21.12.2009 arhiiv

  • Tuntud seltskonna- ja teiste konnade uurija ning tippajakirjaniku Kulli Veri poolt paljastatud Kuressaare abibürgeri Kiibi-Kalle saladus keeras uue lehekülje linna ajaloos. Tuleb välja, et rae liikmed on juba aastaid varjanud üht koma teist oma tegemistest.

    Nael: Kiibi-Kalle saladus tuli ilmsiks (1)

    Tuntud seltskonna- ja teiste konnade uurija ning tippajakirjaniku Kulli Veri poolt paljastatud Kuressaare abibürgeri Kiibi-Kalle saladus keeras uue lehekülje linna ajaloos. Tuleb välja, et rae liikmed on juba aastaid varjanud üht koma teist oma tegemistest.

    Loe edasi...

  • 1. jaanuarist hakkab kehtima kahekuuline digiretseptile üleminekuperiood, teatas haigekassa. Kahekuuline üleminekuperiood kehtestatakse ravimite kättesaadavuse ja kõigi osapoolte turvatunde tagamiseks. Sel ajal saab apteek ravimeid väljastada nii paber- kui ka digiretsepti alusel.

    Digiretsept hakkab kehtima uuest aastast (1)

    1. jaanuarist hakkab kehtima kahekuuline digiretseptile üleminekuperiood, teatas haigekassa. Kahekuuline üleminekuperiood kehtestatakse ravimite kättesaadavuse ja kõigi osapoolte turvatunde tagamiseks. Sel ajal saab apteek ravimeid väljastada nii paber- kui ka digiretsepti alusel.

    Loe edasi...

  • Otsustasin veel enne jõule Helmandis ära käia, põhjusi selleks oli lausa mitmeid: 19. novembril kinnitati Karzai uuesti presidendiametisse, novembris vahetus Eesti kompanii, 1. detsembril avaldas USA president Obama oma strateegia lisavägede saatmise osas ning minu viimasest Helmandi-käigust oli möödas juba pea neli kuud.

    Oma saare mees Kabulis: Minu teine Helmandi külastamine (1)

    Otsustasin veel enne jõule Helmandis ära käia, põhjusi selleks oli lausa mitmeid: 19. novembril kinnitati Karzai uuesti presidendiametisse, novembris vahetus Eesti kompanii, 1. detsembril avaldas USA president Obama oma strateegia lisavägede saatmise osas ning minu viimasest Helmandi-käigust oli möödas juba pea neli kuud.

    Loe edasi...

  • Täna Preisimaad kaardil ei ole – isegi mitte Saksamaa provintsina. See nimi keelustati – alguses tegi seda Adolf Hitler, kes muutis riigi administratiivset jaotust, seejärel keelasid Preisimaa nime kasutamise II maailmasõja võitnud riigid, otsustades, et Preisimaa kui Saksa militarismi sümbol tuleb unustada. Kummalise paradoksina soovivad aga USA ja tema liitlased praegu nn vana Preisi vaimu Saksamaal taas üles äratada. Sellest kirjutab mõnevõrra iroonilises toonis Ameerika mõjukas päevaleht The New York Times (NYT).

    Kas Preisimaa naasmine? (2)

    Täna Preisimaad kaardil ei ole – isegi mitte Saksamaa provintsina. See nimi keelustati – alguses tegi seda Adolf Hitler, kes muutis riigi administratiivset jaotust, seejärel keelasid Preisimaa nime kasutamise II maailmasõja võitnud riigid, otsustades, et Preisimaa kui Saksa militarismi sümbol tuleb unustada. Kummalise paradoksina soovivad aga USA ja tema liitlased praegu nn vana Preisi vaimu Saksamaal taas üles äratada. Sellest kirjutab mõnevõrra iroonilises toonis Ameerika mõjukas päevaleht The New York Times (NYT).

    Loe edasi...

  • Erandkorras alustaksin tänast ajaloosündmuste ülevaadet eilse päevaga. Nimelt suri sada kaheksakümmend aastat tagasi, 1829. aasta 18. detsembril, 85. eluaastal Pariisis sügavas vaesuses teadlane, kes väidetavalt olevat kasutusele võtnud termini “bioloogia” ja kes suurema osa oma elust pühendas teadustegevusele. See mees oli Jean-Baptiste Pierre Antoine de Monet, Chevalier de Lamarck (sünd 1744).

    Eelolev nädal möödanikus (1)

    Erandkorras alustaksin tänast ajaloosündmuste ülevaadet eilse päevaga. Nimelt suri sada kaheksakümmend aastat tagasi, 1829. aasta 18. detsembril, 85. eluaastal Pariisis sügavas vaesuses teadlane, kes väidetavalt olevat kasutusele võtnud termini “bioloogia” ja kes suurema osa oma elust pühendas teadustegevusele. See mees oli Jean-Baptiste Pierre Antoine de Monet, Chevalier de Lamarck (sünd 1744).

    Loe edasi...

  • Alljärgnevad mälestused on kirja pannud BRUNO PAO. Need puudutavad 1939. aasta hilissügisel ja talve hakul aset leidnud sündmusi. Nagu teada, kirjutasid Eesti tookordsed võimukandjad sama aasta 28. septembril Moskvas alla nn baaside lepingule (ametlik nimetus: Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt). Kõnealuse pakti kolmandas artiklis lubas Eesti Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samas lubati laevastikku toetada teist liiki väeosadega; muude baaside ja lennuväljade täpsed asukohad lepiti vastastikku kokku väljaspool baaside lepingut. Nõukogude vägede sisenemine Eesti aladele algas 18. oktoobri hommikul kella 7 ja 8 vahel, kirjutas Saaremaa ajaleht Meie Maa reedel, 20. oktoobril 1939.

    Eelmäng okupeerimisele – baaside mehitamine (3)

    Alljärgnevad mälestused on kirja pannud BRUNO PAO. Need puudutavad 1939. aasta hilissügisel ja talve hakul aset leidnud sündmusi. Nagu teada, kirjutasid Eesti tookordsed võimukandjad sama aasta 28. septembril Moskvas alla nn baaside lepingule (ametlik nimetus: Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt). Kõnealuse pakti kolmandas artiklis lubas Eesti Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samas lubati laevastikku toetada teist liiki väeosadega; muude baaside ja lennuväljade täpsed asukohad lepiti vastastikku kokku väljaspool baaside lepingut. Nõukogude vägede sisenemine Eesti aladele algas 18. oktoobri hommikul kella 7 ja 8 vahel, kirjutas Saaremaa ajaleht Meie Maa reedel, 20. oktoobril 1939.

    Loe edasi...

  • Räägitakse, et koolituskeskuse Osilia kursus “Eesti mees kokkab” olevat üle ootuste populaarne. Tarvitses vaid korra lehes kuulutada ja juba esimese päeva lõpuks oli maksimumarv mehi kirjas. Teisipäeval, s.o 8. detsembril võttis Oma Saar nõuks seda imet kaema minna. Imet, et 14 meest teevad koos ühes köögis Leena Mölderi juhendamisel jõuluroogi.

    Köögis ainult mehed! (1)

    Räägitakse, et koolituskeskuse Osilia kursus “Eesti mees kokkab” olevat üle ootuste populaarne. Tarvitses vaid korra lehes kuulutada ja juba esimese päeva lõpuks oli maksimumarv mehi kirjas. Teisipäeval, s.o 8. detsembril võttis Oma Saar nõuks seda imet kaema minna. Imet, et 14 meest teevad koos ühes köögis Leena Mölderi juhendamisel jõuluroogi.

    Loe edasi...

  • Karala. Mida ütleb see nimi saarlastele või mida ütleb mandrieestlastele ja välismaalastele? Vahest tähendab see ennekõike pilkupüüdvat rannamaastikku, külateede ääres looklevaid kiviaedu, korrastatud majapidamisi, lahkeid külainimesi, mereõnnetustes hukkunute mälestuseks püstitatud risti, rannikust mõnesaja meetri kaugusel olevat ujuvsauna ja mida kõike veel.

    Viie daamiga Karala kiviaedade rüpes (5)

    Karala. Mida ütleb see nimi saarlastele või mida ütleb mandrieestlastele ja välismaalastele? Vahest tähendab see ennekõike pilkupüüdvat rannamaastikku, külateede ääres looklevaid kiviaedu, korrastatud majapidamisi, lahkeid külainimesi, mereõnnetustes hukkunute mälestuseks püstitatud risti, rannikust mõnesaja meetri kaugusel olevat ujuvsauna ja mida kõike veel.

    Loe edasi...

  • Neljapäeval esitlesid saarlane Mele Pesti ja tema kaaslane Kristjan Jansen Kuressaares oma Lõuna-Ameerika reisist sündinud raamatut “Mate ja miljon mahla”. Kuressaare on noorte jaoks saanud ankrupaigaks, kuhu hea taas korraks maanduda pärast pikki või ka lühemaid reise. “Elame põhikohaga Kuressaares,” kinnitavad nad.

    Saaremaa on maailmarändurite ankrupaik (6)

    Neljapäeval esitlesid saarlane Mele Pesti ja tema kaaslane Kristjan Jansen Kuressaares oma Lõuna-Ameerika reisist sündinud raamatut “Mate ja miljon mahla”. Kuressaare on noorte jaoks saanud ankrupaigaks, kuhu hea taas korraks maanduda pärast pikki või ka lühemaid reise. “Elame põhikohaga Kuressaares,” kinnitavad nad.

    Loe edasi...