Hapukapsasõja mõistlik lõpp aitab ka Kuressaare turgu (1)

Hapukapsasõja mõistlik lõpp aitab ka Kuressaare turgu

 

Haapsalu turul lahvatas 2008. aasta sügisel nn hapukapsasõda, mis omandas peagi üle-eestilised mõõtmed. Rahva väike vastuhakk oli igati õigustatud reaktsioon ebanormaalsele olukorrale, kus seadus ei teinud riigilõivu maksmisel vahet väikesel ja suurel toidukäitlejal. Sama teemat on mõnda aega tagasi kajastanud ka saarlaste päevaleht Oma Saar.

Ülepaisutatud nõuded

Nii pidi turul kuu aega hapukapsaid müüv vanamemm maksma aastas toidukäitlemise eest täpselt sama palju riigilõivu kui näiteks Rakvere lihakombinaat. Vaatamata mahtude ja riskide tohutule erinevusele tuli mõlemal maksta aastas 1500 krooni. Toiduseadus kohtles ühe vitsaga nii väheste kogustega kauplevat pensionäri kui ka tonnide kaupa müüvat suurtootjat.

Selgelt ülepingutatud nõuded tõrjusid turulettide tagant mitte ainult väikemüüjad, vaid ka nende kodustes tingimustes valmistatud kauba – hapukapsa, keedupeedi, hapu- või soolakurgid, moosi ja kohupiima, mis on turulkäijate seas teadagi kõrges hinnas. Kindlasti olid ebaõiglaste reeglitega kimpus ka Kuressaare turul sarnase toidukraamiga kauplevad inimesed.

Riigikogu maaelukomisjon käis toona välja veksli, et järgmiseks eelarveaastaks on õiglus jalule seatud. Ülemöödunud aasta novembris antud lubaduse lunastas parlament läinud aasta detsembris. 1. jaanuarist jõusse astunud seadusemuudatuse kohaselt kaob riigilõiv toidukäitlemiselt üldse ära.

Selle asemel tuleb toidukäitlejal maksta järelevalve tasu tegelikult tehtud toimingute eest ja seda tunnitariifi alusel. Uue korra järgi käib veterinaar- ja toiduameti ametnik üks kord kolme aasta jooksul toidukäitlejast vanaema või pereema “köögipoolt” kontrollimas ning kontrollitaval tuleb tasu maksta vastavalt sellele, kui kaua tema majapidamise ülevaatamine aega võttis.

Linna turg olgu saarlaste teenimiseks

Hapukapsaid müüva memme puhul ei lähe ametnikul ilmselt üle tunni, suure ettevõtte kontrollimisele võib aga kuluda päev või paar. Kontrollimise tunnihinna kehtestab igaks aastaks põllumajandusminister. Praegu on see summa 140 krooni ringis. Numbrite keeles tähendab uuendus seda, et turul hapukapsaid müüv vanamemm maksab kord kolme aasta jooksul ca 140 krooni senise iga-aastase 1500 krooni asemel. Igati mõistlik lahendus, millest võidavad kõik.

Oleks väga kena, kui maaelukomisjoni algatatud seadusemuudatus elavdaks ka Kuressaare turgu. Tean, et saarlastel on seoses oma linna keskel asuva turuga lennukas plaan: Kuresaare turg olgu ehe ja saaremaine, seal saagu kokku linna aednikud ja Saaremaa talupidajad. Omanäoline, võimalikult palju kohalikku toodangut pakkuv turg peaks meeldima nii kohalikule rahvale kui ka arvukatele turistidele. Loodetavasti ulatub seadusemuudatuse mõju ka Kuressaare turu kalalettideni, motiveerides kalureid senisest rohkem pakkuma kodus suitsutatud või kuivatatud kala.

Ärevuseks ei tohiks põhjust olla ka koolide, lasteaedade, haiglate jne pidajatel, kes seni olid toidukäitlemise riigilõivust vabastatud. Riigikogus sai sätestatud, et järelevalvetasu ei maksta riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest rahastatava haridusasutuse, sotsiaalasutuse või tervishoiuteenuse osutaja asutusesisese toitlustamisega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest.

Kalev Kotkas
riigikogu maaelu-
komisjoni esimees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 22 korda, sh täna 1)