Leisist leidsime eest vallajuhid, kes hindavad oma eelkäijate tegemisi ja loevad oma valda stabiilselt arenenuks, kuid mõlema mehe suurim mure oli kohalik keskkool, mille kavandatav haridusreform võib põhikooliks muuta. Ometi teeb vald just praegu jõupingutusi, et muuta hästi toimiv õppeasutus kaasaja nõuetele vastavaks ka materiaalses mõttes.
LEISI VALD
Andrus Kandima, volikogu esimees: Leisi vald vaidles oma vaidlemised ära volikogu kõige esimese koosseisu ajal. Ka mina olin siis volikogus ja meie tõimegi Mart Mäekeri valda juhtima. Elu on näidanud, et valik oli õige. Ka praegune vallavanem on oma tööd hästi teinud.
Kui rääkida volikogu tööst, siis oleme ikka hoidnud seda suunda, et komisjonid ei oleks niisama nime pärast, vaid arutaksid nende valdkonda kuuluvad teemad läbi ja vaataksid ka seda, et eelnõud lähevad volikogusse korrektselt vormistatuna.
Kui nii on tehtud, siis volikogu istungil seda aktsepteeritakse. Olgu tegemist sotsiaal- või eelarveküsimustega, volikogu liikmed kõikides valdkondades ju võrdselt tugevad olla ei saa. Volikogu saal on meil otsustamise koht.
Õnneks ei ole meil ka uue volikogu koosseisuga seda probleemi tekkimas, et kellelegi hakataks lihtsalt ära tegema. Arengustrateegiad on paigas ja nende järgi ka toimitakse.
Leisi vallas on viimastel aastatel hoogustunud seltsitegevus. Esimesena ütlen positiivseid sõnu Metsküla seltsi kohta, neil käib asi kohe igas liinis. Hoogsalt tegutsevad veel Karja, seal on jahimehedki kampa löönud, Pamma ja Roobaka kant.
Mureks on kavandatav haridusreform, mis peaks Leisi ilma jätma keskkooli osast, ja me väga loodame, et seda ellu ei viida. Täiesti arusaamatu, miks on sellist asja vaja. Kellel siis paremaks läheb ja mis nimelt paremaks läheb? Paljalt tegemise pärast pole mõtet ühtki muudatust läbi viia.
Mureks on jätkuvalt tankla küsimus, aga selle lahendamiseks on olemas päris mitu reaalset varianti. Hiidlastel on midagi taolist olemas, kus valla ja äriettevõtte koostöös on suudetud see probleem lahendada.
Ludvik Mõtlep, vallavanem: Vallamajas töötan 1996. aastast, viimased neli aastat vallavanemana. Erinevaid töid on jätkunud igasse aega, kuid praegu on meil käsil kõigi aegade suurimad objektid: Leisi keskkool ja nelja asula – Leisi, Karja, Pärsama ja Veske – veevärgi projekt. 2008. aastal saime valla rahaga korda tehtud Pärsama kultuurimaja.
Viimastel aastatel oleme väga palju investeerinud teedesse. Kui riik eraldas meile teede tarbeks kaks miljonit, panime oma eelarvest üle miljoni veel juurde. Eesmärgiks on jätkuvalt panustada tolmuvabade teede osatähtsuse suurendamisele. Ka kruusateede ehituslik pool on olnud tõsine.
Kui me veevärgi ja koolimaja suurprojektid oleme valmis saanud, on oodata riigi majanduselus kõige raskemat aega, ja siis me suuri investeeringuid ilmselt esialgu ette võtta ei saa. Sel ajal püüame ette võtta väiksemaid ja rohkem otseselt vallaelanikele suunatud tegevusi. Mõtlen siin seltsitegevusele kaasaaitamist.
Näiteks toon Soela sadama arendamise, sest oleme leidnud sellise huvigrupi, kes on nõus sadama arendamist eest vedama. Vald osaleb projektis kinnistuga ja saab selle tõttu otsustamisel üsna palju kaasa rääkida. Praegu asuvad seal 90-ndatel ehitatud kaitsemuulid, nii et väike sadamaakvatoorium on olemas.
Vaatamata sellele, et kutselisi kalureid enam pole, on ajaloolise püügiõigusega ja nn ühevõrgumehi oma kümmekond, lisaks muidugi selle piirkonna suvilaomanikud, kes tahavad oma paatidega merel käia. Soela sadama seltsil on juba 29 liiget, see ise näitab juba midagi.
Tankla puudumine on meil lahendamata probleemina juba pikemat aega üleval olnud. Raske on täna kedagi seda rajama meelitada, kuigi vald on ostnud kinnistu, teinud detailplaneeringu, samas oleme valmis ka rahaliselt toetama, et see ikka teoks saaks. Me pole seda mõtet maha matnud ja sel talvel seisab läbirääkimisi veel ees.
Kui tulla tagasi keskkooli juurde ja rääkida mitte majast, vaid õppetöö korraldamisest, siis teeb juba mõte eelseisvast haridusreformist natuke hinge täis küll. Näitajate poolest pole meie lõpetajad sugugi halvemad, igal aastal on medaliga lõpetanuid, kõrgkoolidesse saavad ühtmoodi sisse nii meie keskkooli kui ka linna gümnaasiumide õpilased. Praegu on Leisis keskkooli osas 60 õpilast ja ega see arv erilist vähenemist näita. Hea hariduse omandamiseks on klassid paraja suurusega. Kardan, et nii mõnelgi noorel jääb linna keskkooli minemata, seda ka majanduslikel põhjustel. Aga näis, mis saab, ega meie ruumid tühjaks jää ka siis, kui Leisi vaid põhikool jääb.
Veel üks suurem töö, mis peab meil järgmise nelja aasta sisse mahtuma, on soojamajanduse kaasajastamine. Tahame kogu soojamajanduse viia kohalikule hakkepuidule ja välja vahetada kogu soojamajanduse tehnilise poole. Veel vajab rekonstrueerimist Leisi staadion. Kindlasti on vaja lisaks olemasolevale välja ehitada tänavavalgustus suuremates külakeskustes.
Loading ...
Lisa kommentaar