ARTUR TOOMI IDEEDE ELLUVIIJA: Keskkonnaministeeriumi nõunikuna seisab Arvo Kullapere ikka ja alati ka oma kodupaiga – Vilsandi rahvuspargi – imepärase looduse säilitamise ja kaitsmise eest.
Foto: Aare Laine
Täna on legendaarse vilsandlase, Vaikade looduskaitseala rajaja Artur Toomi 126. sünniaastapäev.
Kunagise Vilsandi tuletornivahi Artur Toomi eestvõtmisel sada aastat tagasi loodud kaitseala sai looduskaitsealases tegevuses teetähiseks nii Baltimaades kui ka terves tollases Vene keisririigis, mille koosseisu Eesti kuulus.
Eesti esimese looduskaitseala juubeli tähistamisega tehti algust juba eelmise aasta 27. detsembril Tallinna linnahallis. Kaks kuud väldanud kooliõpilaste loodusteemalise viktoriini põhiküsimused on sajaseks saavast looduskaitsealast (rahvuspargist).
Suure juubeli esimese tähtsündmusena Saaremaal võetakse täna luubi alla Artur Toomi tegevus kaitseala rajajana. Kell 14 asetatakse Kihelkonna surnuaial Artur Toomi sümboolsele hauaplatsile (Artur Toom suri Siberisse küüditatuna) pärg ja süüdatakse küünlad.
Tänu Toomi initsiatiivile on Vaika saartest alguse saanud Eesti ja kogu Baltimaade looduskaitsealane tegevus. Sada aastat tagasi rentis Artur Toom 6 kuldrubla eest Kihelkonna kirikumõisalt kaitse alla võetavad saared.
Loona mõisas räägib Artur Toomist ajaloolane Bruno Pao, kes on kaitseala loojast kirjutanud raamatu. Näitusemajas on Artur Toomi elust koostatud päevakohane näitus. Pidulikul sündmusel osaleb ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Kauaaegse Vilsandi looduskaitseala ja hilisema rahvuspargi direktori, nüüdse keskkonnaministeeriumi nõuniku Arvo Kullapere hinnangul oli Artur Toom ka ühiskondlikus elus aktiivne tegelane, kelle saavutusi tollal märgati ja kõrgelt hinnati.
“Omaaegselt tsaaririigilt sai Artur Toom viis ordenit ja medalit, samapalju ordeneid-medaleid sai ta Eesti Vabariigi valitsuselt. Looduskaitseline tunnustus tuli talle alles 1940. aastal, mil talle anti Looduskaitse rinnamärk. Tegelikult on Artur Toomi looduskaitseline tegevus hindamatu. Tänu Toomile jõudsid euroopalikud liikumised ülimalt kiiresti Eestisse,” märkis Arvo Kullapere.
Ta lisas, et Artur Toom oli ajast sada aastat ees. “Sada aastat tagasi Eestis suuri keskkonnaprobleeme ei olnud. See, et Toom hakkas nendega tegelema, näitabki tema suurust ja ettekujutusvõimet. Osakem nüüd kõike seda vääriliselt hinnata,” rõhutas Arvo Kullapere.
Loading ...
Terit Kullapere’poiss, kuda Vilsandil ka eluke kulgeb? Kas Tätte’poiss on ka saarel ja laseb seal laulul lendu tõusta? Kas jaanalinnud on ikka elus ja palju neil ka järelkasvu on. Küllap vaatavad seda suurt lund oma punnis silmadega ja mõtlevad, et küll see kõrbeliiv on ikka valgeks läinud.
KIrjuitasin aastaid Toomist raamatut “Nad tapsid LIndude Kuninga”. Palusin Bruno Paoöt kaastööd. KOhalike olude tundjana kirjutas asljaliku lisaandi. Ma ise ilin varem töötamud Partiarhiivids (Toomi toimik), Kultuuriloolises Arhiivis (Toomi elulooline ankeet, Saaremaa Muuseumis, Meremuuseumis (põhiliselöt fotod) ja olnud aastaid töises kontaktis Toomi omastega.
Andsin kogu käsikirja Pao kätte, et taseda vajadusel täiendaks. Serda aga ei teinud, küll aga visdkas miinema Loodusuurijate Seltsi teadussekretäri püoolt kirjutastu ning koostöös Pestiga ilmus see raamat hoopiski Toomi kui ainuautori nime all. MInd ei peeta isegi mitte kaasautoriks, vais ainult tõlgiks. Küll aga on raamatus ülestunnistus, et ma tulin nende jutule jne, kuid kohe minnakse edassi vaimus “meid see ei rahuldanud”. Pesti arvates puuduvat minul koguni autoriõigus, kuid minus kordas vähem teinud ning minu käsikirja oma nime all avaldanud Paol on miskipörast see autoriõigus! MIndf ei kutsutud seejuures isegi raamatu esitlusele”
Kuigi Pesti peaks üht.teist arhiivindusest teadma, on sel tema toimatud raamatus pildid Meremuuseumi kogudest koos ilmselgete arhiivikirjetegam mis aga ei takista kelmidest publitsistidel väitmast, et fotod pärinevat Toomi perekonnaahiivist. SEl moel on ka MEremuuseumil püõhjusi tõsisteks etteheideteks.
On väga kahjum et Pao jättis kõrvale taveli toomi allkirjadest koos ülekuulamise kuupäevade ja kellaaegadega. – Alul enesekindlast korraliku käekitjaga kirjutatud allkirja asemele tulevad ajapikku sandikspekstu häditud kriipseldusel, Ka fotol on üks silm juba kõõrdi.
—-
JUtt Kullaprest kui Toomi töö jätkajast on Toomi üle irvitamine, Kullaperet huvitasid inimeses ja nende jutud palju enam lindudest. Samas muidugi võimuhulls, mistõttu saarelt kui looduskaitsealalt viidi tema kiusu tüõttu minema isegi selle viimane leht.
—
Jutusin TRÜs ühel konverentsil kokku Matsalu mehe Valdur Paaklspuuga, kes kurtis, et ei jõua isegi kõikiidel meresaartel linnupesi loendada, aga KUllapere on juba kaks korda üle lugenud. Vilsandlased aga teadsid, et kaugematel saartel käimiseks sobiv paat jäigi sel aastal vette laskmata. – Palun ätge mõnitage mälestust Toomist jutuga KUllaperest kui tema töö jätkajast.
Mart Arold
Artur Toomist tuleks kindlasti üks korralik raamat välja anda.
Süüdistustes tuletornivahi Toomi vastu on kirjas, et ta öösiti ei maganud. NKVDle pidas öösiti mittemagavat tuletornivahti vägagi kahtlaseks.
Kuidas saab Eesti Ornitoloogiaühingust välja visatud meest Toomi elutöö jätkajaks pidada?
Täna näiodati AKs Kadri Kullaperet ja räägiti, et Toom olevat Siberis küüditatuna surnud. Perkele!
Vähemalt seda võiks Kadri K. ikka teada, et Toom suri hoopiski poliitvangina veel enne kui troika otsus laagrisse tagasi tuli. Küsin otsesõnu, et miks hoitakse palgal sedavõrd küündimatuit ametnikku, kes justkui mõnituseks pealegi veel giidina palka saab. Oma hariduselt on ta kas lasteaia kasvataja või siis algklasside õpetaja.
Kindlasti on meil seda kohta ihkavaid kõrgharidusega biolooge.
väga tore, et Artur Toom on lehepinda saanud, aga kas Saaremaal on normiks, et ajakirjanik ei kontrolli oma väiteid? näiteks ei ole hr Kullapere teps mitte Keskkonnaministeeriumi nõunik, vaid töötab Keskkonnaametis biosfääri kaitseala nõunikuna..
ja üldse, miks hr Kullapere pilt ja mitte Artur Toomi pilt :oD
“kiusu tüõttu minema isegi selle viimane leht” -tegelikult siiski LEHM!
äkki neil ei ole Toomi pilti
vaata kes kirjutaja. Ja ära ole lihtsameelne – selliseid asja ei tehta ammugi enam Toomi või looduskaitse pärast. Loe artiklist, kellega koos pildil saab olla ja kaapida. Aga tänane pilt on ju iseloomulikult hägune, Toom oli selge vaatega mees.
Sümboolne hauakivi on A.T. järeltulijate poolt paigaldatud ja hea on, et nende esiisa mäletatakse ja austatakse.