Selline lausung olla aastaid tagasi olnud Sorbonne’i ülikooli teadetetahvlil, ajal, mil toimusid üliõpilasrahutused.
Eelmisel nädalal jäi meediast silma põllumeeste protest Toompeal. See pakkus mõtlemisainet mitmes plaanis.
Enamik meist, ülelinnastunud kodanikest, ongi põllumeeste murede suhtes pimedad ja kurdid. Sest tundub nii tavaline, et piima saab poest, liha ja kala ka. Juurviligi tuleb samast… Me oleme unustanud selle, kust meie igapäevane leib tegelikult tuleb.
Demokraatlikus riigis on protesteerimine tavaline asi ja selle keelamine keelatud. See annab meile võimaluse oma tahtmise välja öelda. See oli ka põhjus, et eesti põllumehed Toompeale tulid ja sinna vasikadki kaasa võtsid. Aga mis seal Toompea mäe peal siis tegelikult toimus?
Mehed seisid ja vasikad möögisid ja muud nagu ei olnudki. Eesti Päevalehest lugesin analüüsi, miks põllumeeste hääl laia kõlapinda ei leidnud. Kurb, aga tõsi on fakt, et samaaegne Finnairi streik näiteks leidis eesti meedias rohkem kajastust kui meie oma põllumeeste protestiavaldus. Kas me tõesti nii vähe oma leivaandjatest hoolimegi?
Võib-olla nii, kuid võib-olla ka naa. Meil ei ole enam protestimine keelatud, aga õigesti protestima pole me veel õppinud. Rein Sikk tõi päevalehes välja need viis viga, mis hägustasid põllumeeste protesti: tüliviga, ajakirjandusviga, poliitikuviga, sõnumiviga ja usuviga… (loe rohkem EPL, 19.11), ja politoloog lisas, et lihtsalt seismisest pole abi.
Tõsi ta on, me võtame sageli mehaaniliselt üle asju, mis mujal näikse toimivat, ja loodame, et see juhtub ka meil. Kuid oma sõnumi kuuldavaks tegemisega ei ole nii – keegi teine ei ütle välja meie mõtteid, kui me ise seda ei tee. Keegi teine ei võitle meie eest, ei vaidle, ei väitle, ei ahasta. Kui meil on midagi öelda, siis ilma ütlemata see ütlemine ju ei toimi.
Sõna on see, millel on jõud, ja pelgalt vasikatega Toompeale seisma tulemisest ei piisa. Teatrikunstist jah on teada, et vahel on vaikivad tegelasedki teatrilaval tähelepanu köitnud, aga siis on need olnud ka geniaalsed osatäitmised. Aga põllumeeste mure ei ole ju teater ja põllumees pole näitleja. Põllumees väärib oma võimalust!
Loading ...
Väga õige tähelepane.Minu meelest on kah Eestlane üks vagur meeleavaldaja .Prantslased oleks linnavalitsuse autod kõik põlema pannud ja isegi vigastatuid oleks olnud .Vaata Mida venelane tegi selle kivihunniku pärast(Aljoza) ,lõhkus maha pool Tallinna oli väga palju kannatanuid,ne .Meie oma rahva toitjad,talumehed avaldasid meelt ja kaks õnnetut vasikat läks rahvale rohkem hinge kui talumees.
Mul täpselt samad mõtted. Kusjuures nende kahe vaese vasika kivilinnas piinlemist vaadates tekkis mul hoopis viha põllumeeste vastu – see mõjus täpselt vastupidiselt. Et mis te piinate loomi! Tundub, et põllumehed ei oska oma õiguste eest seista ja kardan, et paljus on põhjus selles, et nende hulgas on nurisejaid rohkem kui ettevõtjaid. Selles mõttes, et vinguma on kõik mehed, aga et paneks pead kokku ja mõtleks välja, kuidas reaalselt koduturgu kaitsta, kuidas kasvõi mahekaupa müüa, et seda oleks rohkem ja laialdasem valik, seda ei ole. Olen kuulnud lõpmata arv kordi, et see või teine toidupoe kett ei lase meie põllumeeste toodangut sisse – aga tehke siis enda oma! Võtke kätte ja koonduge ja müüge ise! Selge see, et riik peab põllumeest aitama ja teatud hulk tootmist tuleb säilitada, aga ainult riigile lootma jääda on puhas rumalus. Kusjuures tean neid, kes saavad ka täna väga hästi hakkama – küsige neilt, kuidas?
Jõhvikal üsna maotu kommike. Küllap kommid siin ainult kommimise pärast.
Kaja Tampere on väga tabavalt kirjutanud: "
Mehed seisid ja vasikad möögisid ja muud nagu ei olnudki."
Selle ürituse sõnum läks täiesti kaduma, hea, et see asi veel sedapidi oli, et vasikad möögisid ja mehed seisid.
Põllumeeste probleemi konks on aga hoopis mujal – "…piima saab poest, liha ja kala ka. Juurviligi tuleb samast… Me oleme unustanud selle, kust meie igapäevane leib tegelikult tuleb."
Kus kohast siis meie igapäevane "leib" (poodi) tuleb? Lätist, Leedust, Poolast,… isegi Uus-Meremaalt ja teistest riikidest, kus riik suurel määral doteerib põllumest. ELis kõige suuremat põllumajandustoetust saab teatavasti Briti Kuninganna.
Sellisel kujul toimunud põllumeeste kogunemine ei olnud aga meeleavaldus vaid "häppening" "Talumehed Teevad Pulli", "mööö" võib olla küll vassika meele avaldus aga põllumees oleks pidanud ise aru saama, mis on sõna jõud.
Tubli Volli, küll sa seekord alles panid!