Tipptehnikaga kalakasvandus endises Kaavi karjalaudas

Tipptehnikaga kalakasvandus endises Kaavi karjalaudas

IISRAELIST TOODUD MAIMUKESED SIRGUVAD KAAVIS DELIKATESSKALAKS: Kaavi kalakasvanduse omanik Raul Schiff on rahul. Tallinna lähistelt Saaremaale kolimine tasus ära.
Foto: Peeter Kukk

Vaatamata Torgu kuningriigi pikaajalisele hääbumisele on heaks uudiseks see, et Sõrve maile tuleb hakkajaid inimesi, kes püüavad seda inimasustuse poolest hõredaks jäänud piirkonda taaselustada, kavandades tühjaks jäänud küladesse nüüdisaegseid tootmisettevõtteid. Kaavi kunagisse karjalauta on OÜ Arowana rajanud maailmatasemel kalakasvanduse.

Kaks aastat tagasi anti ajakirjanduses teada Kaavile rajatavast tilaapiakasvandusest. (Tilaapia /Tilapia/ on suur kalade perekond ahvenaliste seltsist kirevahvenlaste sugukonnast.) Väikekala kasvatusbasseinidesse lasti esimesed maimud sisse juba üleeelmise aasta märtsis-aprillis. Kasvanduse omaniku Raul Schiffi sõnul on praegu basseinides põhiliselt triip-ahvenad. Milliseid kalaliike peale triipahvena Kaavilt tulevikus turule viiakse, sellest on ehk veel vara rääkida. Üheks võimalikuks kalaliigiks pidas Schiff ka tilaapiat.

Saaremaa kalakasvatusettevõtted on kõik omanäolised ja üksteisest erinevad. Kaavis lastakse Iisraelist ja Kanadast imporditud maimud plastmassist vannidesse. Tel Avivist lennutatakse maimukesed spetsiaalsetes anumates kõigepealt Frankfurti, kuna Tallinna lennujaamas ei ole veterinaarkontrolli. Saksamaalt lendavad vee-elanikud edasi Eestimaa pealinna, kust nad sõidutatakse autoga Sõrvemaale.

“Lennukiga ei saa otse ühtegi kalamaimu Tallinna tuua. Meie jaoks on lähemad lennujaamad Frankfurt ja Helsingi. Kontrollitud pagasiga stardib lennuk Frankfurdist pärastlõunal kell neli. Kell pool seitse jõuab see Tallinna ja kella üheteistkümneks jõuame meie maimudega Kaavile,” rääkis Raul Schiff maimude pikast teekonnast.

Praegu saadetakse Iisraelist Kaavi kasvanduse tarvis korraga tavaliselt kümme 20-liitrist kasti. Ühes kastis on ümmarguselt tuhat maimu. Kastis on kolmandiku jagu vett ja kaks kolmandikku mahust hapnikku. Kui maja täismahus tööle hakkab, tellitakse Tel Avivi lähistelt korraga juba 50 kasti.
Sisseostetud maimud sorteeritakse suuruse järgi ja lastakse seejärel vastava suurusega vanni.

Rääkides kalakasvatusest laias laastus ja sellest, mis kasvanduses kasvatatud kalast edasi saab, ütles Raul Schiff, et sisuliselt kulub kilo filee saamiseks kolm kilogrammi kala. Sellise koguse kasvatamiseks kulub ära vähemalt kolm kilo kalasööta, mis maksab keskeltläbi 35 krooni ning sellele lisanduvad veel muud tootmiskulud.
“Hiinas on kilo filee hind umbes kümme krooni. Kui võtta meie kulusid, siis näeme, kui suured erinevused on tootmises.

Hiina odavat tilaapiafileed on toodud meiegi kaubandusvõrkudesse. Kes teab, kui mitu korda on seda külmutatud ja sulatatud, kui palju see sisaldab säilitusaineid jne. Eesti kalakasvatajate liidu kõige suurem ülesanne oleks praegu tegeleda teavitustööga, selgitamaks kalatoodete tarbijaile, mis tagab importtoodete pika säilivusaja. Meie Pähkla kalakasvanduse väike töötlemistsehh on kõigi euronormide järgi tehtud ja väiketööstuse toodetele kehtib vaid kolmepäevane säilimisaeg. Norrast ja Taanist suurte rekkadega sissetoodud kala säilivusaeg ületab meie toodete oma mitmekordselt.

Odavate väljamüükide aegu võiksime vaadata, mis värvi on selle kala lõpused, kui punased need on. Iga päev inimene endale forelli ei osta. Kui aga selle söömise naudingut endale lubada, milleks siis osta kaheldava väärtusega kaupa? Parem osta vähe kallim kala. Sellega garanteerib ostja endale kvaliteetse toidu. Meie Kuressaare kalapoes müügil olev kala on sama päeva hommikul välja püütud. Jõulude ajal võtsime sisuliselt kolm korda päevas kala müügi jaoks välja,” rääkis Raul Schiff.

Lõbusõidureis andis idee

Miks ikkagi tulla Tallinna lähistelt Eestimaa äärealale mere taha maailmatasemel ettevõtlust arendama? “Otsisime Tallinna ümbruses umbes pool aastat sobivat kohta. Valisime seal ka paar paika välja. Hakkasime juba asja ajama, aga siis pandi sinna tõsised piirangud peale. Lõpptulemusena nihkus Tallinn kogu aeg kaugemale ja kaugemale,” jutustas juba kogenud ettevõtjana Saaremaa oma elupaigaks valinud Raul Schiff.

Saaremaale sattus nüüdseks siin moodsa ettevõtte rajanud endine tallinlane juhuslikult. “Üks tuttav ütles, et tema teab Saaremaal ühte kohta, kus mitte midagi ei tehta. Mina põiklesin vastu, et miks me sinna nii kaugele siis üldse vaatama lähme. Ühel hetkel aga otsustasime teha lõbusõidu ikkagi Saaremaale. Sõitsime ka seda paika vaatama. Tuli välja, et ruumid sobivad. Elektri võimsus sobis, kaev oli olemas. Paari päevaga tegime positiivse otsuse ja siin me nüüd olemegi,” pajatas Schiff.

Paaril viimasel aastal on Raul Schiff kogu oma energia pannud Kaavi kalakasvanduse väljaarendamisse. Katsetatakse soojaveekaladega. Milline liik annab paremaid tulemusi, sellega jätkatakse.
Kogu kasvandus pole veel valmis. Rajatavasse ossa tulevad suuremad basseinid. Nendes basseinides on vee temperatuurgi erinev, mis võimaldab kasvatada erinevaid kalaliike.

Ühe õige teoga on Raul Schiff Saaremaal koos Toivo Leivati, Pähkla vähi- ja kalakasvanduse omanikuga, alles hiljaaegu hakkama saanud. Kuressaares avatud kalakauplus räägib ise enda eest. Ei saa ju nii, et ühes korralikus mereriigis nagu Saaremaa seda on, puudub kalapood. Nüüd on see Kuressaares olemas ja seal saavad oma kaupa turustada kõik Saaremaa kalurid ja kalakasvatajad.

Ehitustööd Kaavil jätkuvad. PRIA toetas OÜ-d Arowana 7,4 miljoni krooniga võimaldamaks osaühingul soetada vastavad seadmed. Kui kogu kompleks valmis, siis lubas Raul Schiff korraldada omakandirahvale ühe lahtiste uste päeva. Sõrulased peavad veel natuke kannatust varuma. Aega läheb, aga asja saab. Seda kindla peale.


Arowana OÜ

Soojaveekala kasvatus, turustamine ja töötlemine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 698 korda, sh täna 1)