Lapimooride lapitööd kultuurikeskuses

Lapimooride lapitööd kultuurikeskuses

PILKUPÜÜDEV VÄLJAPANEK: Iga Lapimooride lapitööde väljapanek erineb eelmistest ja tasub kindlasti uudistamist.
Foto: Rita Loel

Kuressaare kultuurikeskuse suures saalis on huvilistel taas võimalik vaadata kohaliku käsitööühenduse Lapimoorid lapitööde näitust. Lapimooridega on seekord ühinenud Kuressaare päevakeskuse lapitööringi käsitööhuvilised ning tulemus on pilkuköitev ja põnev.

Lapimooride eestvedaja, Kuressaare ametikooli õpetaja Kaie Kesküla sõnul on tänavune näitus kindlasti erinev eelmistest. “Koos oleme käinud küll kauem, kuid praegune näitus on seitsmes,” ütles ta. Kuressaare linna kunstikuraatori Ly Pihli sõnul on armas, et juba mitmendat aastat kaunistavad kultuurikeskust vabariigi aastapäeva aegu kirkad lapitööd.

Kesküla märkis, et igale näitusele tuuakse uusi töid, sest lapitöö on juba kord selline, kus ükski töö ei sarnane eelmisega – isegi kui võtta vana muster, ei ole kangad samasuguse mustri ja värviga ning tulemus on hoopiski teistsugune.
Lapimoorid panid tänavu näitusele ka ühe ühistööna valminud teki. Selle tegemisel olid rakkes kõik üheksa huviühenduse liiget – kes transportis, kes triikis, kes õmbles. Kaie Kesküla ütles, et selle teki tegemiseks anti kõigile ülesanne teha palkmajatehnikas lillades toonides lapp ning siis sobitati need ühiselt kokku.

Tegelikult on huviühendus Lapimoorid enam kui käsitöötegijate punt. Lapitöö on see, mis neid ühendab, kuid näiteks suviti käiakse üksteisel suvilates külas ning siis mahuvad jututeemade hulka ka maasikad, koduaiad, lapsed ja mehed. Kaie Kesküla sõnul pole sugugi haruldane, et ühiselt võetakse ette ka mõni reis. Siis küll lapiteemalistele kokkusaamistele.

“Oleme käinud nii Soomes, Rootsis kui ka Lätis lapitöö huviliste kokkutulekutel, põhjamaade omadel küll vaatlejatena,” avaldas Kesküla, lisades, et ka Eestis korraldatakse lapihuviliste kokkusaamisi ning näiteks järgmine toimub Narvas, kuhu kindlasti tahetakse minna. Pole ju paljud piirilinna aastaid sattunud ning sestap on sõit lausa eksootiline.
Lapimoorid saavad oma töödeks ideid nii R-Kioski ajakirjaletist, raamatutest kui ka internetist.

Siiski päris raamatute järgi tööd ei tehta, kuid ideid võetakse küll. Pole ju materjalid tihtilugu samasugused ning vahel tuleb muuta ka suurusi. Aga loov vaim on see, mis lõpuks asja paika paneb.
Kui kodusteks lapitöödeks soovitab Kaie Kesküla kasutada laste väikseks jäänud riideid (sest neil on oma lugu), siis müügiks ja tellimise peale teevad lapimoorid oma tekke tutt-uutest kangastest. “Eks me oleme neid teinud siia ja sinna, sest lapitekk on universaalne kingitus, olgu siis beebitekk või esinduslik päevatekk,” märkis Kesküla.

Muidugi, vahel käivad nad kaemas ka kasutatud riiete poode, sest kui teki jaoks on vaja mingit erilist kangajuppi, võib selle leida just kaltsukast. Kui Eesti esilapimoor Anni Kreem kunagi avaldas, et tal on aeg-ajalt kiusatus poes mõne eespool seisja seelikusabast tükk välja lõigata, siis Kaie Kesküla kinnitusel on säärased tundmused ka neile tuttavad. “Aga me oleme suutnud end talitseda,” sõnas ta muiates.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 151 korda, sh täna 1)