Allpool olev kirjutis on ajendatud Kaja Tampere loost “Aliaste ajastu”, tema varasematest lugudest inimeste juurdepääsust looduskaitsealadele, hoolimisest üldse ning nende artiklite kommentaaridest. Ühe artikli juurde kirjutas alias Jõhvikas nii sisuka kommentaari, et Oma Saare (OS) peatoimetaja palus tal toimetusega ühendust võtta.
Jõhvikas otsustas jääda anonüümseks, aga kas Jõhvika nime all olev püsikommenteerija jääb igaveseks anonüümseks? Olen mingitel eluperioodidel ka ise agar kommenteerija ja mõndagi on selle tegevuse käigus silma jäänud.
Soovitus alias Jõhvikale
Esiteks täpsustus Jõhvika kommentaarile 8.12.09, 22.30. Jõhvikas, sain nii aru, et OS pakkus sulle, et kirjutaksid neile toimetuse aadressil. Ja oletan, et nad soovisid sinult arvamuslugu samal teemal ja oleksid selle eest ka honorari maksnud (jah, sain aru, et sind ei kutsutud kommentaariruumis oma nime all arvamust avaldama, vaid ikka toimetusele kirjutama). Lehelugeja ei seostaks paberlehes ilmuva artikli autori nime kunagi aliasega Jõhvikas (kui ta just ei tee copy-paste’i oma kommentaarist), aga jah, toimetus saaks nii teada, kes on Jõhvikas.
OS on vahel siiski avaldanud vastukaja rubriigis mõne arvamus- või uudisloo kommentaari järgmise päeva paberlehes, aliase nimega, aga need on erandkorrad ja saan aru, et ajalehe toimetusele meeldiks enam, kui inimesed ikka oma nime all kirjutaksid. Mis sest, et kommentaariruum jääb sellest ilma. Aliast kasutavale isikule ei saa ka honorari maksta.
Mõistan, et OS-i toimetusele meeldiks enam püsiautor oma nime all kui grafomaan kommentaariruumis, kelle arvamus kaob koos selle esitajaga ajaloo hämarusse. Samas ei ole seis lootusetu, nt merenduse teemal on ka internetis oma õige nime all kommenteeritud ja mitmete lugude autorid on vastukaja ja selgitusi oma loo juurde lisanud, mis on iseenesest hea märk, et vastukajad lähevad loo autorile korda. Isegi üks riigikogu liige on oma artiklite juurde lisakommentaare kirjutanud.
Aga eks Jõhvikas teeb ise oma valikud. Näiteks toimetuses teab paar inimest juba pikemat aega, kes varjub nime Selmet taha :) Aga see, et nad aimavad ja teavad, ei tee kasutajanime omaniku elu keerulisemaks. Kui Jõhvika paari aasta kommentaaride põhjal koostada portree, saaks temast üht-teist teada. Näiteks superkommenteerija Vollit võib suure tõenäosusega juba aimata. Veidi veel, siis võib juba ka tema tegeliku nime teada saada.
Välja tuleb niikuinii
Kauaaegne alias ühe kindla nime all ei jää kunagi lõpuni teadmata. Midagi ikka tekstidest koorub, mis sind välja annab. Kas või mõnel seltskonnaüritusel võid mõne inimese suust kuulda mingit lausefraasi või ainult sõna, mis on kuskil kommenteerija stamplause või -sõna. Ja ta ongi paljastatud, ilma et ta seda tahtnuks või isegi teaks. Püsinimega aliase võib paljastada ka IP-aadressi teadmata.
Netiruumi kasutajad ei ole 100% anonüümsed, kuna kommentaarid on kui veebiruumi jäävad jäljed. Lõpuni anonüümseks jäämiseks tuleb selleks pidevalt vaeva näha, mäletada oma eelmisi kommentaare, vältida sama stiili ja iseloomulikke sõnakasutusi tekstis, vältida oma tööst ja eraelust kirjutamist ja vihjeid neile, kasutada paari-kolme varjunime ja meeles hoida nende libaprofiile jm.
See on ju ajalehel hea saavutus, kui ajalehest ajalehte toimub diskussioon, näiteks Kuressaare avaliku ruumi teemal on olnud pikki vaidlusi mitmeid kordi. Viimati näiteks Mart
Saarso algatatud keskväljakule kuju püstitamise teema, millel oli palju vastukajasid nii kommentaarides kui ka lehelugudena. Kusjuures siis esines kommentaariruumi alias Kuulge hiljem ka arvamuslooga oma tegeliku nime Merit Karise all. Ei juhtunudki midagi kohutavat.
Oma tegeliku nime all
Kaja Tampere lood on OS-is pikka aega olnud ühed enim diskussiooni tekitanud kirjutised. Ka seekord on Kaja ja OS pannud täppi, kui teemaga tegeletakse rohkem kui ühes artiklis. Siin avaldatu on samuti järjekordne vastukaja.
Kui nüüd Kaja püstitatud aliaste ajastu teema juurde tagasi tulla, siis tegelikult oli tema loole vaid kaks-kolm kommentaari, mis Kajat halvustavalt kritiseerisid, ülejäänud kiitsid autorit ja materdasid neid kahte “lolli”.
Kommentaariruumi omapära on see, et võid olla intelligentne kommenteerija ja loo autorit kiita, aga kui hakkad autori kaitsmise eesmärgil teisi kommenteerijaid materdama, siis jääb ka sinu enda intelligentsusest vähe järele. Aktsepteerime kõigi arvamust, see, mis me arvame mõne arvaja (piiratud) silmaringist, võib intelligentse arvaja enda teada jääda. Ärme laskume teiste kasvatamatute tasemele. Et vältida arva-ruumi omapära tõttu enda viltust kuvandit, võib ju alati kirjutada ajalehte.
Nagu Kaja Tampere oma kirjutises soovis, olgem rohkem kodanikuühiskonna täieõiguslikud liikmed ja julged oma arvamuse väljaütlemisel. Oma tegeliku nime all. Paberlehe lugeja arvamus jääb tema enda teada, ehk kolleegid või pereliikmed saavad sellest kuulda, mitte rohkemat. Internetis lugejad saavad aliast kasutades jätta netikommentaari. Julgemad kirjutavad oma nime all Oma Saare toimetusele. Aliaste ajastu või mitte.
Alias Selmetki tuli kapist välja. Jõhvikas otsustas kappi jääda. Mis vahe arvamuse esitaja autorlusel on, kui sõnal on nendetagi oma jõud?
Palju õnne Oma Saare toimetuse töötajatele, lugejatele ja püsikommenteerijatele, et ajaleht on juba kolmeaastane. OS-i sünd ja arenemine on ka üks kodanikkonna aktiviseerumise märke paljudest ja ka oluline kodanikkonna aktiviseerumisele kaasaaitaja Saaremaal.
Loe Oma Saarest lisaks:
Raul Vinni, Puudega inimesed ei pääse looduskaunitesse kohtadesse
Juhtkiri Loodus on kõigi jaoks
Kaja Tampere, Ajakaja: Hakkaks hoolima!?
Kaja Tampere, Peeglisse vaat, armsad siin maailmas kaasatatsujad!
Kaja Tampere, Ajakaja: Aliaste ajastu
Loading ...
Oluline on EESTLUSE kellamine. Muu ei ole nii oluline.
Pole tähtis mitte see, KES nii arvab, vaid tähtis on see, MIDA arvatakse. Kui kommentaaril on pärisnime silt juures, võidakse sõnumi sisu hakata valesti tõlgendama. Jõhvika kommentaarid on küll silma hakanud, kuid pole viitsinud sellega küll tegelda, kes ta on. Mis vahet seal on. Minu mäletamist mööda on jõhvikas kirjutanud nii ja naa, kõigega nõustuda pole ju võimalik aga päris palju olen ka arvamust jaganud.
Jõhvikas oled tubli,tähtsad ongi arvamused,mitte inimeste nimed,kuigi tundub,et inimesena olete ka vahva.
Arvan samuti nagu jõhvikas-oluline on sisu, mitte see,kes julgeb selle välja öelda.Kuni toimetajal pole kodanikujulgust kõiki teemasid käsitleda, peame meie seda kommentaariumis tegema.Miks ma küll ei usu, et näiteks Hansoni vahistamisest ükski ajakirjanik ei teadnud.Lugu ületas ILMSELGELT uudisekünnise,aga miks vaikiti?
Demokraatia ja sellega koos saabunud sõnavabaduse tulekuga toimus meie maal põhimõtteliselt ka teatav paradigma muutus. Kui varem oli olukord selline, kus inimesed kartsid täiesti põhjendatult võimude vastu sõna võtta ning need mõned üksikud, kes seda tegid said reeglina ka karistatud, siis praegusel juhul, kus võimalused sõnavõttudeks, nii kriitilisteks kui tahes, on oluliselt laienenud, visatakse endiselt see sama ‘me kardame, mis juhtub’ kinnas, ehkki see ei ole põhjendatud. Rääkides vabadustest, ükskõik millistest, siis unustame alatasa, et iga vabadusega käivad kaasas mitte ainult õigused, vaid ka kohustused. Kohustustest keegi eriti ei hooli, aga kui on vaja oma õiguste eest välja astuda, on kõik kohad pröökajaid täis – üks targem kui teine. Siis räägitakse sõnavabadusest ja õigusest jääda anonüümseks – asjad, mida peetakse iseenesestmõistetavaks, aga kui veebiväljaanne paneb oma artiklite juurde juhised kommenteerimiseks, nagu näiteks siin:
Oma Saarel on õigus kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on: teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, vaenu õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad.
…siis sellisel juhul peab ikka keegi “luuaga” järgi käima ja nende samade õiguste eest võitlejate järelt koristama. Miks siis nende, täiesti vabalt täidetavate kohustuste omaks võtmine nii kergesti ja iseenesestmõistetavalt ei tule? Mulle tundub, et lõpuks taandub see ikkagi kõik igaühe sisemisele kultuurile või kultuuritusele ja kui vaadata asjade seisu, siis kohati tundub, et meie ühiskond ei ole tervikuna veel üldse kommenteerimiseks valmis, ussitanud õunu on liiga palju. Senikaua kuni kommenteerimisega seotud kohustused meie endi seest ei tule ja neid pidevalt meelde peab tuletama, siis mis õigusega me endile üldse mingeid õigusi ja vabadusi nõuame?
aliase all ütleb inimene seda, mis tal tegelikult mõttes. Oma nime all öeldakse enamasti seda, mida juletakse öelda. Aga ühiskond on selline nagu ta on. Sagedamini saad vastumatsu siis kui tõde ütled, mitte aga siis, kui valet vannud. Ja mitte kunagi ei oska saa arvata, kust tõe ütlemisele vastumats järgneb.
Kõigepealt suur tänu soovituste eest! Ma kirjutan jah vahel üsna pikki kommentaare, sest selleläbi saan sõna sekka öelda ka siis kui arvamusloo kirjutamiseks aega napib. Mis parata kui ilmaasjad sedavõrd korda lähevad, et kohe mitte vaiki ei saa olla:) Ja tõesti – kui mõelda, mis on kirjutiste eesmärk, siis on see ju ikka see, et miski sõnum teisteni jõuaks. Seetõttu on vahel isegi parem kui kirjutajat ei tea, nii ei hakka kirjutaja isiku imago lugejat segama ja öeldut saab võtta nö puhtalt lehelt.
Äraarvamismängudega aliaste väljapeilimiseks vaid kirjutiste põhjal ma siiski ei soovitaks tegelda. Nii võib väga kergelt mõne aliase valele inimesele omistada ja sellega kellelegi liiga teha. Arvamus kommentaarist võib muuta suhtumist selle kirjutajasse ja sel juhul oleks ikka parem kui see suhtumine oleks õigele isikule suunatud. Inimene saab otsi kokku ajada ikka vaid endale teada-tuntud olevate isikute põhjal, aga see kes tegelikult kirjutab, ei pruugi olla ei tuntud inimene ega ka teie enda tuttav. Olen juhtunud lugema oletusi selle kohta, keda Jõhvikaks peetakse, kahte erinevat varianti, aga need kumbki ei ole mitte mina:)
Vabandus.
Palun Kajalt vabandust “Aliaste ajastu” loole lisatud õela ja isiklikult solvava kommentaari pärast! Juhuks muidugi, kui ta arvab anonüümse kommentaari solvumise väärilise olevat.
Eneseõigustus.
Mul ajas hinge täis Kaja ülbe reaktsioon saaga esimese artikli kommentaaridele. Esimesed Kajaga mittenõustuvad kommid olid küll iroonilise tooniga, aga püsisid siiski teemas. Edasi aga läks jälle üleüldiseks andmiseks teemal, kes mida öelda tohib. Ja siin oli Kaja ise üks esimesi, kes isiklikuks läks.
Algatuseks sõuke jutt, et kas mäletate, mis oli selliste “aliaste” nagu Lydia Koidula, Anton Hansen Tammsaare ja Eessaare Aadu kodanikunimed? Kui see on meenunud, siis edasi arutlus – miks nad kasutasi selliseid aliasi. Tänapäevasemalt võttes võiks arutada, miks Andrus Kivirähk kirjutab EPLis ka aliase all “Jumal” ning miks Mart Arold on OmaSaare kommentaariumis nüüd Mart Arold aga EPLis kasutab ikka aliast.
Kui ülaltood asjad osutuvad liiga keeruliseks, siis kindlasti on lugeja juba varem mõelnud, kes on need inimesed, kelle kohta OS kasutab “aliasi”: “nimi toimetusel teada”, “lugeja”, “kursis olev isik”, “see bussijuht”, “see vangimaja valvur”, “kes ei tahtnud oma nime õelda” jne. Ehk teiste sõnadega – KES on mingi “aliase” taga igal konkreetsel juhul? Või konkreetse kirjutise raames “kes on Selmet”? No mis tähtsust sel on aga võibolla on ikkagi see inimene, kes mulle eile Kuressaares vastu tuli?
Asjaga seonduvalt aga politoloog Iivi Masso seisukoht selle aasta septembri lõpust:
Mitte ühegi läänemaailma kvaliteetväljaande juurde ei kuulu modereerimata anonüümne kommentaarium. Just nagu kõnest on raske aru saada, kui kõik korraga karjuvad, tapab silmitu möla veebis igasuguse normaalse arutelu võimaluse.
“Vabal” anonüümsel kommenteerimisel pole vähimatki tegemist sõnavabadusega, nagu mõned ekslikult väidavad. Vastupidi, see on vabas maailmas, kus riik meediat ei kontrolli, üks tõhusamaid sõnavabaduse piirajaid. Kui näiteks artikli alla koguneb piisav hulk lahmivat, sisutut karjumist, pole selle artikli sisu ega teemade üle enam võimalik asjalikku — ka kriitilist — arutelu pidada. Anonüümsus annab aukoha kisakõridele.
(…jätkub)
(jätk…)
Samuti on anonüümne kommenteerimisvõimalus eriti hea abivahend nii ebamäärase viha kui ka teadliku laimu levitajatele. On üks asi öelda, et X on loll — see jääb alati ütleja arvamuseks, ja hoopis teine asi, et “muide, ma tean, et X … (teeb, on, ütles seda, teist, kolmandat).” Selline “teadjate” vale võetakse kergesti tõe pähe, ja tõel ja valel polegi anonüümsuse varjus võimalik vahet teha.
Ka laim on inimeste vaigistamiseks ja keskustelu tapmiseks väga tõhus viis, mis jälle tõestab, et anonüümne kommenteerimine ja sõnavabadus on pigem vastandid kui sünonüümid. Tegelikuks veebikeskusteluks on hädavajalik kui mitte oma nime nõudmine, siis vähemalt registreerumine ja/või modereerimine, et saavutada minimaalne tsiviliseerituse tase, milleta igasugune jutt muutub sisutuks kisaks.
//
Olen Iivi Massoga täiesti ühte meelt.
OmaSaare kommentaariumi raames ei saa rääkida mingitest “aliastest”, sest lahtrisse “nimi” võib kirjutada ükskõik mida. Võib ka täiesti tühjaks jätta – kasutasin seda võimalust enese idendi kinnitamiseks, sest tühja lahtriga postitamine OSis on siiski natuke keerulisem, kui sinna “midagi” kirjutada. Tõsi, paistab, et üksikud inimesed kommenteerivad oma kodanikunime all, osa kasuatavad sellist lähenemist, mida võib aga “aliasteks” lugeda, osa kasutab kindlasti võõrast “aliast” ja siis veel lisaks kommarid, kes kasutavad “tototamist” ja lausepoolitamist või kasutavad “nime” pealkirjana. (“tototaja” kirjutab nime lahtrisse “to Volli”, “Vollile”, “eelmisele” jne, “lausepoolitaja” kirjutab “nime” lahtrisse näiteks “tegelikult on see” ja kommetaari osas lause jätkub “Volli idioo…”) Alles hetkest, kui OmaSaar suudaks tagada “aliase” identiteedikindluse – siis saaks rääkida “aliaste” kapist väljatulekust – isikustamisest. OmaSaare kommetaarium ei ole puutumatu ka arvatavatest OmaSaare aliastest: “OS, Oma Saar, omasaar, toimetaja, toimetus, OmaSaare toimetus”, lisaks kohtab ka nime kasutamist pealkirjana “Oma Saare vastus” või otsest “tototamist”.
(…jätkub)
(jätk…)
Miks aga kasutada aliasi? Üks asi on arvatavasti see, et on küll arvamusvabadus aga ei ole väljendusvabadust. Arvamusvabadus, sõnavabadus ja väljendusvabadus on asjad, mis küll haakuvad üksteisega aga mitte kuidagi ei ole üks ja sama asi.Viimastest valimistest on möödas kuu aega – kõik said avaldada oma arvamust aga ei saanud seda arvamust avalikult väljendada – valimised olid ju salajased. Miks? eks ikka selleks, et valijat kaitsta.
Enda nimel oma arvamuse avaldamine paneb inimese paljudel juhtudel väga raskesse olukorda. Kuidas sai liikluspolitseinikust Indrek Sirgist “liiklusjurist” Indrek Sirk – väga lihtsalt – ta väljendas oma arvamust ja sai ka kohe kinga. Üks võimalik näide palju lähemalt:
OS 15. oktoober 2008: “Politsei: öise valve kaotamine ei vähenda turvalisust”
http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=9637&sec=1
algab sõnadega “Politsei väitel ei vähenda Orissaare konstaablipunktis pideva öise valve kaotamine selle piirkonna turvalisust. …”
Kelle “alias” on aga see “Politsei”? Üks esindaja on muidugi “pressiesindaja” (pressiesindajail on palju “aliasi”) Lääne politseiprefektuuri kommunikatsioonibüroo vanemkomissar Kaja Kukk, kelle töö on must valgeks rääkida. Sellest saab aru ka iga ajakirjanik, sest iga probleemse loo puhul otsib ajakirjanik infot ka teistes allikatest, peale pressiesindaja. Ka selles kirjutises küsiti ka Kuressaare politseijaoskonna vanemkomissar Aare Alliku arvamust, kindlasti on tal oma kindel ja konkreetne arvamus aga sel hetkel ei olnud tal täielikku vabadust oma arvamuse väljendamiseks, kuna vastasel korral saaksime juba kirjutada “komissarjurist Allikust”. Pregusel hetkel, kui politseiameti peadirektor on aga teatanud, et seoses eelarve vähendamisega politseilike sund/palgata puhkusele saatmine mõjub sisejulgeolekule negatiivselt ja vähendab elanikkonna turvatunnet, alles nüüd saavad kõik kirjutises mainitud politseiametnikud “vabalt” avaldada oma arvamust, et nii, nagu ülalmainitud kirjutise kahes viimases lõigus kaks meest arvavad, need asjad eesti riigis ikka ei käi küll.
Ülaltoodud asjaga haakub ka “pecking order” arvamuste avaldamise juures – kellelgi ei ole tugevama õigust oma arvamuse pealesurumiseks, kui ei ole määratud teisiti. Mis moodi “määratud teisiti”? Mitmes registreeritud kasutajatega foorumis, kus olen ka moderaator või administraator, kasutand kasutajana üht aliast ja “kõrgema õigusega isikuna” teist aliast. Paljud kasutajad teavad, et näiteks moderaatori aliase “Suur” ja tavakasutaja
(…jätkub)
(jätk…)
“väikemees” taga on üks ja sama isik aga selline asi annab minule ja teistele registreerumist nõudvas ja modereeritavas keskkonnas kõiki võrdselt kohelda.
Olukorras, kus isegi lahtrisse “nimi” saab kirjutada seda, mida sülg suhu toob, on natuke kohatu rääkida aliastest. Püüdsin om “Vollit” kaitsta sellega, et kommenteerisin põhiliselt ühelt IPlt aga seoses kiire elurütmiga ja kuna internet on eesti igas punktis saadaval ma seda enam ei kasuta.
Minule arusaamatuks jääb aga natuke arusaamatuks Mairold Vaigu teemakäsitluse lõppu lisatud asjad:
Raul Vinni, Puudega inimesed ei pääse looduskaunitesse kohtadesse
Juhtkiri Loodus on kõigi jaoks
Kaja Tampere, Ajakaja: Hakkaks hoolima!?
Kaja Tampere, Peeglisse vaat, armsad siin maailmas kaasatatsujad!
Kaja Tampere, Ajakaja: Aliaste ajastu
Minu silmis sai see “aliastega” seonduv probleem alguse hoopis kahest Kaja Tampere kirjutisest “Ajakaja: Sõna jõust (,veel kord)”, mis Oma Saar avaldas olematu e-maili aadrssiga autori ja siis autori vigase ortograafiaga ilkumisest kommentaarumis:
“…
sisulisest poolest – ei
olnudki päris selge, kas vabandati vöi paluti vabadniust. nii ja
naa… keeleliselt – lehe keeletoimetaja vaatab köik tekstid üle ja
selles osas usaldan asjatundjad. mailiaadressi osas – kahjuks ei ole
selles asjas osaline, minu käest ei ole küsitud, millist e-maili
aadressi ma sinna soovin panna, mul neid mitu.
…”
Kes aga otsib igas Volli kirjutises ilkumist – palun:
Kelle alias on Einar S. Pett?
Miks kapist väljatulemise teema all ei näe Volli pikki mõtisklusi, oleks huvitav lugeda või on ta nüüd ruutude alla läinud ehk istub kapis luku taga
ja juba nad tulidki
Oo Roosi, Roosi, Roosi, naine nagu kohev heinasaad…
See oli huvitav lugemine siin …
Mina julgen küll ALATI sama teksti ka oma õige s.o. passi kirjutet nime all kirjutada, sest ei ole kellegi armust sõltuv täna enam. Samas aliase-ga tunnen tugevat hingesugulust – seega otsige vabakutseliste ja FIE-de hulgast. Kahjuks on selliseid inimesi vähe!:)
Samas, Volli, me ilmselt ikka tunneme teineteist:)
Sotsialistlik mõtlemine,küll te kellegi armust sõltute ja julguses kahtlen ka.
Kuigi tahaks ehk, aga nii lihtsalt ikka õnge ei lähe, aga vähesed inimesed kes julgevad oma nime all arvamusi avaldada ongi ju vabakutselised. Igasugused palgatöötajad saavad siin kommenteerida oma tööajast – otsige minult mõni kommentaar enne pimet:)
Eelmisele seda, et kõik me elame kellegi armust a´la isa ei kasutand kondoomi ja ema pole õigel ajal aborti teind:) nii, et sedapsi!
Mida tähendab :) ? Isa, ema ära süüdista-looduse jõudude vastu ei saa.
Ma arvan samuti, et anonüümne kommentaar on huvitavam. Arvamuse sidumine mingi konkreetse isikuga annab arvamusele teistsuguse vaatenurga, anonüümsus jätab aga arvamusele alles ainult selle arvamuse sisu. Vähemalt arvamusest arusaamise ja tõlgendamise raames selle arvamuse lugeja enda väärtushinnagute ulatuses. Igaüks mõtleb enda rikutuse piires ju.
Tänastes tuntumate kommentaatorite juttudes on palju huvitavat ja õiget. Omalt poolt lisaksin veel stiilinäite, kuidas vanasti aliastest hoiduti. Aadresil http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s197425&nid=150426&frameset=1 (Meie Maa, 1937, 17. detsember, lehekülg nr 3 on krimiuudised saaremaalt). Ei midagi anonüümset, kes tegi, selle nimi ka lehes, mida tegi, see ka väga ehedalt. Kusjuures olen ammu mõelnud, et vanade ajalehtede uudistest saaks praegustele lehtedele kena rubriigi. Kahjuks küll “teise” lehe uudiseid aga siiski.
Tänud väga sisukate kommentaaride eest. Volli kommentaar isegi trumpab loo enda üle, mille üle on kahtlemata hea meel. Head kaasamõtlemist OS-i teemadel ka edaspidi.
Aga OS-i nädalalõpulehes on ju uudiseid läbi ajaloo. Vaata hoolega.
Et praegusel ajal pättide nimesid varjatakse, aga ohvrid lüüakse meedia ette, on halb. Krimiuudised ei sisalda päti täit nime, kui eesnimegi…
Teie kommentaarid on igavad sest parimaid kommentaare kustutakse,näiteks:
Maju saab tasuta…
TASUTA MAJAD-http://savikodu.ee/mtu.html…siin on võti küsimusele kas olla ori või peremees…Kes võtab pangalaenu teeb endast pangaorja…Pangad on elu terves riigis sättinud nõnda,et inimesed aina neid orjaksid,rabaksid tööd teha palehigis nii nagu orav rattas,et igal sammul pead aina maksma,kogu elu riigis on sätitud nii,et inimesed ei saaks vabaks,ei saaks sõltumatuteks siis saab neid aina ekspluateerida-sellest on väljapääs,tuleb ehitada Ökomaju ja savimaju talgute korras http://www.savikodu.pri.ee/foorum/viewforum.php?f=1 ja tagada endile tasuta elekter…
elektritsaabtasuta.blogspot.com
Oleks ikka Volli pikkadest kirjutistest tahtnud teada, miks tema aliast kasutab, seda aga polnud, vastupidiselt Jõhvikale, kes oma aliase olemise ära põhjendab. Mul on tunne, et Volli õpib filoloogiat või on õppinud ja nüüd sätib siia kommentaariumidesse oma pikki ja enamasti sapiseid kommentaare. Aga võib-olla soovib ta töökohta Oma Saares.
Mind on tuvastatud, aga Jalaka mälestuseks ärme kommenteerime siin enam mingi aeg.