ÜLIKOOL 90, PROFESSOR 55: Üheaegselt ülikooli juubeliga saab saarlasest professor Raivo Mänd tähistada oma ümmargust tähtpäeva.
Foto: Aare Laine
Eile möödus 90 aastat päevast, mil Tartu ülikool alustas emakeelse ülikoolina. Täna saab 55-aastaseks TÜ loomaökoloogia õppetooli juhataja, saarlasest professor Raivo Mänd. Kolmteist aastat tagasi avati Tartu ülikooli esindus Kuressaares, mis praegu tegutseb SA Ülikoolide Keskus Saaremaal egiidi all.
Ülikooli juubeliaktusel kõnelesid eile president Toomas Hendrik Ilves, professorid, doktorid, rektorid nii Eesti kui ka välisriikide ülikoolidest.
Oma osa noorte teadlaste ettevalmistamisel on ka saarlastest õppejõududel-professoritel. Täna 55-ks saava professor Raivo Männi juhendamisel on doktorikraadi kaitsnud seitse doktoranti. Raivo Männilt on õpetussõnu saanud enam kui kümme magistrikraadi taotlejat.
Juba koolipoisina Mullutu-Suurlahe ääres linnuvaatlusega tegelema hakanud nüüdse rahvusvaheliselt tuntud teadlase, mitme teaduspreemia laureaadi Raivo Männi sulest on ilmunud mitukümmend teadusartiklit, ta on mitme populaarteadusliku raamatu (sealhulgas loomade käitumisökoloogiat käsitlev “Elukunstnikud”) autor. Professor Mänd on esinenud arvukatel teaduskonverentsidel nii kodu- kui ka välismaal.
SA Ülikoolide Keskus Saaremaal tegevjuhi Maie Meiuse sõnul on Saare maakonnas töötavad Tartu ülikooli vilistlased aktiivsed, osaledes kõikidel ülikoolide keskuse korraldatud üritustel.
Augustis võttis Maie Meius noortelt saarlastelt TÜ avatud ülikooli astumiseks vastu üle kümne avalduse. “See arv ei ole küll suur, aga näitab ikkagi seda, et saarlastel on avatud ülikooli vastu huvi. Mitu tudengit meie maakonnast praegu Tartu ülikoolis statsionaarselt õpib, on raske öelda. Selge on see, et ülikool on saarlaste ja muhulaste hulgas jätkuvalt populaarne,” kinnitas Maie Meius.
“Ülikooliaastad olid elu ilusamad. Neil aastatel loodud sõprus püsib kindlalt siiani. Tartus oli kogu aeg midagi teha,” meenutas oma alma mater’it ajakirjanik Aili Kokk.
Tähelepanuväärne on seegi, et emakeelse Tartu ülikooli esimene eesti keele professor oli saarlane Jaan Jõgever. Vahest tuntumad saarlastest õppejõud TÜ-s on olnud kirjandusteadlane professor Karl Taev, kes lühikest aega istus ka ülikooli rektori toolil, ajalooprofessor Herbert Ligi, filoloogiaprofessor akadeemik Juhan Peegel, toitumisteadlane professor Selma Teesalu ja paljud teised.
Rahvusülikooli juubeliaastapäeva tähistati eile Tartus tõrvikrongkäiguga. Vanemuise kontserdimajas toimus traditsiooniline aastapäevaball.
Loading ...
lugeda mingist avatud ülikoolist ja samas ei tea SA töötaja, mitu saarte last ülikoolis õpib. Mida siis veel teada??? Ja päevane (tava) ning nn avatud ülikool segi nagu pudru kapsad. See ei tee saarlastele au
ainsuse nimetav on ikka puder – segi on puder ja kapsas. või on saarlastel mingi teine kõnekäänd?
Selle loo pealkiri tekitab natuke piinlikkust:( No ju ikka saavad kõik ülikoolid ilma saarlasteta läbi. Ei ole see Saaremaa küll ülikooli päästja ja alalhoidja. Need mõned õppejõud või professorid, kes siit pärit, ei tohiks küll nii olulised olla, et ilma nendeta ülikool läbi ei saaks.
Kogu minu lugupidamise juures
Mis teil nende muhulastega on rsk?
Ega Avatud Ülikoolil ja statsionaaril mingit sisulist vahet ju polegi, mõlemad õpivad sama programmi järgi ja saavad samaväärse diplomi, osa loenguidki on koos. Vahe on vaid loengute ajas, mis statsil nädala sees ja AÜ-l enamasti reedeti ja nädalavahetustel.