Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei täpsusta minister Juhan Partsi väidet, et Suure väina silla ehitamiseks ei ole ühtegi keskkonnaalast takistust.
Oma Saar kirjutas eile püsiühenduse asjatundjate komisjoni töökoosoleku protokolli sisule toetudes, et tegelikult on eksperdid mitmes silla rajamist puudutavas küsimuses eri meelt ja kõikide uuringute lõplikke tulemusi veel pole.
Eile küsis toimetus majandusministeeriumi pressiesindajalt Kalev Vapperilt, millele toetudes väitis minister Parts 27. novembril Kuressaares ajakirjanikele, et ei hülged, linnud, konnad ega elupaigad saa olla selliseks takistuseks, millele silla mõju oleks pöördumatu. “See mõju on suhteliselt väike,” ütles Parts Eesti Televisioonile.
Esiteks soovitas Kalev Vapper Oma Saarel pöörduda küsimustega maanteeametisse, kes silla uuringuid tellib. Seejärel teatas Vapper siiski, et “ministri arvamus tugineb tänaseks teadaolevatele keskkonnamõjude hinnangutele”.
Vapper märkis, et enne raporti lõplikku valmimist midagi enamat öelda ei saa. Ta lisas, et Parts oli enne kohtumisi ajakirjanikega kõigilt töökoosolekul viibinud inimestelt küsinud, kas ta saab sellise arvamusega välja tulla ja kõik olid päri olnud.
Koosoleku protokollist seda välja ei loe. Avalikkuse teavitamise kohta on seal vaid märgitud: “Oluline sõnum avalikkusele – ehituse algusaasta 2015 ei ole reaalne.”
Eelmisel reedel saadeti koosoleku protokoll laiali veerandsajale asjasse pühendatud ametnikule ja poliitikule. Kui Oma Saar eile küsis, millal lisatakse dokument majandusministeeriumi kodulehele püsiühenduse
uuringute või aruannete juurde, vastas maanteeamet, et seda ei tehtagi.
“See on kinnise koosoleku tööprotokoll,” põhjendas maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu. Samas pole protokollil märget, et see oleks määratud vaid ametkondlikuks kasutamiseks.
“Maanteeamet käsitleb kõiki tööprotokolle asutusesisese teabena, kuid tuleb ette, et AK-märge sinna peale ei jõua,” märkis Allan Kasesalu.
Dokumendi kohta pole ühtegi kirjet ei maanteeameti ega majandusministeeriumi dokumendiregistris. Näiteks polnud seda näinud ka riigikogu liige, bioloog Aleksei Lotman.
Lotmani koduerakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon riigikogus esitas teisipäeval Juhan Partsile seoses Suure väina sillaga kirjaliku küsimuse: “Kas minister on tõesti avalikult väitnud, et sillal puudub arvestatav mõju lindudele, hüljestele ja maismaaelupaikadele, ning millistele aruannetele võiks selline väide tugineda?”
Küsimuse esitamise ajaks ei olnud Lotman koosoleku protokolli ja selle lisadega tutvunud. Eile tunnistas ta pärast dokumendi läbilugemist Oma Saarele, et tal tekkis suur küsimus: millele tugineb väide, et sillal pole olulist mõju Natura 2000 alale?
“Seda väideti protokolli andmetel korduvalt koosolekul ja selline väide on ka esitluse materjalides, aga põhjendust ma sellele küll ei leidnud,” sõnas Lotman.
Pange see sild elektrituulikuid täis siis saavad Saarlased tasuta elektri…
Silla peale tuulikud ja silla alla ujukid mis toodavad elektrit lainetel õõtsudes.Siis võib tormiste ilmadega ka Narva elektrijaamale voolu müüa.Ehitada tuleks kaks silda üks ühele teine teisele poole präegust praamiteed.Ka Saaremaa ja Hiiumaa vahele võiks silla ehitada ja Rohuküla Heltermaa vahelise praamiühenduse ära kaotada.Üles tuleks tõsta elektrikaablid mis takistavad angerjate liikumist.