Riigikogu maaelukomision leiab, et talu pärimisega seotud probleemid tuleb lahendada enne kui esimese laine talunikud surema hakkavad.
Riigikogu maaelukomisjoni esimees Kalev Kotkas leiab, et sõltumata sellest, kas õnnestub kunagi määratleda talu eraldi ettevõtlusvormina, vajavad talupidamise juurde kuuluvad spetsiifilised probleemid lahendamist juba täna.
Valitsus tegeleb talu mõiste kehtivasse seadusandlusesse sobitamisega küll edasi, kuid Kalev Kotkase sõnul probleemid muudkui kuhjuvad ja nendega on mõistlik tegeleda vaatamata sellele, et talu pole ettevõttena eraldi juriidilist staatust veel saanud. “Talupidamisel on väga selge spetsiifika, seal on oma maksustamis- ja pärimisprobleemid, seal on ettevõtte üleandmise probleemid. Selleks, et neid asju lahendada, tuleb kuskilt otsast lihtsalt peale hakata,” ütles maaelukomisjoni esimees Kalev Kotkas.
Ehkki paljusid talupidamisega seotud probleeme on võimalik lahendada olemasolevate seaduste raames, on pärimisõiguse üleandmise küsimus FIE-de puhul siiski lahendamata. Kotkase sõnul tuleb muuta seadust, et üleandmisega surnud inimeselt elavale ei kaasneks tulumaksu tasumist. “Kui koos isaga talu pidanud poeg pärib pärast isa surma majapidamise, et ta ei peaks siis omaenda ja isa tehtud töö eest tasuma riigile tulumaksu,” märkis Kotkas, lisades, et probleem muutub aktuaalseks tegelikult siis, kui esimene põlvkond talupidajaid hakkab ära surema.
Teine teema talunikega seoses on FIE-de ravikindlustusmaksu teema. Haigestumise korral peab töötajale viie päeva jooksul hüvitist maksma tööandja, aga FIE tööandja on ta ise. “Kuidas ta siis iseendale haigushüvitist maksab? Selle probleemi tahame me järgmiseks lahendada,” lausus Kotkas.
Pikki aastaid on arutatud selle üle, et talu võiks olla FIE ja äriühingu kõrval eraldi ettevõtlusvorm, aga kõik senised riigikogu koosseisud ja valitsuskoalitsioonid on selle teema käsitlemisel oma hambad murdnud. Riigikogu maaelukomisjonis ettekandega esinenud ettevõtluskonsultandi Olavi Kärsna sõnul võiks lahenduseks olla see, kui äriseadustikku viidaks sisse mõiste “talu”, kuid nõuded sellele ja vastutus oleksid samad, mis osaühingu puhul. Talupidajate nägemus talu regulatsioonist kattub sisuliselt osaühingu regulatsiooniga, rahul ei olda nimetusega, rääkis Kärsna.
Kalev Kotkase sõnul on põllumehed hakanud viimasel ajal kasutama skeemi, kus samaaegselt tegutsetakse FIE ja osaühinguna, kusjuures käibemaksukohustus jääb osaühingu kanda.
Olavi Kärsna hinnangul pole maksude optimeerimine iseenesest halb, kui toimetatakse seaduse piirides. Seadust muuta ei ole vaja, inimestel peab olema võimalus valida erinevate ettevõtlusvormide vahel, märkis Kärsna. Siiski tuleb hoolega jälgida, et kahe erineva ettevõtlusvormi kulud ja tulud sassi ei läheks (asi kuulub ühele ja sellega teenitud tulu teisele ning vastupidi).
Põhjusi, miks põllumehed praktiseerivad kahte ettevõtlusvormi, on lisaks maksude optimeerimisele teisigi. Näiteks EL-i struktuurfondi meetmete puhul on mõnel juhul abikõlbulikud äriühingud, teisel juhul aga FIE-d. Ka on see otstarbekas juhul, kui üks majapidamine tegeleb nii mahe- kui ka tavatootmisega. “Seda ei saa mitte pahaks panna, seda dikteerivad elu ise ja meie tänane ettevõtlusruum ja maksuseadusandlus. Tark ongi kasutada kõiki seadusega antud võimalusi,” sõnas Kalev Kotkas.
Loading ...
Sassil jummala õigus, vot see ongi sotsialistliku koolituse läbinud, tänases Eestis piima mahakallav ja oma hädades kõiki süüdistav külamees-fie.
Tahan olla FIE, tahan makse optimeerida (tegelikult ei tahaks üldse makse maksta), tahan saada Eesti riigi käest igasuguseid toetusi (külvi-, kasvatamis-, koristamis-, realiseerimise-, ikalduse, miljöö-, pindala-, ruumala-, porgandi-, kapsa-, karjatamise-, niitmise-, lihaveise-, lehma-, lamba-, kitse-, hobuse-, jaanalinnu-, ületalvepidamise-, väetise-, väiketaluniku-, suurtaluniku-, investeerimise- jne., jne., jne. toetusi) Tahan saada Euroopa liidust toetusi, tahan saada haigusraha, tahan saada tasuta arstiabi, tahan saada pensioni, tahan saada asensustalunikku (teiste maksumaksjate arvelt), tahan saada soodustingimustega diiselkütet oma traktoritele ja autodele, tahan müüa maksuvabalt oma toodangut (turul, naabritele, hotellidele, söögikohtadele jne.), tahan palgata naabrimeest endale tööle makse maksmata, tahan saada puhkust ja puhkepäevi (teiste maksumaksjate arvelt), tahan, et keegi teine võtaks minu ettevõtlusest tulenevad riskid ja kohustused enda kanda, tahan, et minu laenud pangas kustutatakse. Kuna kasumit mul ju ei teki ja palka ma ei saa siis pensionikindlustust ma maksta ei taha, sotsiaalmaksu ma maksta ei saa, kuna palka ma ei saa siis haigekassasse ka ei saa midagi maksta. Neid teid mida mida minu traktorid ja kombainid igasuguse sõnniku muu sodiga reostavad ei taha ma koristada. Minu traktoritele ja autodele ei pea tegema mingit ülevaatust (ma tean ise väga hästi kui korras need on). Kindlustada oma saaki, vara või riske ma samuti ei taha, las kõik teised kompenseerivad mulle selle kui midagi peaks juhtuma.
VOT SELLINE RASKE ELU ON MEIE LUGUPEETUD TALUMEESTEL.
Kas juba kell 10.21 juba nii sassis, et sellist pläma ajad suust välja? Maga end välja ja siis loe, mida kirjutasid.
Sassi jutt on kümnesse. Olen küll näinud ka üksikuid teistsuguse suhtumisega talunikke, aga neid on tõesti vaid käputäis. Olen käinud taludes välismaalastega ekskursioonidel ja muud juttu ma pole kuulnud, kui see on paha ja teine on paha. Kui oleme küsinud, et kas talupidamine ka ära tasub, siis vastavad kõik nagu üks mees, et ei tasu – ja ometigi jätkavad aastast aastasse. Kuidas saab jätkata millegagi, mis juba aastaid tagasi peremehe sõnul pankroti äärel oli? Ja mis veel on alati imelik tundunud, on see, et needsamad talunikud, kes sedaviisi kurdavad, neil on kodud kenasti korda tehtud, lapsed söönud ja kaetud ning koolitatud, majad remonditud, millestki koguaeg elatakse, toidupuudust pole majas kunagi nähtud. Aga vot paha on, nii kohutavalt paha on koguaeg kõik see värk.
müüge kuradi sassid, jussid, jõhvikad ja pilled see eestimaa ükskord juba maha, saate oma poola sibulad ja uus-meremaa piimapulbrist tehtud piima!
oravad on metsadega juba algust teinud – ning paneme jõuluks hiinlaste kunstkuuse lauale! kuidas saab nii haige maailmavaatega üldse elada, aru ma ei saa?
iga aasta jääb üle tuhande sassi,jussi ja jõhvika kulul elava maaharija vähemaks.
Lähema 10 aasta jooksul võib tulla tõeline maaeluline katastroof. Siis pole enam maainimest, jusside meelest halajat ja elate linnas nii, kuidas elate. Kas sööte või ei söö, sellepärast ei ole enam maal teil muretsejaid? Ühesõnaga lakkuge panni.
Olev Ait
Põllumeeste Kogu
Kui Eesti vabariigis on midagi palju,siis kindlasti saamatute ja käpardite talumeeste soigumist.Arusaamatu on kuidas kõik sellised naljamehed on ühele erialale sattunud.Saage ükskord aru ka nendel kes toetusi niisama ei saa ja seejuures ei virise on ka tõsiselt raske. Minu soovitus on tegelge millegi muuga,näete ju teistel aladel rahamägesid.
Ärge pritsige sülge suust välja. Kui olete julged mehed siis küsige otse, tahan raha mõnusaks elamiseks. Ei ole mõtete Poola ja Uus – Meremaa talumehega ka rahavast hullutada. Kui nemad oskavad toota, siis tuleks pingutada, et neile järgi jõuda. Üks on aga kindel, Eesti rahavas ei pea mingi saamatu talumehe tegemisi kinni maksma. Ei ole nõus sellega, et talupidamisest tahetatakse vägisi kujunda mingit “looduskaitsealust nähtust”. Üks soovitus on aga teile küll – hakake üks kord juba tööle ja lõpetaga see lõputu kejamine ja virisemine. Enne aga käige kondlasti koolis ja õppige seda tööd tegama. 80% Eesti talupidajatest ei oma kõige väiksematki teoreetilist väljaõpet maatööst. Puhtalt traktoristi, lüpsja, karjaku … jne. kogemuse baasilt on isegi maal ettevõtlust raske arendada.
Teie võtsite mul sõnad suust.Tubli.