Terror Afganistanis

Terror Afganistanis

EDUKAD: Asjatundjate sõnul tulid Afganistani korrakaitsejõud seekord vägivallatsejatega edukalt toime.
Foto: Internet

Maailma ajakirjandus on seisukohal, et ehkki ebastabiilsus Afganistani pealinnas näib süvenevat, tegutsesid kohalikud korrakaitsejõud selle nädala alguses Kabulis aset leidnud terrorirünnaku ajal arukalt ja tõhusalt.

Esmaspäeva, 17. jaanuari hommikul, mil enamik inimestest oli teel tööle, sattus Afganistani pealinna Kabuli kesklinn hästi korraldatud terroristliku rünnaku alla. Praeguseks on selgunud, et suur osa rünnaku korraldajatest olid enesetapjad-terroristid. Maailma ajakirjandus kirjutas, et rünnaku objektid olid hoolikalt valitud – peamise löögi andsid mässulised valitsusasutustele, aga ka Kabuli kesklinnas asuvale kaubanduskeskusele, kinole ja hotellile, st kohtadele, kus peamiselt viibivad välismaalased.

Tõsised julgeolekuprobleemid

Ehkki rünnak oli paljuski ootamatu, lahenes olukord juba esmaspäeva pärastlõunaks: terroristid kas hävitasid end ise või hukkusid julgeolekujõudude tule all. Ametlikel andmetel nõudis Kabulis puhkenud vägivald seekord vaid 12 inimelu (nende seas oli rohkesti mässulisi) ja 71 inimest sai haavata. Samas näitas see sündmus, et Afganistani pealinn on endiselt väga haavatav ja et seal on tõsised julgeolekuprobleemid.

Briti majanduspoliitiline nädalakiri The Economist teadis väita, et suure tõenäosusega olid mässulised pärit Haqqani võrgustikust – tegemist on Pakistani Waziristani provintsi põhjaosas baseeruva Al-Qaeda allüksusega. Just seda rühmitust süüdistati Kabuli kesklinna ründamises ka 2009. aasta veebruaris. Seekordne rünnak, jätkab The Economist, oli aga palju võimsam ja ambitsioonikam – Talibani esindajad on öelnud, et rünnakus osales ühtekokku 20 võitlejat.

Tagasilöök valitsusele

Kabulis töötavad ajakirjanikud märgivad, et selle nädala alguses aset leidnud traagilised sündmused annavad järjekordse tagasilöögi Afganistani presidendile Hamid Karzaile – kuulid lendasid ja pommid plahvatasid vaid mõnesaja meetri kaugusel kohast, kus peab istungeid riigi parlament.

Vaatlejad rõhutavad, et kõigele lisaks on Afganistan praegu veel ka sügavas sisepoliitilises kriisis, sest parlament hääletas maha suurema osa kandidaatidest, kelle president Karzai oli esitanud kinnitamiseks ministriteks. Kuid vaid kümne päeva pärast algab Londonis rahvusvaheline konverents, kus on arutluse all Afganistani tuleviku küsimus. Kõik see toimub ajal, mil Afganistani riik on väga kergesti haavatav ja seda isegi pealinna südames, kirjutab The Economist.

Mõned Kabuli elanikud, eriti need, kelle sugulased ja tuttavad viimastes sündmustes viga said, on Kabulis asuvatele ajakirjanikele kahetsusega öelnud, et nende valitsus ei suuda kindlustada oma kodanike turvalisust. Riigis üha süvenev ebastabiilsus seab kahtluse alla ka ühe teise, käesoleva aasta kevadel toimuva Afganistani-teemalise kohtumise – selle loodavad võimud korraldada kodus, Kabulis. Ajalehed tõdevad: kui see kohtumine tõepoolest teoks saab ja sellel osalevad mitmete riikide, sh ka asjast huvitatud suurriikide välisministrid, tuleb suurem osa Afganistani pealinnast lihtsalt sulgeda.

Põhjust ka rõõmustamiseks

Samas nendivad Kabulis asuvad ajakirjanikud, et president Karzai võib tunda ka teatud uhkust – seekordse terrorirünnaku ajal tegutsesid Afganistani politsei ja armee suhteliselt hästi ja operatiivselt.
Ehkki mässulised näitasid üles suurepärast võimekust korraldada linnas terrorirünnakuid, tuleb õigluse mõttes tõdeda, et kohalikud korrakaitsejõud vastasid rünnakule kiiresti ja efektiivselt.

Seetõttu oli ka ohvrite arv küllaltki väike. Nädala alguses Kabulis toimunud löömingus osalesid vaid vähesed NATO sõdurid ja suurema löögi võtsid enda kanda Afganistani riigi korrakaitseorganid, kes nüüd vastutavad turvalisuse eest pealinnas.

Afganistani sise- ja kaitseminister, aga ka riigi luureteenistuse ülem rõhutasid esmaspäeval ajakirjandusele antud intervjuus, et mässuliste rünnak saadi kontrolli alla juba viie tunniga. Ministrite sõnul ei saanud ükski valitsushoone eriti suuri kahjustusi ja terroristidel ei õnnestunud läbi tungida hoonete turvateenistusest.

The Economist märgib, et tõenäoliselt sunnib see asjaolu mässulisi tulevikus tähelepanu pöörama lihtsamatele objektidele, mida niivõrd tõhusalt ei turvata. Nii näiteks on Kabuli kesklinnas asuvat Serena hotelli viimase kahe aasta vältel rünnatud juba kahel korral.
Afganistani julgeolekujõude toetas tõhusalt ka riigi luureteenistus, kes eeldas juba varem, et terroristid kavandavad rünnakut.

Kirjeldades läinud esmaspäeval toimunud sündmusi, märgivad lehed, et Afganistani keskpanga valvurid avasid tule mehe pihta, kelle suhtes tekkis neil õigustatud kahtlus, et tegemist on enesetapjast terroristiga, seega avas turvateenistus mehe pihta tule enne, kui too jõudis pangahoonesse siseneda.

Esmaspäeva pärastlõunal aga peatasid Kabulis asuva sõjaväe kontrollpunkti sõdurid enesetapjast terroristi, kes juhtis lõhkeainet täis kiirabiautot. Lisaks blokeeris politsei kiiresti linna tähtsamad maanteed, võttis kontrolli alla ärikeskused ning neis viibivad inimesed juhatati pealinna äärealadel asuvatesse turvalistesse piirkondadesse.


Teadmiseks

Haqqani võrgustik (ingl k Haqqani Network) – Afganistanis ja Pakistanis tegutsev sõltumatu mässuliste rühmitus, mis on tihedalt seotud Talibaniga (1994. a tekkinud radikaalne islamiliikumine, mis valitses aastail 1996–2001 Afganistani ja osaliselt Pakistani).

Võrgustikku juhib Mawlawi Jalaluddin Haqqani (sünd 1950) koos poja Sirajuddin Haqqaniga (sünd 1970). Haqqani võrgustikku peetakse üheks suuremaks ohuks Afganistanis viibivatele NATO vägedele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 25 korda, sh täna 1)