Kuressaare linnavalitsusel tuleb lähiajal leida suuri summasid, et turgutada AS-i Saaremaa Golf, mille aktsiatest kuulub linnale 62,9 protsenti.
Nimelt võttis Saaremaa Golfi aktsionäride erakorraline üldkoosolek reedel vastu otsuse suurendada aktsiakapitali 42,6 miljoni kroonini.
Golfiettevõtte nõukogu esimehe Jüri Tiituse sõnul on tegu suunatud emissiooniga olemasolevatele aktsionäridele, mitte investorite kaasamisega. Aktsiakapitali suurendatakse rahaliste sissemaksete teel 852 uue A-seeria aktsia väljalaskmisega, mille nimiväärtus on ligi 26 000 krooni aktsia kohta.
Kuressaare linnal tekib seeläbi suurosanikuna võimalus 536 aktsia märkimiseks. Juhul kui linn kavatseks märkida kõik võimalikud aktsiad, tuleks linnakassast välja käia üle 13,5 miljoni krooni.
Kuressaare abilinnapea Kalle Koovi kinnitusel ei ole siiski eesmärgiks ära märkida kõik aktsiad, vaid teha seda sellises ulatuses, et golfiettevõte püsiks pinnal. Koov selgitas, et golfifirma peab tasuma oma selleaastased kohustused ja ka toimima kuni järgmise golfihooaja alguseni. “Selge on see, et linn ei jäta AS-i Saaremaa Golf hätta,” oli Koov kindel.
Tema sõnul ei saa praegu veel öelda, kui suure summa kavatseb linn välja käia, kuna see sõltub mitmest asjaolust. Kindlasti püütakse saavutada panga ees olevate kohustuste maksegraafiku pikendamist.
Selle tulemusena kujuneks vajalik rahasüst oluliselt väiksemaks. Koov usub, et paari aasta pärast saab golfiettevõte juba korralikult hakkama. Abilinnapea arvates on pankade paindlikkuse kõrval väga oluline ka see, kui säästlikult suudetakse ettevõttes majandada ja kui hästi tehakse eelolevate hooaegade müügitööd.
Linn on ettevõtte aktsiakapitali suurendamises ühel korral juba osalenud. Märtsis 2008 suurendati firma aktsiakapitali samuti aktsionäridele suunatud emissiooniga. Tollal panustas linn aktsiate ostmise kaudu 8 miljonit krooni.
Abilinnapea Koovi sõnul võib säärane otsus olla küll ebapopulaarne, kuid veel ebapopulaarsem otsus oleks kaua arendatud ettevõte hätta jätta, nii et see muutuks tegutsemisvõimetuks.
Loading ...
Sa oled isegi optimist. Arvan, et linnaelanikest on golfihuvilisi kuskil 0,5 – 1 % ringis. Kui te olite nii kanged mehed, et selle asja ette võtsite, siis viige ka oma jõududega lõpuni ja ostke linna osalus välja. Praegu on seis selline, et teoreetiliselt võttes on iga maksu maksev linnaelanik justkui vastu tahtmist golfi osanik. See, et mingi väike seltskond piltlikult öeldes enne sauna vana prügimäe peal kõverate kaigastega vehivad, ei lähe linnaelanikele üldsegi korda. Mängigu sauna eesruumis kabet või loopigu musumännikus käbisid – savi. Jutt, et golf toob Kuressaarde hulganisti pappi kokku, ei vasta tõele – see vähene mis tulebki, läheb enamuses nendesamade kaigastega vehkivate sellide taskusse.
Ei ole reformarite vastane, aga tundub, et olete suure käki kokku keeranud.
99% ei harrasta, 90 ei ole elus kordagi golfikeppigi käes hoidnud.
99,9 % ei harrasta ja 99,7 % pole kunagi golfikeppi käes hoidnud.
Õnnitleks arukat Kuressaare valijat, kes klantsitud näopiltide järgi hardaks läksid ja oma hääled loovutasid. Küll on hea elada, kui ei pea oma peaga mõtlema.
Vihaseks teeb see golfi ümber jahumine. Linnal palkadeks ja muudeks vältimatuteks kulutusteks raha pole aga golfifirma turgutamiseks küll. Jaburduse tipp.
Kalle Koov ütles kevadel linna-alamatega kohtudes (kellele selgitati, miks just neilt 18% niigi nirust palgast minema läheb), et golfi mitterentaablist suurest osalusest linn loobub. JÄLLE JÄRJEKORDNE VALE!
Tõelised neljajalgsed kesikud võiksid selle väljaku üles sonkida .
Paistab nii, et golfifirma vee pea hoidmine on linnale rohkem oma maine säilitamise küsimus. Oleks ju väga plass, kui asi tühjaks jookseks nagu õhupall. Samas lasteaiakasvatajad võib küll hätta jätta, ei mingit juttu sellest, millal nende 18% tagasi antakse.
Ausõna, me võiks linnaelanike hulgas teha küsitluse, kumba soovite: kas pakime golfifirma kokku ja ennistame lasteaiakasvatajate palgad; või hoiame golfifirmat vee peal ja las lasteaiakasvatajad virelevad 18% alandatud palga peal edasi. Ma olen üsna kindel, et enamikul linnaelanikest on golfifirmast savi. Lapsevanemaid on palju rohkem, kes sooviksid, et nende lapsi hoidvad inimesed korralikku palka saaksid.
Jälle lasteaiakasvatajatest pühad lehmad platsis. Nagu kellelgi teisel poleks palka maha võetud.
miks teised firmad hätta jäetakse, et vaadake ise, kuidas hakkama saate
Teised firmad saavad enamasti ise hakkama, sest ei loobi raha tuulde
Mis pealkiri? Sellised summad otsustab volikogu! Vähemalt teoreetiliselt. Ja küsimus, mille/kelle arvelt need summad tulevad?
Üks meie varasem linnapea tahtis kultuurilt raha võtta, et tänavaid remontida. Kui küsiti, et miks just kultuurilt, vastas ta et siledad tänavad ongi ju kultuur. Tõsi ta on ju ja golf on ka kultuur. Nii et ootame huviga!
selge on see, et meie kliimas, kus golf’i mängimiseks sobib läbi häda ehk paar kuud aastast, ei hakka see firma ennast kunagi ära majandama, ammugi siis veel kasumit tootma. Selle asemel, et iga paari aasta tagant 8M sinna sisse panna, võiks linn siiski järele mõelda, kas elanike jaoks, on see golfifirma iga hinna eest “veepeal hoidmine” ikka nii oluline. Arvata võib, et 90% kuressaarlastest ei harrasta golfi ja neil pole selle firma käekäigust sooja ega külma.
Ei ole midagi uut siin päikese all. Raske aeg on ja ellujäämise eest võitlevad paljud väljakud mitte ainult Balti mere äärsetes riikides, vaid ka golfi sünnimaal. Ellu jäävad need kes oskavad eristuda ja oma sõnumi kohaselt sihtrühmani viia. Selles osas on eriti palju vaja pingutada uuematel tulijatel, vanadel hakkab oma nägu tekkima. Millegipärast arvatakse, et väljaku ehitusliku valmimisega on “koerast üle saadud” ja alatähtsustatakse sellele järgnevat tegevust. Lisada siia optimismist kantud äriplaan ja katastroof on valmis. Mille krdi pärast arvatakse, et meie suht kehva suusailmaga kanti (keskmiselt 6kuud hooaega, saares pikem olge õnnelikud) ja 50+EUR hinnaga väljakutele hakkab pürgima hordide kaupa välisturiste? Kas suudetakse pakkuda paremat teenindust-väljakut-nn.paketti kui vanades golfiriikides kes vaevlevad samuti mängijate nappuses? Kahtlen sügavalt. Piltlikult öeldes võib golfimaailmas toimuvaid muutusi võrrelda lennunduses toimunutega. Halpa-pelaminen soome k. on asja nimi. Positiivse poole pealt vaadates ütleb statistika, et Eestis on hetkel <2000 mängijat kes jagunevad olemasolevate klubide vahel. Kasvõi Soomega võrreldes kus arvatakse Soome Golfiliidu andmetel iga 39. inimene olevat golfiharrastaja on arengupotentsiaal meeletu. Soomel on kulunud aastakümneid sellisele tasemele jõudmiseni. Eestlane armastab ennast hõimuvennast toimekamaks pidada, rääkimata siis saarlasest. Lõpetaks oma naba imetlemise ja teeks midagi ära. Märksõnad vastne olümpiaala, noorte/koolisport, vananev elanikkond - eriti sobiv harrastus ka vanemas eas. Tehke mäng kättesaadavaks ka vähemjõukale ja sellest võidavad kokkuvõttes kõik. Aega pole palju, ajapikku tuleb uusi väljakuid juurde.
Arul on õigus parafraseerides põllumehetarkust golfiväljaku kontekstis.
Kui väljak on olemas tuleb teda hoida ja arendada austusega.
Edu asjaosalistele,
Mandrimees
Ää mandrimees aa läma!