Eile kuulas valitsuse püsiühenduse komisjon, milliste järeldusteni on jõutud saarte ja mandri vahelise püsiühenduse keskkonnamõjude hindamisel ja tehniliste lahenduste osas.
Majandusminister Juhan Parts tõdes, et nüüdseks on jõutud selgusele, et ühtegi keskkonnaalast takistust püsiühenduse rajamisel ei ole.
“Olgu need siis hülged, konnad, linnud, elupaikade kaitsed või midagi muud,” kinnitas ta Oma Saarele.
Partsi sõnul on tehtud 16 keskkonnaalast uuringut, mis kõik on iseenesest väga huvitavad dokumendid ja vääriksid tutvumist.
“Praegu on seis selline, et meie töövõtja, Soome firma on palunud pikendust kolm kuud, mis tähendab seda, et avalikule arutelule peaks püsiühenduse teema jõudma tuleva aasta märtsis,” rääkis minister, kes loodab, et tulemas on väga tõsine avalik arutelu ja seda kõikide aspektide osas.
Partsi sõnul sai eile selgeks, et kõige kasulikum on, arvestades kõiki, nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke aspekte, väljapakutud variantidest põhjapoolne sild Muhu ja mandri vahel ehk siis paigas, mis sarnaneb praeguse laevatrassiga.
“Selles hinnangus on arvestatud kõik kasud, alates inimese ajast, mis kulub väina ületamiseks,” märkis minister, lisades, et nn põhjapoolne sillavariant on uuringute järgi ka tunduvalt kasulikum kui praegune parvlaevaühendus.
Kõige keerulisemaks punktiks peab Parts aga püsiühenduse rahastamise küsimust, sest hinnanguliselt läheb sild maksma umbes 5 miljardit krooni.
“Ma arvan, et seda tuleb väga tõsiselt arutada mitte ainult saarlastel, vaid tervel Eestil,” ütles ta, pidades summat selliseks, mida ei ole võimalik katta näiteks hilisema tasulise ülesõiduga.
“Meil ei oleks mõtet panna ülesõidutasuks 500 krooni – see ei tohiks olla suurem kui on praegune ühe inimese auto ülevedu parvlaeval,” tõdes minister, kelle sõnul pakuvad ka eksperdid välja ehituse rahastamisvariante ning neid on võimalik kombineerida, alates Euroopa toetusfondide ja riigi laenurahast.
Et tegemist on kogu riigi jaoks olulise objektiga, tuleb selgeks saada, millises järjekorras milliseid objekte tahetakse ja suudetakse valmis saada. “Me peaksime selle teema pärandama järgmisele riigikogule,” arvas minister, kelle jaoks on oluline panna õigesti paika ka ootused. “Kui meie ootused on sellised, et 2012 peaks kopp hakkama kaevama, ja kui seda ei juhtu, tekitab see pettumuse,” rääkis Parts.
Tema sõnul on ka paljudes tunduvalt rikkamates riikides sarnased arutelud kestnud 10–15 aastat ning praegu toimuvas ei ole seega midagi erakordset. “Ka kunstimuuseumi puhul läks ideest teostuseni kümme aastat,” sõnas minister.
“Kindlasti peab aga ütlema, et kui saarlased ütlevad, et nad silda ei taha, siis seda ei tule, n-ö esimese sõna õigus on siin saarlastel,” kinnitas Parts.
“Ma usun, et Saaremaa sild saab olema midagi sellist, mille me pärandame sajandite taha ning sellest saab samasugune aja märk, nagu seda on Tallinna vanalinn,” arvas minister, kes siiski ka ise loodab oma eluajal mandrilt saarele üle silla sõita.
Loading ...
aastaid miljoneid kaskkonna mõjude hindamisele kulutanud nn.looduskaitsjad!Mina oleksin teile seda öelnud tasuta või isegi peale maksnud,et ei kulutataks riigi raha mitte millegi peale.Kas need rahakulutajad üldse millegi eest ei vastuta!Kaotatud rahaga oleks saanud sillaehitust saanud juba ammu alustada.Kas kajakas ei mahu silla alt või pealt läbi?Kui siin üldse midagi loodust häirib,siis on see väina tamm.Rääkimata igasugustest kaevandustest.Arulage käitumine ei teagi ,kelle poolt!Ajaloo uurijatel tööd jätkub.
Kallid saarlased! No kuhu me siis nii väga kiirustame. Kõik me räägime,et elu on väga kiire. Kui ka sild valmis saab, küll näete, et see elunatuke läheb veel kiiremaks. Paljudele reisijatele on see 30 min. ainuke puhkehetk-lõõgastus. Kui sa pole siiamaani osanud aega maha võtta, siis siin on vana-jumal ise pakkumas miljoni vaadet. Isegi suhtlemist eritasanditel (pere, sõbrad jne) mida me kuival maal tihti jätame kasutamata. Lühidalt:krooni küll kaotan, kuid Saaremaa jäägu Saaremaaks. Olen silla ehitamise vastu.
Ei ole tehtud küllaldaselt keskkonnauuringuid.
Mitu miljardit võiks võtta co2 kvoodi müügitulust?
Kui Parts hakkab Saaremaa silda ehitama,siis ei saagit see töesti valmis nagut Tallinna linngit.
Ehitagu ikka köigsepealt Muhumaa sild valmis.
Millal lõppeb saarlaste tiskrimineerimine? Kui kaua peavad saarlased ja nende lapsed nuumama eraettevõtet? Kas eestis on konnad tähtasmad kui inimesed? Konnade ränne toimub ka üle Tartu maantee ,keegi ei sulge selleks ajaks liikkust.
Valimised on tulemas. Vaja sillast rääkida. Puhas poliitiline jura.See käib ka roheliste kohta.
Väga hea,et suvest tulevad uued ja suured praamid .Ehk Leedo jõuab ära hoida selle tobeda silla ,pigem ootan praamijärjekorras,kui pean koduuksed kümnete riivide taga hoidma.Igaljuhul jaksu Leedole!
mina ka saarlane, aga eelmisele meeldetuletetuseks, et kõige suurema varguselaine süüdlasteks olid ka Läänemaa mehed, kes tulid siia praamiga. ei vähenda sild küll turvalisust kuidagimoodi- samamoodi pead ostma pileti, kaamerad on igal pool väljas.
Leedole võib jaksu soovida niikuinii, aga mitte sellepärast, et sild tulemata jääks. Sild on saare arengu väga oluline võtmeküsimus. Koduuksed pannkse ikka lukku, kui kodust lahkud. Vargapoisse on kogu aeg olnud, kui arvad, et nad mandrilt tulevad, siis kes keelab neil praamiga sõita. Olen silla pooldaja ja kui tehekse saare rahva seas küsitlus, siis olen päris kindel, et ülekaalus on toetajad. Aga ootame selle ära.
Mitu aastat se silla küsitlus kestab ,mul on lapsed juba kah suureks kasvanud selle ajaga.
Saaremaa püsiühenduse portaal
http://www.mkm.ee/index.php?id=353692
Uskumatu, et keegi naudib praamijärjekorras seismist.Ilmselt sõidab korra aastas. Millal võetakse vastu saarte seadus? Sellega oleks ülesõit teepikendus.
oma kinnisvara ikka ssomlastele müüa , aga hästi suure raha eest.
teate, et soomlased ei viitsi enam üle kahe praami sõita ja siis saaremaale nad tulla enam ei taha. ja kui ei taha tulla, siis nad ka mmad ei osta ja head hinda kohe mitte kindlasti. vat selle pärast tahan ma silda. üldse- ega mina selle praamiga ei sõida ja üle silla ma kardan minna. sõuke lugu on ,
Mina isiklikult olin ja jään ikka tunneli pooldajaks.
Taeva ja vee vahele ei jää siis mingit silmailu häirivat tehismonstrumit, ükskõik, mis disainiga ta ka ei oleks. Väheneksid tuhandeid kordi hilisemad sillahoolduskulud (soolane vesi, lumi, jää, uv-kiirgus,tuul, co-d jt. tegurid). Maa all müttajatest (odavamalt ehitajatest) Eestil puudust ei ole, läheksid selle käiguga kasvõi Muhu alt läbi otse Saaremaale välja. Terve Ida-Virumaa ju nende poolt juustuks uuristatud. Mõttekaaslased, ärgake, veel pole hilja!
Riigikogu valimised tulemas ja jälle üks poliitik lubab silda. Kus on Saare Jüri ja Sooääre lubatud sild? Ikka järgmised ja järgmised miljonid uuringuteks. Kena, et keegi jätkuvalt tööd saab, aga silda meie silmad tõenäoliselt ei näe. Ja järjekordsetesse lubajatesse tuleb huumoriga suhtuda. Vihastada pole tõesti mõtet.
Sillauuringute ametikohad on sotsiaaltöökohad.