TILK TÕRVA MEEPOTIS: Saaremaa muuseumi raamatupidamine ei ole korrektne. Muuseumide liitmist plaaniv kultuuriministeerium ei jätnud seda fakti enda teada, vaid riputas kõigile teadmiseks ja ajakirjanikele leidmiseks avalikku dokumendiregistrisse.
Saaremaa muuseumi raamatupidamises korralist kontrolli teinud kultuuriministeerium leidis hulgaliselt puudujääke. Nende likvideerimata jätmine võib seada kahtluse alla kohaliku muuseumi võimekuse ellu viia 60 miljonit maksev projekt, mille tarbeks hiljuti raha eraldati.
Ministeeriumi kantsleri Siim Suklese allkirjastatud raportis loetletakse muuseumist leitud raamatupidamisvigu 13 punkti jagu.
Oktoobris teostatud kontrolli käigus vigade leidmine ei ole kultuuriministeeriumi pressiesindaja Ave Toots-Erelti sõnul esimene kord, kui Saaremaa muuseumi raamatupidamises asjad päris korras ei ole.
Muuseumil puuduvat muuhulgas raamatupidamise sise-eeskiri, varade arvestuses esineb vigu kulumi arvestusel, mitmetel nõuetel oli tähtaeg ületatud ning neid ei olnud märgitud ebatõenäoliste nõuetena.
See on vaid väike osa raamatupidamise nüanssidest, milles ministeerium leidis puudujääke.
“Saaremaa puhul on puudustele ka varem korduvalt viidatud, kuid probleemid on püsinud, aga tegemist on teatavasti maakonnamuuseumiga, kus tegevuskulude eelarve on kõige suurem,” märkis Toots-Erelt, lisades, et peale selle on muuseumil kasutada veel Euroopa Liidu struktuurvahendid.
Probleemidele Saaremaa muuseumis olevat viidanud oma auditis ka riigikontroll.
Ministeerium ootab probleemide likvideerimist oktoobri lõpuks ja osaliselt novembri lõpuks. See on ministeeriumi arvates eriti oluline tagamaks organisatsiooniline võimekus viia ellu Euroopa Liidu rahast toetatav lossivallide rekonstrueerimise projekt, milleks on koos Eesti riigi kaasfinantseeringuga eraldatud 60 miljonit krooni.
Saaremaa muuseumi direktori Endel Püüa vastus Oma Saare küsimusele raamatupidamisvigade kohta oli ühene: “Ei kommenteeri.”
Viimasel ajal on maakonna muuseumid sattunud avalikkuse huviorbiiti seoses riikliku liitmuuseumi moodustamisega, mida tahab kultuuriministeerium.
Muuhulgas on liitmuuseumi üks peamisi eesmärke raamatupidamissüsteemi ühtlustamine. Liitmuuseumi idee on tekitanud aga suurt vastuseisu ning ka Endel Püüa on oma vastavaid seisukohti korduvalt avaldanud.
Seda, kas tegu on kultuuriministeeriumi poolse võimaliku vasturünnakuga liiga valjuhäälsele liitmuuseumi vastasele protestile, ei soovinud Püüa samuti kommenteerida.
Ave Toots-Erelt ütles, et raamatupidamine peab korras olema igal juhul. Olgu siis tegu iseseisva või liitasutusega.
10.2009 nr 10.2-17/
Raamatupidamise õigsuse kontrollimine
19.10.2009.a kontrollisid Kultuuriministeeriumi pearaamatupidaja Ülle Aron ja vanemraamatupidaja Piret Mägi muuseumi raamatupidamise korraldust ja tehingute õigsust.
Probleeme on olnud alates ületulekust Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse 01.01.2008.a.
Kontrollimise käigus leiti mitmeid puudusi.
1. Muuseumil ei ole raamatupidamise sise-eeskirja. Asutuse eeskirjana oli direktor kinnitanud Kultuuriministeeriumi haldusala sise-eeskirja. See aga ei täida oma ülesannet, sest muuseumi spetsiifilised toimingud on kehtestamata.
2. Põhivarade arvestuses esines vigu kulumi arvestamisel. Mitmetel objektidel oli hakatud kulumit arvestama hiljem kui Raamatupidamise seadusega on kehtestatud, teistel aga jällegi lõpetatud enne täielikku kulumist. Osaliselt olid parandused sisse viidud üks päev enne kontrollimist, kuigi Riigikontroll ja Piret Mägi juhtisid vigadele tähelepanu juba kevadel.
3. Lõpetamata ehituse kontol oli kulusid, mis oma iseloomult ei ole põhivarad. Samas oli jooksva remondi kontol kajastatud põhivara parendusi.
4. Nõuete register ei läinud kokku saldoandmiku saldodega. Ühel juhul oli nõudel kreeditsaldo, mis oma sisult peaks olema kohustus.
5. 10% nõuetel oli tähtaeg ületatud 180 päeva. Need nõuded peavad vastavalt Raamatupidamise seadusele olema kajastatud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena. Tuleks kaaluda ka nõuete tunnistamist lootusetuteks ja need bilansist välja kanda. Mitu nõuet on isegi aastast 2007.
6. Varude arvestus oli poolik. Müügitulu oli arvele võetud, aga varudest oli müüdud kaup üldjuhul maha kandmata. Olemasolevad laost väljamineku dokumendid olid vormistatud puudulikult.
7. Varudena olid arvel komisjonimüüki võetud kaubad. Need kaubad kuuluvad müüki andjale, seetõttu ei saa muuseum neid ka oma varudena näidata.
8. Kohustuste register ei läinud kokku saldoandmiku vastavate saldodega. Mitmel juhul oli kohustusel deebetsaldo, mis oma sisult on nõue.
9. Töötasu kohustuse ja deklareerimata maksude saldod ei läinud kokku palgalehtede andmetega.
10. Sihtfinantseerimise kohustust ei olnud vähendatud, kuigi kulud selle arvelt olid tehtud. Vastavalt Raamatupidamise seadusele peavad tulud ja nende arvelt tehtavad kulud olema ühes perioodis.
11. Muude saadud ettemaksete register ei läinud kokku saldoandmiku vastava kontoga. Kontrollimise käigus selgus, et 31.12.2008.a periodiseerimise kanne (lühiajalise ettemaksu eraldamine pikaajalisest) ei olnud tehtud arvelduste registris, vaid otse pearaamatus. Seetõttu olid registri andmed valed.
12. Väga palju oli eksimusi kulukontode kasutamisel.
13. Mitmeid tehinguid on raamatupidamisprogrammis tehtud peale saldoandmiku esitamist ilma Piret Mägit sellest teavitamata. Seetõttu on Rahandusministeeriumile esitatud saldoandmikku jäänud parandused sisse viimata. Tihti on tehtud parandusi mitmeid kuid tagasiulatuvalt, kuigi need kuud on juba Rahandusministeeriumi poolt suletud.
Palume puudused likvideerida septembri aruandes hiljemalt 30.10.2009.a. Asutuse raamatupidamise sise-eeskiri palume kinnitada ja Kultuuriministeeriumile esitada hiljemalt 30.11.2009.a.
Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et raamatupidamislike puuduste likvideerimine on eriti oluline tagamaks muuseumi organisatsioonilist võimekust EL struktuurivahenditest toetatava projekti „Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine“ elluviimisel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Siim Sukles
Kantsler
Loading ...
SUPER ILUS PILT!!!!
Saaremaa muuseum on Eestis üks huvitavamaid,kui lühidalt öelda.Eriti hindan muuseumi aastaraamatiuid,kus on talletatud tükk Saare ajalugu.Ometi on see vaid murdosa,mille kallal,loodan ja usun,et töö jätkub.Küsimus,miks ei või muuseumirahvas oma arvamust välja öelda?Ka mulle tundub,et niinimetatud reform pole piisavalt korralikult läbimõeldud,mistõttu ongi vastasseisud tekkinud.Igas raamatupidamises leiab vigu,kui on suur tahtmine neid leida.Lp.Laine Jänes,Siim Sukles ja teised seal – Muuseumi ründamine raamatupidamise kaudu on väga väiklane tegu ja just praegu,kui teile näidati erimeelsust.
Muuseumi ründamine raamatupidamise kaudu ? Oleks, et tegu on esimese korraga, kui vigu avastati. Vanad vead olid ja on siiani likvideerimata ja olukord ei ole aja jooksul paremaks läinud. Soovitan vahetada välja raamatupidaja(d) või hakata raamatupidamisteenust sisse ostma. Kontrollida tasub muidugi ka seda, kelle nõudmisel mõned kulud ja mõned varad valesti on kantud ja valesti kulumit arvestatud.
väga ilus pilt, kelle tehtud? :)
Foto autor on toimetuse fotograaf Peeter Kukk.
Lugedes puuduste nimekirja, on siiski näha, et raamatupidaja(d) ei ole pädev(ad). Asutuses peaks olema vähemalt üks raamatupidamise eest vastutav, kes oskab ise selliseid vigu näha ja asja korda panna. Ei saa olla otsitud põhjus see kontrollimine, liiga rumalad vead on selles raamatupidamises (näit. põhivara arvestus jm). Ka tulupoole näitamine laoseisu samas perioodis vähendamata või komisjonimüüki toodud asjade arvele võtmine – need on väga rumalad vead. Mulle jääb küll mulje, et muuseumis ei tööta mitte ühtki raamatupidajat, kes seda tööd oskaks, sedavõrd elementaarsete asjade vastu on eksitud.
Ma juba ootsaingi,et millegaTallinna mehed/naised küll välja tulevad,et ainult raha omale saaksid!
Foto on väga õnnestunud! Kuigi on tõesti ka varem kontrollid teatud puudustele juhtinud, jääb seekord siiski tunne, et tegu on rünnakuga. Muuseumidele on ju praegu ühinemiskäsk kätte antud ja sellega saavad leppida vaid väiksed ja nõrgad. Tänane löögialune ei kuulu nende sekka, samas ei ole meie muuseumi juhtkond härarde ees koogutaja. Jõudu ja jaksu, aga raamatupidamine korda!
Selle foto võiks tõesti kuskile võistlusele saata või top-i panna
Julgesid suud pruukida päälinna suurte pühade tõdede vastu? Me pigistame patukahetsuse mistahes moel välja! Küll võivad ikka ministeeriumi pastakajumalad väiklased olla. Vastikud, vastikud, räpaselt vastikud!
hea artikkel Raul!
Hei, Vinn! Mõnuled ilmselt tegija mehena, et vaat mis välja nuhkisin. Paraku andsid ministeeriumi ründajatele ja ka teistele veelgi tõuget juurde, et maakondade muuseumitest jääks mulje, et nad millegiga hakkama ei saa! See in ju tõesti tohutu “kuritegu”, kui mõned konto nr valed ja siia sinna mõni näpukas veel! Paraku kuuleme mandri poolelt, et eurorahadega ei saada hakkama, kui palju on olnud projekte saarel ja muuseumil millega poleks hakkama saadud! Aga probleem on ju ainult selles, et tahetakse muusemidele täiega sisse sõita ja neilt kes ise teenivad rahad kätte saada. Jõudu vinn, sillutasidki teed!
Kuna saaremaa muuseumile ei saa kuidagi ette heita kompetentsi puudust ega muud jura millega liitmuuseumi loomist põhjendatakse siis leitigi need mõned näpuvead raamatupidamises. Ministeerium tahab oma muuseumide hävitamise plaani iga hinnaga läbi suruda. Kõigepealt karatakse kõrri kõige iseseisvamale muuseumile. Eks näis, kes on järgmine.
Muidu tore ja viisakas mees aga peksab oma naist. Sama ka meie muuseumiga – ilusaid asju teeb, annab välja seda ja seda aga arvestusest ei saa sotti.
Kangesti hakkab see süüdistamise muster võtma kuju,kus tahetakse leida mingeidki vigu,et liitmisoperatsiooni selle all ära teha saaks…ja kangesti on see muster ka 2005.a. moodi, kus MKM-l oli äkkvajadus hakata liitma lennujaamu (jälle), et “asi paremini arenema hakkaks”. Välja on tulnud nagu ikka: kõik on pidanud korduvalt oma juba välja töötatuid plaane ümber tegema ning EU rahade projekte uuesti tõestama hakkama,mille tulemusena Tallinna “targad” on arvamusele jõudnud,et milleks väikeasutustele ikka sellised kulutused ja ei ole õigustatud jne. Tulemus: Enamus pappi jooksebki jälle Tallinna (erinevalt eelnenust,kus miljonid otse abivajajani jõudsid). Ilmselt on seesinane taotlus ka antud totakal “liitmisüritusel”, mille puhul tahaks maksumaksjana väga teada, KELLE erahuvi see järjekordne üle-Eestiline kampaania sedakorda on.
kahju kui nendest rahadest ilma peaks muuseum jääma
Polegi Tähtis pole ikka muhvigi aru saanud…
Pets teeb häid pilte :)
Aga hea “raamtu pidaja” küsib ju ka head palka, kas museumil siis seda ka maksta oleks olnd?? Masu aeg ikkagi.
jah, päris hästi tuunitud (töödeldud) foto…
Ah siis muuseumiga on nüüd nii kurb lugu, oleks ju päris tore kui oleks suur raha tulnd ja “suurest rahast” ei saa ju kunagi aru kuhu ta tegelikult kulub (loe: on kulutatud) ???!!!
Mai Takkis raamatupidajaks