Sportlik vabavõitlus kogub huvilisi (20)

Sportlik vabavõitlus kogub huvilisi

POKS VÕI MAADLUS: Sander Laid (vasakul) eelistab pigem poksida, kui treener Lauri Mägi pigem maadlusele omaselt proovib vastast tasakaalust viia.
Foto: Raul Vinni

Kuressaare spordikeskuse maadlussaalis toimuv sportliku vabavõitluse treening (MMA – mixed martial arts) paistab esmapilgul veidi omapärane. Poksikinnastes mehed ründavad üksteist rusikatega ja põiklevad ise löökide eest, kuid samas tehakse ka pigem maadlust meenutavaid heiteid ning lõpuks järgneb maasvõitlus.

Kuressaares tegutsev MMA treener Lauri Mägi ütleb, et tegu ongi mitmest võitlusviisist kombineeritud alaga. “Klassikaline poks, judo, nii kreeka-rooma kui ka vabamaadlus ning Brasiilia jiu-jitsu,” loetleb Mägi MMA komponente.

Samas on Mägi kinnitusel tegu siiski alaga, kus kehtivad oma väga konkreetsed reeglid. Erinevad löögid ja tegevuskeelud moodustavad amatööride puhul võitlusreeglites ligi 40 erinevat käitumisviisi. Proffidel on neid kümne võrra vähem.

Oskama peab

“Esmapilgul võib MMA tunduda brutaalne, kuid seda ta ei ole,” kinnitab Lauri Mägi. Kõik taandub ikkagi oskustele end kaitsta ja vastast rünnata. Vigastustest rääkides alustab treener mainimisest, et kui ta ise kunagi aktiivselt korvpalli mängis, siis murdis ta ninaluu kolmel korral. MMA-d harrastades pole suuremaid vigastusi olnud, ainult näiteks sõrm läheb mõnikord tagurpidi ja muud sellised pisihädad, mida tuleb ette igal teisel spordialal. Mägi ütleb, et tema pole küll näinud, et MMA võistlustelt oleks kedagi näiteks kanderaamil ära viidud.

Samamoodi nagu on paigas mitmed reeglid, on kohustuslikud ka erinevad kaitsmed. Käes on poksikindad; tõsi, võistlustel on need veidi erinevad, sellised, kus peopesa on vaba, et saaks vastast haarata. Kindlasti on vaja kubemekaitset ja hambakaitsmeid. Võistlustel kasutavad amatöörid ka jalakaitsmeid.

Mitmekülgsus maksab

Lauri Mägi ütleb, et MMA on funktsionaalne ala, kus peab olema osav erinevates võitlusviisides ning parim on see, kes valdab neid kõiki.
“Alguses oligi üks ala teise vastu,” räägib Mägi, tuues näiteks, et maadleja oli vastamisi näiteks poksijaga. Võitleja eelnevast kogemusest sõltub palju ka tema võitlusviis.

Näiteks eelistab kick-poksi taustaga Sander Laid Mägi sõnul vastast kindlasti püsti hoida, mitte ei lähe teda heitma. Samas harjutatakse trennis kõiki võitlusviise ikkagi võrdselt, et olla võimalikult mitmekülgne. Algtasemel tulebki eelkõige saada selgeks liikumine, tasakaalu hoidmine, koordinatsioon.

Võistlejad puuris

Omapärane on MMA juures ka see, et võistlus ei toimu mitte matil või poksiringis, vaid polsterdatud seintega puuris. See on Mägi sõnul vajalik just ohutuse mõttes. Ta räägib loo, kuidas on ise näinud, kuidas poksiringis võisteldes on inimene üle piirete kukkunud ning see päris kõrgelt kukkumine võib lõppeda õnnetult.

Teisalt annab puur võimaluse seda oma taktikas ära kasutada. Vastu seina kedagi küll heita ei tohi ja seinast kinni hoida ka mitte, aga treener Mägi räägib, et näiteks maadluse puhul proovitakse vastast võimalikult puuri seina lähedale ajada, et tal poleks enam nii lihtsalt pääsu.
Kuna tegemist on mitme ala kombinatsiooniga, võib matši võitja selguda mitmel viisil. Näiteks vastase nokaudi või nokdauniga (tehniline nokaut – toim) nagu poksis.

Samas on võimalik võita ka vastase alistamisega, mis tähendab siis seda, et vastane suudetakse mõne võttega viia seisu, kus ta ise matile patsutamisega alistumisest märku annab. “Õigel ajal tuleb patsutada, muidu võib tõesti keegi midagi ära murda,” lisab Mägi repliigi korras. Peale selle muidugi punktivõidud ja võistluse lõpetamine kohtuniku otsusel, kui on näha, et on oht tõsine vigastus saada.

Pole tänavakaklus

Kuressaares treenis seni edasijõudnute rühmas 8 meest, üleeile alustati algajate rühmaga, kuhu treeneri üllatuseks tuli mitte eriti suure reklaami peale 17 inimest. Lauri Mägi märgib, et MMA on kogumas populaarsust, mida näitab ka see, et Tallinnas tuli viimati ühte uude rühma 100 huvilist ja Tartus 50. MMA-d harrastataksegi lisaks kahele suuremale linnale veel vaid Pärnus, Rakveres ja Kuressaares.

Nagu pea kõikide võitlusviiside puhul pole ka MMA eesmärgiks välja koolitada kaklejaid, kes siis oma oskusi tänavale näitama lähevad. Sellise mõtteviisiga meestel trenni asja pole. Tegu on ikkagi spordiga ja uute oskuste omandamisega. “Pigem õpetab see jamadest hoiduma,” märgib Mägi, kes ise alustas MMA-ga Tartus.

Võistlustele saarlased veel jõudnud ei ole, kuid see pole treeneri sõnul välistatud. Kellel on soovi ja treeneri arvates oskused juba vastavad, saab end proovile panna näiteks Eesti amatöörliigas.
Treener Lauri Mägiga saab kontakti telefonil 52 39 522.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 550 korda, sh täna 1)