. Siis tasuks ära, aga meil sellist eesmärki ei ole. See süsteem, mis meil on, taotleb eelkõige looma heaolu just looma huvidest lähtuvalt,” selgitas Helen Kuleša.
Loomi hukatakse nii vähe kui vähegi võimalik. Kui, siis neid, kelle ravimine läheks ääretult kalliks.

Rebaseid ei võeta

Pakutud on igasuguseid huvitavaid loomi, näiteks ka rebast, aga metsloomi Saaremaa lemmikloomade turvakodu vastu võtta ei saa. On pakutud ka luike ja haige tiivaga varest, kuid juhataja sõnul ei ole päris nii, et nad saaksid hoolitseda igasuguste loomade-lindude eest.
“On hästi palju reguleerivaid seadusi, metslooma tohib näiteks pidada see, kellel on vastav luba,” selgitas ta.

Saaremaa lemmikloomade turvakodu kaudu on inimesed päris sageli leidnud oma kadunud koera. Näiteks üleeelmisel nädalal Nasval kaduma läinud Saksa lambakoer leiti Pihtla vallast Kaali tee ristist tänu tähelepanelikule möödasõitjale, kes pidas auto kinni ja võttis turvakoduga ühendust. Turvakodu juhataja võttis omakorda ühendust inimesega, kes oli turvakodust oma kadunud koera taga otsinud just mõni päev tagasi. Koera leidja hoidis loomal niikaua silma peal, kuni omanik kohale jõudis.

“Selliseid üksikuid uitama minekuid ikka juhtub, aga kui koer pidevalt hulgub, siis hakkad mõtlema, et midagi on omaniku suhtumises valesti,” ütles Helen Kuleša, tänades ka Kadi raadiot, kes paljusid otsimiskuulutusi edastab.
Kõige rohkem võtavad aga loomadele ajutise kodu pakkumise isu ära hoolimatud loomaomanikud, kes avastavad alles paar nädalat hiljem, et nende kodust plehku pannud neljajalgne on turvakodusse sattunud.
Kui siis koerale hoiukodusse järele minnakse ja kuulda saadakse, et tuleb looma hoiukulud kinni maksta, ollakse pahased ja hakatakse oma õigust ajama.

“Loomadele tuleb tähelepanu pöörata ja mitte miski ei õigusta looma piinamist. Samas peaks ka tegelema inimese kaitsega looma eest. Omapäi kasvanud koerad, rikutud närvisüsteemiga, sotsialiseerimata, kurjad koerad võivad muutuda inimesele ohtlikuks,” rõhutas Helen Kuleša.
On koeraomanikke, kes suhtuvad kaaskodanikesse üpris ülbelt. Ei nad arvesta sellega, et naaber, kes peab vara tööle minema, ei saa näiteks haukuva koera tõttu magada, või et lapsed, kes tulevad üksi koolist, ei pruugi tänaval vabalt ringijooksva koera psühholoogiat tunda, ja nii võib juhtuda õnnetus.

“Enne kui koer võetakse, tuleb mõelda, kas sul jätkub raha ja aega selle loomaga tegeleda,” kutsub Helen Kuleša kõiki loomasõpru enne lõpliku otsuse langetamist põhjalikult järele mõtlema.
Koerte püüdmisega turvakodu ei tegele, küll aga pakuvad nad kinnipüütud looma transportimise võimalust ja organiseerivad ravi.

Looma turvakodusse võtmisel kehtib ka tingimus, et loom peab olema sõbralik, siis on võimalik teda vajadusel ravida ja talle uus omanik leida.
Praegu on Saaremaa lemmikloomade turvakodus vaikne aeg, ilmselgelt on külmadega palju loomi hukka saanud, aga pakkumiste kõrghooaega on oodata kevadel, maikuus.

“See, et Saaremaal puudub loomade varjupaik, on kurb lugu,” tõdes turvakodu juhataja Kuleša. Näiteks turvakodu käsutuses olev ruum Aula-Vintri külas, kus praegu kasse hoitakse, on väike. “Eks nad stressavad, kassid ei taha niimoodi pundis elada, neile peaks võimaldama suurema territooriumi. Haigusedki kipuvad niimoodi kergemini külge hakkama,” nentis Kuleša.

Kui eelmisel aastal toetas Kuressaare linn loomade turvakodu 72 000 krooniga, siis sel aastal pole veel otsustatud, kui palju raha turvakodule eraldatakse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 66 korda, sh täna 1)