Aasta ütlejad 2009 (12)

“Kolletumine hakkas internetiseerumisega.”
Meremees Mairold Vaik arvab, et veebis klikkimise suurt arvu oodates pööravad ajalehed rohkem tähelepanu artiklite pealkirjadele, mitte sisule. 28.01

“Ma võrdlen seda meditsiiniga, et paneme diagnoosi ja siis pärast seda keeldume ravist.”
Emakeeleõpetaja Rita Ilves emakeeletundide vähendamisest koolides. 19.02

“Ega me usugi, et Vjatšeslav Leedo või Enn Pant sooviksid nii väikese asjaga tegelda.”
Kihelkonna vallavanem Jüri Saar Vilsandi paadiliini konkursist. 27.02

“Kas Tai ööklubides jänkukõrvadega hüplemine ikka avardab naiste seksuaalsuse piire?”
Muhulane Ainu Kään noorte naiste enda teadvustamisest kaasinimestele. 1.04

“Kui sa oled 30 aastat taevasse vahtinud, siis midagi peab ju külge jääma.”
Ilmavaatleja Ernst Soo oma hobist. 4.04

“Kahjuks võib öelda, et mitte keegi ei ole mulle midagi pakkunud.”
Kaarma vallavanem Ülo Vevers korruptsioonist. 21.05

“Seal tehti selline pull, et mulle löödi tort näkku.”
Laulja Ivo Linna meenutab, kuidas ta tähistas koos sõpradega oma 50. sünnipäeva Ameerika moodi. 12.06

“Põrsakesed lükkasid laudast sõnniku välja ja hakkasid ise hoopis potil häda tegemas käima.”
Ajakirjandustudeng Hendrik Kuusk ennustab maaelu tulevikku. 11.07

“Meie inimesed on elujõulised, jaksavad lapsi teha, sünnitada ja üles kasvatada.”
Valjala kooli direktor Aive Mõistlik oma kooli tugevuse alustest. 1.09

“Kõhuvalu ei saa ravida nende ravimitega, mis magu ärritavad.”
Abilinnapea Juhan Nemvalts ravimimüügist kauplustes. 2.09

“Igasugune edetabel on mööduv nähtus.”
Ärimees Vjatšeslav Leedo Äripäeva TOP-ist. 19.09

“Kuna meil pole vallamajas kitsepüüdmisametnikku, siis tegeleme sellega jõudumööda.”
Kaarma abivallavanem Kairi Niit vallaametnike tegemistest. 15.10

“Mõni käib nii kui jõulupuu ringi, tinakuulid ihus.”
Loomaarst Lea Hiioväin linnakassidest, keda on õhupüssist tulistatud. 26.10

“Mehi on vähe, aga nemad tahavad ka ilmselt sellist individuaalset lähenemist rohkem.”
Kihelkonna külakoori juhendaja Imbi Kolk koori esimesest kogunemisest. 9.12

“Pliit, ahi ja kamin ei ole igavese tule kolded.”
Päästeoskonna juhataja Margus Lindmäe tuletab meelde lõõride puhastamise vajadust. 19.12

“Meil on praegu variandid üks, kaks ja kolm.”
Maavalitsuse osakonnajuhataja Mika Männik Ruhnu laevaliini arengutest. 5.05

“Vanasti sai külas vaka rukki eest ree osta, mina ei saa praegu isegi Salvo kelku kätte.”
Teraviljakasvataja Kaido Kirst leivavilja hindadest. 28.04

“Pärast kirjandi ära andmist ei mäletanud ma enam selle pealkirjagi, sisu ei mäleta siiamaani.”
Abiturient Mari Lõugas oli meeldivalt üllatunud oma lõpukirjandi kõrgest hindest. 26.06

“Konkreetse sammuna tahetakse soodustada kukkede-kanade arvu tasakaalustamist”
Jahtkapten Mart Saarso soolisest võrdõiguslikkusest. 19.06

“See, et on mustanahaline ja veel liitnimega Hussein, lisab vürtsi juurde.”
Ehitusspetsialist Kaarel Kasemets uuest USA presidendist. 22.01

“Paraku pole kõik inimesed võimetelt võrdsed, õpetaja töö on tellija materjalist.”
Pedagoog Heli Maajärv arvab, et gümnaasiumi sisseastumiskatsed peavad jääma. 3.02

“Asjata oleks loota, et pärast omavalitsuste ühinemist hakatakse Valjala rahvamajas Mustjala pulma mängima.”
Valjala vallavanem Kaido Kaasik kohalike traditsioonide jätkamise vajadusest. 31.03

“Lümanda vald on kõige suurema tehnilise taibuga vald, sest siin elab 878 teedeinseneri.”
Lümanda vallavanem Tarmo Pikner vallaelanikest, kes pahandavad lohakalt teostatud teederemondi pärast.13.05

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 47 korda, sh täna 1)