KAALI LAPSED LÜKATA-TÕMMATA: Eelolevaks reedeks oli Kaalis plaanitud kooliväline tegevus, kuid ootamatult muutis Eesti Energia oma meelt, sest kauplusele polevat juba määratud elektrikatkestuse aeg sobinud.
Foto: Arhiiv
Pihtla vallavanem Jüri Saar on kuri Eesti Energia peale, sest esialgu Kaalis planeeritud voolukatkestus on ootamatult edasi lükatud 8. detsembrile, mis ei sobi aga kuidagi Kaali koolile.
“Kool planeeris oma tegevuse ringi, et 4. detsembril korraldatakse koolivälised üritused, kuid 8. detsembril on neil kavas vilistlaste päev, mida ära jätta ei saa,” rääkis Saar, kes pöördus lehetoimetusse seetõttu, et Eesti Energiast tal kellegagi rääkida ei õnnestunud.
“Kui küsida kohapealt, siis ei oska seda keegi kommenteerida, sest neist siin ei sõltu midagi, mingeid ülemusi sel alal maakonnas enam pole. Siit kästakse helistada numbrile 1343, aga sealt vastatakse, et nemad on vaid dispetšerid ega saa aidata,” pahandas vallavanem.
Soovitati protest saata mingile Tallinna ametnikule, kes pidi kohe asju ümber korraldama, aga ei kippu ega kõppu.
Jüri Saar pole ka täpselt aru saanud, millal järgmine voolukatkestus siis ikkagi kavas on. Eile kell 10.38 sai Pihtla vald uue teate, et elektrikatkestus toimub 8. detsembril, kuid mõne aja möödumisel tuli järgmine teade, et 4. detsembril katkestust ei toimu ja uus teade uue katkestuse toimumisest saabub peagi, kuigi see uus teade oli juba varem valda jõudnud. “Ma saaksin aru, kui mul oleks kellegagi Eesti Energiast suhelda, aga seda ju pole. Ühes riigis ei tohiks nii olla, et omavalitsusjuhil puudub võimalus ametiasutuselt korrektset infot saada,” märkis Saar.
Ta jätkas, et saaks aru, kui tegemist oleks õnnetuse või looduskatastroofiga, kuid plaanipärastest töödest peaks üks suur firma suutma siiski korrektselt teatada.
Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ juhtivspetsialist Villord Laul ütles Oma Saarele, et 4. detsembri voolukatkestusega ei olnud nõus kohalik tarbijate ühistu pood, kellele passis paremini just 8. kuupäev.
“Teine variant on tõsta voolukatkestus 12. detsembri peale,” sõnas Laul, kelle sõnul Eesti Energia otsib lahendusi, kuidas teha plaanipäraseid töid kõige valutumalt.
“Praegu (eile kell 15.40 – toim) ei ole meil ka endal päris kindlat vastust,” ütles Villord Laul, lisades, et on olukorrast teadlik ja loodab, et probleemile leitakse lahendus.
“Vajadusel saame koolile viia ka elektrigeneraatori, et kool uksi sulgema ei peaks,” lubas juhtivspetsialist.
Katkestuse tagasikeeramine oleks Laulu hinnangul väga keerukas, täpselt samuti, nagu on keerukas saada kokkuleppele kõikide katkestuse piirkonda jäävate inimestega – ühele ei sobi üks, teisele teine variant.
Loading ...
lastele väike suitsupaus öppetöö vahele…irw
Jah, nüüd asja oma allikatest uurides olen kindel, et sellise olukorra põhjus on vigases kommunikatsioonis, mitte oleks kellegi pahatahtlikus või hoolimatus.
Näiteid saab kasutada küll mingi põhimõtte ilmestamiseks aga lihtsuse mõttes toon lihtsalt analoogse näite.
Esimesest novembrist muudeti järjekordselt Saaremaal vähemalt ühe maantee poolt Kuressaare sisnevate busside hommikusi liinigraafikuid 10..15 minutit varasemaks. See tekitas probleeme paljudele, sest nüüd jõutakse nii Kuressaarde, kui ka vahepeatsustesse 10..15 varem ja tuleb ümberkorraldada koolides ja töökohtades see värk, millal uksed avatakse, sest inimestel õues külmetada lasta ei ole lihtsalt inimlik. Ligi 30 inimest bussis siis pidas ühiselt “mõttetalguid”, et mis kurat küll selle muudatuse mõte on!? Peatus enne Kuressaaret tuli peale üks naine ja ostis pileti kuhu? – Kuressaarde muidugi.
Piletit oodates ja valgusvihus seistes küsis ta bussijuhilt, et miks nüüd buss 12 minutit varem Kuressaarde sõidab.
Bussijuht vastas, et ega tema seda otsusta – uus liinigraafik on selline ja ega ta firma ka sellist asja ise otsusta – seda teeb Maavalitsus ja ju siis keegi käis kuskil vallas rääkimas, et tal vaja varem Kuressaarde saada.
Valgusvihus seisev inimene vaatas siis terase pilguga bussis olevate reisijate peale ja lausus: “Kurat, põhimõtteliselt peab see soovija ju siis hetkel bussis olema!!!”
Bussis oli suur naerulagin aga oli ka nii pime, et ei näinud seda, kes oli see, kes ei naernud.
(tegelt läks see jutt edasi veel sellega, et keegi bussisreisija väitis, et vaevalt see isik selles bussis terves tükis on, sest ka järgmine buss läheb arusaamatutel põhjustel varem.)
Asja konks ongi selles, et kui tahta muuta bussiliini graafikut, siis maaviletsuse keeniused on selleks vahelüliks määranud vallad. Mida teha aga siis, kui inimesed ja ettevõtted on oma eluolu kohandanud vastavalt ühistranspordi liinigraafikutele – kas peame iga nädal käima vallas maavalitsust kiitams ja palumas, et nad miitte seda kehtestatud liinigraafikut ei muudaks?!
Sama analoogia siis voolukatkestusega, plaaniline, ettekuulutatud voolukatkestus oli graafikus 4.dets – Kas selleks, et see plaaniline voolukatkestus ka toimuks 4.dets oleks Jüri Saar pidanud Eesti Energiat mangumas käima: “Tehke neljandal detsembril voolukatkestus, tehke neljandal detsembril voolukatkestus, tehke neljandal detsembril voolukatkestus…”???!!!!
Loll öpib oma vigadest, tark teiste omadest…
ehk
Petsid mind korra – häbi sulle!
Petsid mind kaks korda – häbi mulle!
Aru ma ei saa ei Saare Maavalitsusest ega Eesti Energiast – töödotsivaid PR- ja kommunitsiooni spetsaliste on masu ajal rohkem kui töötuid ehitajaipeale masu üllatuslikku tulekut soomes – mis takistab neil asutustel oma suhtlust inimeste/klientidega normaliseerimast.
(Tegelt ma saan aru küll – Kinnisilmi ei hakka ükski probleem silma)
TÜ poekesele katkestuse aeg ei sobi ja kiirelt muudeti aeg ümber kui aga koolitöö katkeb, siis ei õnnestu kahjuks midagi enam muuta? Ja olen kindel, et järgmine aeg ei sobi taas poekesele jne jne.
Miks peab EE üldse katkestusi tegema töö ajal , kella 7.00-23.00 toimuvad katkestused segavad kõiki , nii elanikke kui asutusi.Miks te ei tee neid töid öösiti ?
nii et haridusega EE-s ei arvestata. kaubandus ruulib aga küll.
elu eesti moodi
Piirkondlikud juhtimistasandid on likvideritud, kõike otsustatakse Tallinnas, alates novembrist likvideeriti piirkondlikud juhtimiskeskused ka mujal, lülitamiste ja dišpetserjuhtimine toimub ainult Tallinnas ja Tartus. Kohapeal on ainult mõõteteenuste Lääne piirkonna juhtimine mis tegeleb mõõtesüsteemide kontrolli, arvestite vahetuse ja elektrivarguste otsimisega.
See on alles algus, seda mis hakkab toimuma tormide ja veidi suuremate tuultega saab alles kiruda …
Kui on tormid, siis seda tuult, lund ja jäidet jätkub lisaks Saaremaale ka Pärnule, Raplasse, Järvamaale ja loomulikult ka Harjumaale.
Kui elektrit ei ole, on internet maas, mobiilid ei tööta, teadata ei saa – keegi ei vasta telefonikõnele või oled tundide kaupa kõnejärjekorras.
Need paar juhtimiskeskuse töötajat ei tegele siis kõnedele vastamisega, vaid on hõivatud võrgutalitus toimingutega, lülitamiste juhtimisega, pinge taastamise ja alati on esmane personali ohutuse tagamine. Kui vanasti kohapealne mees teadsis praktiliselt peast millise liini või külaga on tegemist, siis nüüd peab (näiteks endine Pärnus töötanud dišpeter) hakkma otsima kus pärapõrgus see Tamsalu küla võiks asuda ja milline see nendest õige on, mis liinilt ta toite saab, kontrollima skeemi vastavust – see kõik võtab aega.
XXI sajandil on elekter meie elu hädavajalik osa, me oleme harjunud mugavuse ja just selle ootusega mis puudutab elementaarset pidevat elektri varustuskindluse tagamist võrguettevõtte poolt. Kui juurde panna ka Eesti Energia jaotusvõrgu tasude tõus märtsist siis minul on küll selline “lüpsilehma” tunne.
Eesti Energia Jaotusvõrk on teinud riskianalüüsi ja tal on odavam panna rikete likvideerimine tormide korral oma alltöövõtjate õlgadele, samas ise kirjutavas ja kõnelevas pressis esitada heroilisi lugusi oma sangarlikust võitlusest loodusjõududega. Tegelikuses on see puhas müüt, sellega püütakse varjata oma hoolimatut suhtumist tarbijasse ja tegelikult reaalse töö teevad ikkagi ära lepingupartnerid Eltel, Empower, Erko ja osaliselt ka omad töötajad.
Mida see elektrik küll sööb, et ta nii tark on? Seekord on see tarkus küll väga vale. Voolukatkestust tahtis edasi lükata Kaali trahter, mitte kauplus. Kauplus võib küll kinni olla, aga trahteris etteplaneeritud üritust ei olnud võimalik edasi lükata. Enne, kui ajakirjanik midagi kirjutab võiks ta ikka asja täpselt järgi uurida. Kauplus on ka elektrikatkestuse ajal lahti aga trahteris külalisi pimedas teenindada on väga raske.See ongi kogu tõde.
Kirjutist lugedes tundub, et tegemist on lihtsalt kommunikatsiooniprobleemiga.
Aga mine tea, võibolla lihtsalt hoolimatus või valed prioriteedid, kelle vajadused on tähtsamad – kas kooli või kaupluse omad?
Võrdse kohtlemise printsiipi ei saa siin kasutada – siis tuleks teha voolukatkestus nii 4.dets kui ka 8.dets. Isiklikust seisukohas pean kooli prioriteetsemaks, lasteasutuse prioriteeti suurendab veelgi pikalt etteplaanitud üritus sel päeval. Nüüd on kool tõsises kriisisituatsioonis.
Selline on aga minu subjektiivne arvamus, igatpidi kõige pädevam oleks sel teemal aga kirjutama Jyväskylä ülikooli PR-i ja organisatsioonikommunikatsiooni õppetooli lektor, endine AS Eesti Energia pressiesindaja, filosoofiadoktor Kaja Tampere.
Kes aga otsib igast Volli kirjutisest ilkumist – palun: Millest kirjutas Viimane maakondlik riskianalüüs?
http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=10517
Tundub mullegi, et tegu kommunikatsooniprobleemiga. Kui ajakirjanik sai õige mehega jutule siis miks see vallavanemal ei õnnestunud? Kas suhtlemisraskused? Ja joosta kohe lehetoimetusse. Jüril oli vaja ennast jälle kuuldavaks-nähtavaks teha.
Kihelkonnal jooksti ka kohe ajalehte,see üks seagripi erivorm.