Saaremaa sillast rääkimine on habemega lugu. Esimesed julged mõtted püsiühenduse rajamisest öeldi välja enam kui kümme aastat tagasi. Selle aastatuhande algul viidi läbi mitmed küsitlused ja avalik arvamus oli pooldav.
Anti mõista, et positiivse arengu korral võiks sild Virtsust Muhumaale valmis olla 2011. aastaks. Seega käiks praegu ehitusel juba lõppviimistlus! Toona räägiti projekti maksumusest 3–4 miljardit krooni. Seejärel tuli pikk vaikus ja asi pandi kalevi alla.
Nüüd on püsiühendus taas aktuaalne. Vahepealne ehitushindade kallinemine on kergitanud ka maksumust. Täna opereeritakse silla maksumusest rääkides suurusjärguga 6–7 miljardit krooni. Riigi rahakott on aga kõhnapoolne ning silla vastalised hõõruvad rõõmust käsi. Rohkem räägitakse silla puhul majanduslikust küljest ehk sellest, kui palju kiiremini hakkaks kohalik elu ja tootmine arenema ning kui palju tekiks maakonnas juurde uusi töökohti.
Regionaalpoliitilisest aspektist vaadatuna on kasutegur suur. Saaremaa ja Muhu ei oleks enam kauged meretagused asjad, vaid integreeritud ühtsesse riigi arengusse. Unustatakse veel üks pool, mis pole kaugeltki vähetähtis – inimene ja tema elu. Pärast siinkirjutaja sõnavõttu ja arvamuse väljaütlemist üleriigilisel tasandil sain mitmeid toetavaid kõnesid, aga ka laussõimu.
Öeldi otse: silda ei tule ja isehakanud saarlastel pole mõtet seda teemat käsitleda. Samas oli neid, kes Kuressaare tänaval ligi astusid, kätt surusid ja ütlesid: tubli, jätka samas vaimus! Kurvaks tegi see, et mõnigi meediaga seotud inimestest teeskles tummfilmi osalist.
Ju neil on siis midagi kaotada. Minu jaoks on olulisem siiski tõeliste Saaremaa patriootide toetus. Helistas doktor Jaan Kirss, kes selgitas kõike tohtri pilgu läbi. Pilt sai palju selgemaks. Seda poolt peaks rohkem valgustama ka mandri ametimeestele ja otsustajatele pealinnas.
Inimese elul pole hinda
Kui Saaremaal peaks midagi tõsist juhtuma, tuleb inimene kiiresti toimetada Tallinna või Pärnu arstide käe alla. Igal minutil ja tunnil on kulla hind. Kui on sild, siis on vilkuritega kiirabiauto kolmveerand tunniga Virtsus ja sealt pisut rohkem kui tunniga Tallinnas. Tänane reaalsus on teine. Üliväärtuslikku aega kulub üleveoga rohkem kui tund.
Kohalikud meedikud räägivad, et kriitilistel juhtudel kutsutakse Saaremaale kopter. Teate edastamisest kuni lennumasina õhkutõusmiseni kulub tubli tund. Siis edasi-tagasilend. Mitu väärtuslikku tundi kulub ja selle ajaga võib kriitilises seisundis inimene olla juba surnud.
Inimese elul rahalisse vääringusse pandavat hinda teadagi ei ole. Miks keegi seda teemat ei julge puudutada? Vaja aga oleks. Saare maavanem kinnitas mulle aastalõpu raadiointervjuus, et 2010 saab olema silla-aasta. Soovin talle selleks jõudu ja kui ta suudab Tallinnas asjad selgeks teha, siis on ta mees suure algustähega!
Pidevalt kuuleme ornitoloogide ja roheliste arvamust. Kas mõnikümmend kajakat ja muud sulelist, kellest silla puhul räägitakse, on tõesti tähtsamad kui saarlase või muhulase elu ja tervis? Minister Parts peaks selja sirgu ajama ja linnukaitsjad-rohelised paika panema.
Poolakad saatsid EL komisjoni ja Natura kiirteed läbi soode rajades kus seda ja teist. Meie oma 1,4 miljoni juures oleme kääbused ja sellist käitumismudelit lubada ei saa. Igal juhul tuleb asjadele vaadata natuke teise pilguga ja vähem igasugu naturaliste kuulata. Aasta 2010 peab olema püsiühenduse osas määrava tähtsusega.
Äsja ülikooli lõpetanud ei taha Saaremaale tulla, ehkki salamisi võib neil selline soov olla. Takistuseks saab meretagune asend ja käikude seadmine laevade järgi. Seepärast eelistatakse mandrile jäämist. Kümne aasta pärast võib arstide järelkasv Saaremaal olla tõsine probleem ja neid tuleb siia meelitada soodustustega. Noortele pole paik aastaringseks elamiseks atraktiivne. Tahetakse käia igasugu üritustel. Silla korral oleks tulijaid palju kordi rohkem ja elulgi oleks teisem maik man.
Vastulaused skeptikutele
Veelahkme ületamine on täna kallis ja aeganõudev. Autoga kestab teekond pealinnast Kuressaarde koos laeva ootamise ja ülesõiduga rohkem kui neli tundi. Selle ajaga lendab Tallinnast Hispaania rannikule. Kindla ühenduse puudumise tõttu kannatab kokkuvõttes ka Saaremaa turism. Majutusettevõtetel ja spaadel jääb raha saamata.
Turismifirmad müüksid Saaremaad oma välismaa partneritele senisest edukamalt, ent kui selgub, et teekond Tallinnast võtab uskumatult palju aega, öeldakse – sorry. Maksujõuline kodumaine kunde pöörab pilgud Narva-Jõesuu, Rakvere või Otepää poole. Riigi seisukohast ei tohiks olla lahterdamist pealinnaks ja ääremaaks. Ometi on Saaremaa oma asendi tõttu just sellesse kategooriasse sattumas.
Saarlased ja muhulased elasid vene ajal piiritsoonis ja see kujundas arusaama, nagu olekski kõik väga turvaline, suletud ja võõraste pilkude eest kaitstud. Uus aeg tõi uued arusaamad. Seni on väidetud, et kuni sõidavad laevad, saab päti sadamas kätte. Tänapäeval on kaamerad ja muu valvetehnika niivõrd tasemel, et ka silla olemasolu korral teeks see saarelt lahkumise ülimalt keeruliseks. Politsei on igal juhul Kuivastus vastas.
Eksivad need, kes väidavad, et 35 000 elanikuga saarel pole arvestatavat tööstust ja silla ehitamine on mõttetus. Taanis on sildade variant ennast erinevate saarte vahelise ühendusteena ära tasunud.
Püsiühendus tooks Saaremaale uusi ettevõtteid, turgutaks majandust ja looks töökohti. Kui keegi plaanib ärikohtumist Kuressaares ja kavatseb tulla lennukiga, ei või ta kindel olla, kas õhusõiduk ikka tuleb. Kuressaare lennuväljal puudub ILS-seade ja siin ei saa uduga maan-duda. Saarelise eripära tõttu jagub ilma kapriise aasta jooksul piisavalt.
Piletihind tõusis
Uute üleveotariifidega, mis mitu aastat kehtivad, tegi riik karuteene. Piletihind tõusis. Mandri koolidele osutub saarele ekskursioonile tulek üle mõistuse kalliks. Mitu tuhat krooni 7-kilomeetrise veelahkme eest. Selle asemel eelistatakse sõitu Riiga või Helsingisse. Varem pakkus Saaremaa Laevakompanii õpilasgruppidele soodustusi, nüüd on need kadunud. Riik on paindumatu ja ei taha soodustustest midagi kuulda. Kõigile ikka täiega!
Reisijaid mandrilinnadesse sõidutavad siinsed bussifirmad on sunnitud osa liine sulgema, sest kõrged üleveotariifid toodavad nädala keskel selgelt kahjumit. Kannatajaks on taas saarlane, tema võimalused mandrile pääsemiseks ahenevad. Kas või tarkade Tartu tohtrite juurde.
Millegipärast eelistatakse konsultatsioonile pealinna asemel jätkuvalt sõitmist ülikoolilinna! Riik on täna teadlikult asunud saartel elu väljasuretamisele ning soosib elamist ainult Tallinnas ja Harjumaal. Elu tahab elamist ka mere taga ja sellepärast ongi vaja silda. Mõelgem sellele!
Samal teemal: “Helesinine unistus sillast – küsimusi rohkem kui vastuseid”
Loading ...
“Seni on väidetud, et kuni sõidavad laevad, saab päti sadamas kätte. Tänapäeval on kaamerad ja muu valvetehnika niivõrd tasemel, et ka silla olemasolu korral teeks see saarelt lahkumise ülimalt keeruliseks. Politsei on igal juhul Kuivastus vastas.”
Kas sa tead kuhu kaovad varastatud autod?
Meedias väideti,et varastatud autod viiakse Venemaale…
Kui Eesti riigipiir ei pea vargaid kinni siis jätke oma silla unistus sinnapaikka.
Kui on soovi tõsta elatustaset Saaremaal siis seda ka tehakse ilma sillata.
Vambola Paavole pole vist pärale jõudnud, et käsin-keelan aeg on ammu möödas. Euroopa Liidus, kuhu ka Eesti koos oma Natura-aladega kuulub, kehtivad teised reeglid. Ei maksa asjatult vahtu suust välja ajada.
Taani-Rootsi vahelise silla võrdlus on siinkohal suhteliselt jabur. See seal ühendab kahte miljonilinna, meie sild ühendaks ühte võpsikut teisega. Saage aru – sild ei loo meile mingeid töökohti – endiselt oleks Saaremaa üks kauge ääremaa. No näiteks nagu Põlvamaa, kui soovite. Selle vahega, et siis ei oleks Saaremaal enam seda identiteeti ja eripära, mis ta hetkel (veel) on.
Kui me piisavalt tegusad oleksime, oleksime me ammu oma saarelise asukoha oma kasuks pööranud, mitte ei istuks käed rüpes ja ei ootaks silda. Mis te hakkaks kõik Tallinnas või Pärnus iga päev tööl käima või?
Sild ja Lääne Saaremaa sadamad looksid väga palju töökohti,asume ju Euroopa ja Venemaa vahel.
Teate, siin Saaremaal on penskaril juba preagu igav elada.Kui püsiühendust ei tule , läheb asi veel hullemaks .Ainult pensionäärid ongi.Kas see ongi regionaalpoliitika.
Mulle väga meeldib see termin Saaremaa sild. Ilmselt eeldaks see, et sillapea tuleb Kõrkvere kanti ja Muhumaa jäetakse saastamata. Vaid mingi mahasõit Pädaste mõisakrundi ette – välismaalasest omanikust välja tegemata.
Taani ja Rootsi vahel sai Öresundsbro valmis aastal 2000. Kui enne oli sedakaudu liikunud aastas ca 2-3 miljonit inimest, siis mõne aastaga peale silla valmimist kasvas sõitjate arv 9 miljonini aastas. Ülesõit autole maksab seal täna 395 rootsi krooni, saab maksta ka aastatasu ja siis on üks ülesõit rohkem kui poole odavam. Inimesed avastasid, et on kasulik elada Rootsis, aga tööl käia Taanis. Rohkem saab lugeda kodulehelt:
http://uk.oresundsbron.com/page/34
Olen autoriga täiesti ühel meelel.OLEN ammu oodanud artiklit,mis käsitleks seda kiireabi ja kopteri teemat.Saage saarlased aru,et see on ÜKS PÕHILISEMAID argumente,miks silda on vaja,sest Tallinna ja Tartu ümbruskonna elanikud sõidutatakse kiiresti,kiiresti sondeerimisele,kui südamega peaks juhtuma,et mõni veresoon ummistub ja infarkt või insult on tulemas ja inimelu päästetakse,aga kas saare elanikul EI OLE siis seda ÕIGUST.Paraku on juhtumeid kui palju,kus ei ole jõutud ja peab leppima paratamatusega.Arstid teevad loomulikult kõik endast oleneva,aga pole ju midagi teha,kui meditsiini tehnikat kohapeal ei ole.
No näädsa, joudsimegi selleni, et ka saarlane on inimene ja peab saama liikuda millal tahab. Teatavasti pole öö ainult magamise jaoks.
öresundi sild ühendab 2 linna-Malmöt ja Koppenhaagenit, mille inimeste arv kokku on ca 2 miljonit. vördlus seega kohatu.
Ka aega tuleb arvestada kuluna. Kui oleks sild ja toimiv sadam oleks eesti euroopale päeva võrra lähemal. Jääoludest rääkimata.
Tehke see sild jua ükskord valmis!
Saaksime ka inimese moodi elama hakata mitte aga pidevalt tormisel väinal kakuaami pardal merehaigena öökida ja aega raisata sundkruiisitamisega.
Tegelikult olen selle ajaraiskamise pärast üprsi pahane- nagu artiklistki selgub, oleks silda tänaseks juba peaaegu valmis, kui kohe oleks asi käsile võetud.
Tundub siiski, et kusagil võimukoridoris laulab raha hääl: “Leeto svet, leedo leedo svet!”
Ma usun, et paljudel, kes on pidanud palava päeva käes koos lastega tunde praamijärjekorras piinlema, on sellest ammu juba “do jedosta!”
Ruhnus ei ole ka haiglat, kas teeme ka silla Tallinna?
oleks sild väga mugav, kuid see lõpetaks ära meie saare eksootika.Iga tsura sõidab üle millal tahab,praegu vähemalt ei riski igaüks ja vast ei viitsi kah.Panustaksin parema meelega meie haiglate varustamisse, et kõike inimesele hädapärast ravigi saaks kohapeal anda.Tähendab oleks vaja spetsialiste ja kaasaegset tehnikat kohapeale, aga mitte lennutada haigeid inimesi teistesse linnadesse-ka mööda silda sõitmisel kaotaksime väärtuslikku aega.
Ma panin siia Öresundi kodulehe lihtsalt sellepärast, et võib-olla mõnda inimest huvitab, kuidas teistel maadel sillad on tehtud, mis eelnes ja mis see kaasa on toonud ning palju maksab. Ei olnud esmärgiks teha mingit üks-ühele võrdlust, seda ei saagi 100% teha, sest juba kliimaolud on veidi teistsugused. Teiste kogemuste kohta lugemine ei saa küll kuidagi kohatu olla.
Lugupidamisega,
Jõhvikas
millal hakkavad vastavad organid tegelema infot lekitavate serverite ja igasuguste teiste tegelastega kes sossivad pidevalt interneti ühendust kui keegi kirjutab midagi sellist mis ei ole just kõrvale meeldiv kuulata.
Mis takistab praegu töökohti loomast? Tuleb lihtsalt saarelisusega kohaneda. Töökohad tekivad peale silla valmimist iseenesest? Ei teki. Ise tuleb luua ja praegu on samasuguseid võimalusi nagu betoonsillaga.
harilikult on ikka mittesaarlased ja mandrisaarlased kõige targemad selle silla koha pealt, räägitakse võidust turismisektoris, suurest edasiminekust meditsiinis jne. Surutakse oma seisukohti saarlastele peale, ilma et syvenetaks, miks enamus saarlasi siis selle silla vastu ikkagi on. Aga kas aitaks süveneminegi? selleks, et saada saarlase seisukoha põhjustest aru, tuleks siin elada.
Siin elades aga selguvad mõned tõsiasjad. Saaremaal on oma elanike jaoks eeskätt elukeskkond, mitte vabaõhumuuseum või turistilõks. Turistid on tänuväärt külalised, aga ka turismimajanduse ja elukeskkonna vahel jookseb yhes kohas piir. On täiesti olemas piir, kus saarlased oleksid valmis ytlema ei 10000001 lisaturistile ja – jah – lisakroonile selle nimel, et oma elukeskkonna turvalisust, looduskaunidust, rahu säilitada. mandrinimesel on sellest raske aru saada, kuna ta on suuremate kohtade närvilise igapäevaga harjunud. Ta ei näe, millest saarlased niiväga ilma jääksid kui privaatsus kaob. Saarlased aga peavad oma privaatsusest ja eraldiolemisest väga lugu. Nii lugu lausa, et nad on valmis selle nimel leppima, ehkki virisedes kehvema arstiabiga, pikema ja ebamugavama sõiduga. Turismipuuduse yle saaremaa muide ei kurda – eriti võrreldes väga kauni Lõuna-eestiga. Kui saaremaa oleks sillaga yhendatud, kaoks nii privaatsus, mida otsides saarlase lemmikturist siia tuleb kui ka looduse puhtus ja puutumatus. Täiesti vale arusaam on, et saarlane unistab ja palvetab kohaliku siseturisti pärast – ärge solvuge. Sakslased, soomlased on täna põhilised turistid, kes tulevad gruppidena ja jäävad kauemaks. Selleks, et nende arvu suurendada, ei ole vaja ehitada silda, vaid on vaja taastada talusid, ehitada veskeid, taastada sadamaid jms.
Tänud hea ja põhjaliku arvamuse eest, ei oskagi kohe vastu vaielda. Kuid siiski… Lennuväljale maandumistehnika soetamine on odavam ja kiirem, kui silla rajamine. Ja ei tasu olla sõltuv Tallinnast ja autodest. See, mis kaob, tuleb meil endal kohapeal luua. Alates ülikoolidest ja tööstusest ja lõpetades alaliselt kohalviibiva päästekopteriga ja tasemel haiglaga.
Ja huvitav, miks saarlased ei taha leppida tõsiasjaga, et elame saarel ja meri meid ümbritseb? Me esivanemad vangutaks küll pead, et mis neil lastel küll mõtteis on?
Taani ja Rootsi vaheline sild, nagu ka Ölandi oma Kalmari külje all, ei ole end ära tasunud ja nende ülalpidamist doteeritakse, olenemata ülesõidutasust. Sild neelab ka peale valmimist raha, on ta ju ehitusobjekt, mis amortiseerub teistega (sh ka laevadega) sarnaselt. Nt. Ölandi silla kapitaalne remont oli kulukam, kui silla enda maksumus valmimisel.
Silda ei ole vaja.
Nende miljarditega saaks tõsta elatustaset nii palju,et väljamaal töötavad Saarlased saaksid naasta kodumaale.
Saaremaale mahub ära miljon Eestlast,saab ehitada kiirabihaiglad ja kõike eluks vajaliku,tehaseid jms.