Vallamajas uudissime ep kuule (2)

Terit aga jälle.

Mo kadun nänn, Kõue Liina, ikka vahest küsis, kui ma tetta voatama läksi, et mis valdas uudist oo. Ja ma änamaste ikka ütlesi taale, et sial põle küll miskid uudist. Vahest küll olli et mõni olli sündin või surn, aga kui ma siis sõukse uudissega Kõue emme juure jõudsi, siis olli sie koa taal juba tiada.
Ja nüid viimasel aal oo koa kangeste moeks läin, et kus sa jalaga astud, sial kohe uuritse, et mis valdas uudist oo. Ja et küll oo ikka kena, et nüid sõuke inimeme Muhu uudissime kirjutab, kes ise valdas uudiste keskel oo.

Voata selle kohta ma pia nüid küll kohe ütlema, et vallamajas ep kuule tõeste muud uudissime kut sündi ja surma. Ja ega mool sõukest aega ete põle koa, et ma kaudu maja rinki köi ja ilmaasju uuri.

Mool oo sial majas tükkis teesed kiped toemetamised ja vahest läheb päe sedaviisi looja, et ma ole omingust õhtani tüöd tiha toksin ja mõne majaselsilisega põle rohkem jutule soan kut üteln paljast “terit” ja “õhtat”.

Ja mis sii ütelda, sõuke tuline rutt oo sial änamaste kõegil. Vahest soab vanade muhulaste viiti mõteldud küll, et juu laseb selle kiire müöda minna ja siis voatab jälle, mes soab, aga enne tuleb uus kiire juba piale.

Nõnna et kellel oo taris midagid lasta lehtes kirjuta või raadiu sihes ütelda, siis ma korruta nüid üle, et viimases “Muhulases” oo kirjas, kuskohta tuleks laupa õhtaks oma asjad tiada anda, et ma soaksi enne pühabest kirguteenistust uudissed kokku panna.

Uudissime soab lähemal aal kuulda ja vaheta oopistükkis Lõetsa Jüri-Jaani talustuudius, kus oo igavoastane Lõetsa küla Jõulukess.

Jüri-Jaani perenaene Marget Taffel annab tiada, et Jõulukessil soab osta kingituseks puust ja sauest jõulukoaerta.

Sial sammas kohja pial soab ise tiha sauest koaerta, lasuurida kinka ja nendele nimesid piale kirjuta. Üle selle oodetse kõiki retsepta ja külade uudissime vahetama. Viidad olla üles pantud, mispidi kohjapiale peaseb ja tillevonni numbrime ütles Marget koa: 51 02 188 ja 45 48 963. Lõetsa küla Jõulukess köib kolmekuningapäevani välja.

Koolimajast kuulukse jälle sõukest asja, et 11-ndamal jõulukuu päeval oo sial igavoastane laste jõululoat. See oo sõuke kohtpaik, kus lapsed müivad oma kätega tehtud asju, miss oo moo eest moailma kõikse kenamad kingitused.

Ja sialtmoalt edasi 14.–18. selle kuu päeval oo koolimajas päkapikunädal.
Sii oo vahepial koa uhkemaid asju oln ja sündin. Mineva rieede õhta olli Hellamaa külakeskuses piduõhta, kus tansiks mängis “Rahamassin”.

Ma uurisi ühe Muhu viimase aa kõege moekama tansipoisi käest, et olli siis koa uhke pidu. Olla oln jah. Sie “Rahamassin”, misel sõuke uhke Muhu muodi nimi oo, olla oopistükkis Pärnu lisidalt Torist tuln.

Poisid lauln nii valjuste, et õhta lõpuks oln ealed käest ää. Ja rahvast oln pidul just niipalju, et kõik mahtun kenaste tantsima.

Soan kenasid suuri poognuid võtta ja põle taris oln niisamma tammuda ege rinki ruiuta ja üheteese otsas litsuda.

Ühe tõsise tansisõbra jäuks olli veart pidu oln, kut nee külakeskuse omad ikka oo kippun olema.

Muedu läheb ikka sedandi vaiksest iga päävaga jõulute puole. Vanade muhulaste tarkus läks täkke – nigulapäe tõigid esimese lumekõhve maha. Eks ta sõuke sulane läku olli, sest moa põle ju alt külman. Kui oleks ikka enne utsikas üle köin, siis ehk veaks jõuluteni väljagid sõukse valge korraga. Aga juu näeb.

Olge siis ikka munuksed ja oidke ühteteist.