Kui ennevanasti oli sügis rõõmuaeg, sest suuremad tööd said seljataha ja salved olid saaki täis, siis täna on kõik vastupidi – muresid lisandub pimeda aja saabudes iga päevaga. Elektrikulud suurenevad, küttearved paisuvad, aga tööd ei ole.
Ei lohuta kedagi ilmselt ka asjaolu, et pealinlaste arved on veelgi suuremad. Tühju kortereid, mis lisavad kulusid teistele majaomanikele, jätkub. Kui veel võlglasi tänavale tõstma hakatakse, siis millega see kõik lõppeda võib?
Eesti riik peab oma inimesi toimetulemiseks aitama. Seepärast soovitame kõigil, kel mured ülepea kasvama hakkavad, pöörduda kohe toimetulekutoetuse saamiseks kohaliku omavalitsuse poole. Kommunaalmaksete arved kaasa ja sotsiaaltöötaja juurde!
Okukord pole kiita, aga mis siis teha???
On siiani levinud sõnakõlks: “õppida, Õppida, Õppida!!!”
Viimane aeg on vaadata, mis on nende sõnadede taga mõte (ehk sõna jõud Kaja Tampere “sõna jõu” heietuste mõttes) – Lenin ei ütenud mitte “õppida, Õppida, Õppida!!!” vaid ta üte oli “õppida, Õppida, Õppida revolutsiooni VIGADEST!!!”
Hea küll, Lenin oli paha aga ilmselgelt Lenin ei olnud loll!
Mida teeb aga meie ametikool – järjest toodab turismispetsialiste, samas kui meie saaremaine (paadi)tööstus vajab juba aastaid keevitajaid.
Ei maksa ennast segadusse ajada ka “keevitaja” ametinimetusega – iga sitakott oskab keevitada, (nagu ka praekartulrid teha). Vaja on keevitajat, kes oskab ka koostejoonist lugeda ja oskab jooniste järgi keevitada ning omab ka vastavat tunnistust.
Ei, sellsit asja me Saaremaal ei koolita, teeme aga “golfiturustusspetsialiste” jms.
Saare Tõõlaevad hakkas ise endale töövõtjaid koolitama – nemad on lihsalt nüüd tööturult väljas.
Tuleks õppida vigadest aga isegi Vabariigi President ütleb, et ärme otsigem vigu vaid…
No mida?! Just selgeks tuleb teha tehtud vead, et (me) neid enam ei kordaks aga see selleks.
‘
51ta ajab p3rses keema see, et niikui Kuressares valimised läbi said – nii ka avalik kemmerg Kuressaare lossipargis suleti. Minu kommentaar on meelega sisutühi, et viidata OSi juhtkirja sisupuudulikkusele.
Kas neid muresid peab läbi ajakirjanduse kogu aeg võimendama? Kui inimesel juba nagunii masendus peal on, siis kuidas see teadmine teda aitab. See liigne võimendamine hakkab tõesti ära tüütama. Selle asemel pange parem üks järjejutt jooksma kas Saaremaal toimunud ajaloolistest sündmustest või minu pärast kasvõi koogiretsepte, aga mitte seda lõputut hala. Kui enne masendust pole olnud, siis sellisel kombel ta tuleb, eriti nüüd, kui päev lühike ja pime.
Järjejutt “Olena Vool ja tema Loomapark” käib ju ülepäeviti.
Ikka veel pole terveks saanud?
See oli minu salaidee, et kui mind koondatakse, lähen otsin omale keevituskursused ja hakkan teenust pakkuma nii vee all kui masti otsas, siis olen Saaremaal kõige nõutum mees
mis sest sotsametisse pöördumisest kasu on,saadavad korralikud inimesed minema,kui sa just A-sotsiaal pole,ainult neid ju riik toetab,et viina või õlut saaksid
pole see päris niimoodi ikka ka