Volikogu komisjon on koostöö tegemise vorm (5)

Volikogu komisjon on koostöö tegemise vorm

 

Kohalike omavalitsuste valimised on selleks korraks läbi ja töö on alanud. Kuid peab ütlema, et mõnes kohalikus omavalitsuses edeneb töö alustamine vaevaliselt.

Kus nimetatakse vallavalitsuse liikmed ametisse seadust rikkudes ja vallaelanike arvamusi arvestamata, mistõttu on tekkinud võimuvaakum, kus makstakse õigusvastaselt lahkumishüvitist jne. Probleeme on ka Kuressaares.

Linnavolinike töölerakendamine liiga aeglane

Linnavolikogu nõuetekohane töölerakendamine on seni edenenud aeglaselt. Valimised olid juba eelmise aasta oktoobri keskel, kuid alatiste komisjonide koosseisud kinnitas volikogu alles 7. jaanuaril, välja arvatud revisjonikomisjon, mille koosseisu kinnitati kahel korral, nii eelmise aasta novembris kui ka detsembris.

Seejuures on uus volikogu kinnitanud linna 2009. a II lisaeelarve ja läbi viinud 2010. a linnaeelarve I lugemise ilma volikogu komisjonides eelarvete eelnõusid arutamata. Volikogu kaks komisjoni, sh rahandus- ja majanduskomisjon alustasid tööd alles 18. jaanuaril, mil toimusid nende esimesed koosolekud ja sisuliselt alles algas eelarve eelnõu arutelu komisjonides. Eelnõu soovitakse aga saata juba viimasele lugemisele, enne mida muudatusettepanekuid enam teha ei saa. Võidakse küll väita, et miks sa ei jälgi volikogu tööd internetis ega tegutse selle järgi, kuid linna põhimääruse kohaselt komisjonide töö selliselt ei käi.

Komisjonide osa ja tähtsust volikogu töös võidakse praegu alahinnata, kuna vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on volikogu kohustatud moodustama revisjonikomisjoni, teisi komisjone volikogu võib moodustada. Kuid demokraatia printsiip on meie riigi põhiseaduse aluspõhimõte.

2002. a detsembris riigikogus heakskiidetud “Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon” põhineb arusaamal, et demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks on avalikul võimul vaja kuulata kodanikke ja teha koostööd võimalikult paljudega neist.

Eelnõud kõigepealt ikka komisjoni

Üks kodanike kuulamise ja nendega koostöö tegemise vorm on ka volikogu alatine komisjon, mille liikmetest enamik on kodanike esindajad väljastpoolt volikogu. Ainult revisjonikomisjoni liikmed peavad kõik olema volikogust. Ka on volikogu istungite tõhususe tõstmiseks vajalik, et arutusele tulevad eelnõud oleksid vastavas volikogu komisjonis eelnevalt läbi arutatud.

Rääkimata linnaeelarvest, mis on väga oluline dokument, kuna sel on pikaajaline mõju kohalikule elule. Kui rääkida töö tõhususest volikogus eelarvete arutelul, siis sisulist arutelu linnavolikogu istungitel nendes küsimustes ei toimunud. Ainsana avaldas volikogu liige Aivar Aru arvamust, et eelarve arutelu peaks eelnevalt toimuma ka komisjonides. Nii on see olnud ka eelmistes volikogu koosseisudes.

Vaja on uut KOKS-i

Ilmselgelt vajab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus muutmist. Seadus on algselt vastu võetud 2. juunil 1993 ja seda on muudetud seni 61 (!) korral. 2007. a mais vastuses riigikogu liikme Andres Herkeli kirjalikule küsimusele oli eelmine õiguskantsler seisukohal, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kontseptuaalne alus on arvukate muudatuste ja vastuolude tõttu killustunud, mistõttu on viimane aeg töötada välja ja võtta vastu uus, tänapäeva nõuetele vastav ja terviklikult koostatud seadus.

2009. a kohalike valimiste eel valmis vabaühenduste manifest, milles Eesti vabaühendused pöördusid kohalikesse volikogudesse kandideerijate poole ettepanekutega tegevuseks, mida nad valituks osutununa saavad omalt poolt ette võtta, et aidata kaasa vabaühenduste ja kodanikuühiskonna tugevnemisele ning ühenduste ja omavalitsuste koostöö paranemisele. Selline tegevus võimaldab tõsta kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkust ja ära kasutada seni halvasti kasutatud olulise sotsiaalse ressursi.

Kodanike ja kodanikuühendustega senisest elavam koostöö algas linnavolikogu eelmisel koosseisul, kuid selle koostöö vajalik tase on veel saavutamata. Seetõttu tekibki küsimus, kuulates volikogu istungil linnapea ettekandeid teemal “Olukorrast linnas” või uue aasta vastuvõtul, et kas meil tõesti on kõik nii hästi, olgugi et tegelikult ei ole ju. Samuti uinutav tunne, et “las jääda nii, kuis oli”, mujal on veel hullem.

Kui veel rääkida jaanuarikuus toimunud linna uusaasta vastuvõtust, siis eelmisel aastal oli see Kuressaare linna pidulik vastuvõtt, mille kutsele olid alla kirjutanud volikogu esimees ja linnapea, käesoleval aastal aga linnapea pidulik vastuvõtt, mille kutsele oli alla kirjutanud ainult linnapea. Vastuvõtul tekitas teatud piinlikkust ka mõningaid isikukultuse momente sisaldav kultuuriministri sõnavõtt.

Ega ometi vaikiv ajastu?

Kõigest eeltoodust lähtudes loodame, et linnas ei ole pärast viimaseid kohalikke valimisi alanud nn vaikiv ajastu.
Linnavalitsuse juhtimis-struktuuri ja haldusaparaadi teenistujate koosseisu kinnitamist sisaldava volikogu otsuse eelnõu arutelul rahandus- ja majanduskomisjonis tekitas arusaamatust ja vastuseisu asjaolu, et noorsootöö spetsialist hakkab uue struktuuri kohaselt kuuluma sotsiaalosakonna koosseisu, kes allub sotsiaaltöö abilinnapeale.

Komisjonis avaldati arvamust, et see ei ole põhjendatud. Vastavalt noorsootöö seadusele on noorsootöö noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil tegutseda vaba tahte alusel perekonna, tasemekoolituse ja tööväliselt. Linna kultuuri, spordi ja noorsootöö arengukava aastateks 2005–2013 kohaselt on noorsootöö valdavalt seotud hariduse ja kultuuri valdkonnaga.

Samuti vajab noortepoliitika elluviimine tõhustamist. Loomulikult on noortel ka sotsiaalsed probleemid, kuid need ei ole nii valdavad, et noorsootöö peaks kuuluma sotsiaalvaldkonda. Probleeme saab lahendada koostöös.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 28 korda, sh täna 1)