Täna vastavad küsimusele, milline on kõige esmane probleem/valdkond, millega koduvallas tegelema hakkaksite ja millele ei ole teie hinnangul seni piisavalt tähelepanu pööratud, Lümanda vallavolikogusse oma nimekirjaga kandideerivad erakond ja valimisliidud.
Jätkusuutlik Vald
Meie esmane ülesanne on tegusate, ausate ja väärikate inimeste töölerakendamine volikogu esimehe, komisjonide esimeeste ja vallavanema ametikohal. Uus volikogu ja vallaametnikud peavad parandama valla senist haldussuutlikkust ja usaldusväärsust, et iga vallaelanik tõepoolest tajuks otsuste tegemisel tema huvidega arvestamist. Tuleb taastada valla hea maine.
Lümanda valla senistesse pikaajalise ja tõsise tööga saavutatud väärtustesse – edukas põhikool, lapsesõbralik lasteaed, rikkalik kultuurielu ja aktiivsete vallaelanike initsiatiivil saavutatud ettevõtmised – tuleb jätkuvalt panustada.
Hetke suurimad murekohad on kindlasti kohapealsete töökohtade vähesus, hõre bussiühendus, mitterahuldavad teeolud, veterinaararsti ja noorsootöötaja puudumine. Sotsiaalabi peab kiirelt jõudma tegeliku abivajajani. Samuti peab ametlik info liikuma ametnike ja elanike vahel. Valla elanik peab vallamajast saama abi ja teavet oma murede lahendamiseks.
Uuendusena tahame alustada täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe korraldamist kooli baasil. Lasteaia kasutamata osa võiks välja ehitada päeva- ja turvakeskuseks. Toetame väikesadamate taastamistöid. Ka meie valda tuleb rajada terviserajad ja üles panna pangaautomaat. Tahame ellu kutsuda külavanemate kogu.
Valla prioriteet on infrastruktuur, mis tagab igapäevase töö (sh kaugtöö võimaluse). Konstruktiivne koostöö külavanemate, külaseltside ja kohalike ettevõtjatega tagab valla elujõulisuse. Valla arengu hoogustamiseks tuleb enam kasutada eurorahasid, tehes rohkem koostööd nii maakonna kui ka riigi tasandil. Tahame jätkusuutlikku ja usaldusväärset valda!
Elujõuline Vald
Valimisliidu Elujõuline Vald platvormi läbiv märksõna on valla juhtimise avatumaks muutmine. Konkreetsed sammud võiks laias laastus jagada kolmeks:
1. Elanike suurem osalus nii valla- kui ka külaelus ja seltsitegevuses. Tähtsustame külavanemate tööd ja tahame nad koondada vallavanema nõuandvasse kogusse. Pidades silmas haldusreformi, peavad külad olema tulevikus võimalikult iseseisvad üksused, et saada hakkama ka siis, kui administratiivkeskus asub kaugel. Vald peaks selle eesmärgi saavutamisel olema nende esimene koostööpartner.
2. Kaasajastamist nõuab ka teabe liikumise korraldamine Lümanda vallas – lisaks infolehe taaselustamisele soovime aktiveerida ka kodulehe ning luua meililisti, millega saaksid liituda kõik huvilised, hoidmaks end kursis Lümanda eluga. Püsielanike kõrval tahame üles leida ka suvitajad ja kaasata neid rohkem valla tegemistesse.
3. Näeme probleeme ka valla igapäevases juhtimises. Pooldame ideed võimalikust valdadevahelisest koostööst spetsialistide palkamisel. Volikogu ja vallavalitsuse vahel peaks toimuma rohkem sisulist tööd, mis eeldab tihedat infovahetust ja vastastikust usaldust. Mõlemad institutsioonid peavad aduma oma rolli, pädevust ja vastutust: sellist töist õhkkonda aitab muuhulgas luua volinike ja vallaametnike vastav koolitamine.
Praeguses majanduslikus olukorras ei saa me anda suuri lubadusi, kuid võib-olla on väiksemad isegi tähtsamad – et inimesed tahaksid oma mõtete ja soovidega vallamajja tulla.
Eesti Keskerakond
Meie nimekirja peamine valimislubadus on: “Rohkem tegusid, vähem lubadusi!”
Kaunis Kodu
Valimisliit Kaunis Kodu ei anna valimislubadusi. Valimiste eel teadvustatakse valla juhtimise põhimõtted, mida järgitakse ka pärast valimisi: need on kompetentsus, läbipaistvus ja seaduskuulekus. Sellest lähtuvalt viiakse ellu vallarahvaga koos läbiarutatud Lümanda valla arengukava, kindlustades sealjuures kõigile võrdsed võimalused ja õiglased tingimused.
• Võrdsed võimalused peavad olema meie lastel, et nad jõuaksid õigeks ajaks lasteaeda ja kooli; omandaksid elutarkusi ja teadmisi teiste lastega võrdsetel tingimustel ning jõuaksid pärast päevatööd turvaliselt tagasi oma kaunisse kodusse.
• Võrdsed võimalused peavad olema meie eakail kogukonna liikmeil ja abivajajail, et nad tunnetaksid tuge ja saaksid teistega võrdsetel tingimustel osaleda kogukonna tegemistes.
• Kõigil kogukonna liikmeil peab olema võrdne võimalus saada osa kogukonna hüvedest ja ühisüritustest ning jagada oma mõtteid kogukonna elu korraldajatega – külaga, vallaga, maakonnaga, riigiga.
• Kõigil küladel peavad olema võrdsed võimalused kogukonna arendamiseks kultuuri ja ühistegevuse kaudu. Kõigil kogukonna elu edendamiseks korraldatud avalike ettevõtmiste algatajail peavad olema võrdsed võimalused ja õiglased tingimused koostööpartnerite ja kaasrahastajate kaasamiseks.
• Kõigil ettevõtjail ja arendajail peavad olema võrdsed võimalused oma tegevuste alustamiseks ja väljaarendamiseks ning õiglased tingimused vabas ja ausas konkurentsis osalemiseks.
Taustaks olgu teadmine, et igal kogukonna liikmel on õigus rajada endale kodu, edendada seda kauniks ja kenaks ning tunda end oma kaunis kodus turvaliselt.
Loading ...
mis rühm juurde teha, kui kusagil eelkommenteerija rääkis, et praegune vallavalitsus kutsub juba aborte esile!
Kes ometi sa selle nime all peitud?Lugema hakates ,ootasin jälle pori,aga ilus mõtisklus sul.Ei tahagi enam järgnevaid komme lugeda.Heal sõnal on ikka rohkem väärtust ja mõju.
kes ei luba maainimesele kaitset metsloomade hävitustöö ja jahimeeste terrori vastu.
Vald ei koordineeri jahindust. Selleks on Keskkonnaamet ja Saarte Jahimeeste selts. Saage, kallid lümandlased, ükskord aru, et nii nagu vald ei tee kellelegi aborti ega eemalda neerukivisid, ei korralda ta ka jahindust. Seadused on selle ülesande pannud teistele organisatsioonidele.
see põletav probleem,siis vallavanem saaks ju kokku kutsuda nii selle kandi jahimehed,kui terrori all kannatavad maainimesed,kui keskkonnaameti ametnikud ja ühiselt lahendust otsida.
kehtib sõjaseisukord,et püssidega mehed on tähtsamad omavalitsustest.
Kuidas ei tee vald kellelegi aborti, otse vastupidi. Praegune vallavalitusus lausa kutsub inimestel isegi nurisünnitusi esile, rääkimata kellelegi ora perselõõmisest või inimese psüühilisest ruineerimisest. Eelpoolkirjeldatud tegevused on väljatoodud küll ülekantud tähenduses, kuid haritud inimene peaks asja tuuma ikkagi tabama. Sellise teerullina vallarahvast ülesõitmist ei tea küll kusagil teises vallas tehtavat.
Taas punab päiksekiirtes pihlapuu ja kureparved harjutavad koos noorlindudega korralikult kolmnurgas lendamist. Aegajalt on kuulda sooäärsetelt põldudelt kutsuvkurblikku kluugutamist ja tasapisi poeb inimhinge sügishallus. Üks kevadel tärganud elu-ja õiteaeg on oma teekonnal lõpusirgele jõudnud ja pea vihiseb aasadel ning nurmedal vaid kaeblik sügistuul. Suur loodus valmistub talvepuhkuseks, et siis kuue kuu pärast taas meid uue sünniga rõõmustada. Kui loodus heidab oma tarkusest ja ürgomastest harjumustest tingituna puhkama, siis inimene, see “loodusekroon” käitub sootuks vastupidi. Tema muutub aktiivseks alles nüüd ja seda on suurepäraselt kasvõi valimismõllust näha. Nagu üks sõge loom tormab ta võitlusse, valimata võidu ja eesmärgi nimel mingeid vahendeid. Ta on nagu silmaklappidega kargamaläinud hobune, ta ei näe ega märka kedagi enese kõrval. Kõiki jalgealla sõtkudes tormab ta “pühast” vihast ja saamahimust pimestatuna edasi. Ta tormab hullunult rahatähteda poole! Kuidas ja millal oleme me sellisteks muutunud? Kas meile ei olegi enam midagi püha? Kas sellised sõnad nagu ligimesearmastus ning küünarnukitunne on meile täiesti võõraks ja tundmatuks muutunud. Kas häbitunne on meist haihtunud. Pimedatel sügisõhtutel, kui tuli ahjudesse ja kaminaisse on süüdatud, istugem mugavalt oma lemmiktoolile ja mõelgem pisut nende asjada üle. Jätkem selleks õhtuks telekad kinni ja ajalehtedega võiks ainult tuld süüdata. Püüame süüvida oma eneste suurde ja sügavasse sisemaailma ja mõtiskleda elu tõeliste väärtuste üle. Püüame sellel tuulisel ja pimedal sügisõhtul teha rahu suure ja hõlmamatu loodusega, saada osaks temast ja püüda leida eneses ammu kadumaläinud headust. Me kõik võime olla paremad, ja selleks saamine ei maksa midagi.
Valdade haldussuutmatuse tagajärg on jõudnud ka metsloomadeni,ilusat loopealset saab vaadata pildilt ja kuulata eakate inimeste mälestusi ilusast Saaremaa loodusest.Sigade segi pööratud heina- ja karjamaad,rikutud seenemetsad,üleskaevatud koduõued,nõutud maainimesed selline on 21. sajandi Eesti Vabariik,kui lisada veel ametnike ükskõiksus ja tahtmatus ning jahimeeste saamatus jaülbus siis on komplekt täielik.
Lümandas pole ju Rauna Endlit jahimeeste punti võetud, eks sellepärast ei tegele ju vald ka jahiprobleemidega. Pole omast pundist võtta, kes kaebaks
Jahimehed… Esiteks Lümanda pole SJS liige, teiseks… kus pole põllumajandust, nii karm kui see on…on siga vaba liikumisega ….kolmandaks ohjelda kui hästi tahad neid sigudikke, ta kurramus paneb ikka sea kombel vales kohas kasvüi korraks kärsa maha ja… kisa, kisa… Oh jah… Aga muidu nagu jah öeldud sai, teeks paar korrallikku 100 ha ulatuses vilja maha ja..Ise hoopis Ida-Saaremaalt ja ollen vait
Nii mõnelgi KAUNI KODU kandidaadil on küll päris häbiväärselt “kaunis kodu”,või läheb nüüd oktoobri lõpus kodude kaunistamiseks?
Jätkusuutlik Vald ei saa kuidagi jätkusuutlik olla kui nad plaanivad lasteaia kasutamata osa turvakoduks muuta. Lasteaed jäägu ikka lastele.
Turvakodu on muidugi ka tore ja vahva asi,kuid vaadake alustuseks laste olukorda lasteaias. No hästi pool maja on euroremonditud ja puha ja siis maja teises otsas vihiseb tuul… Need kasutamata ruumid kuluvad lasteaiale endale ära. Ruumid korda ning on võimalik lastele ruumi juurde saada. Kasvõi üks rühm juurde teha.