Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse meetmest (1.4.2) suuremaid toetusi saanud Saaremaa põllumajandustootjad on hädas kohustusliku omaosaluse leidmisega.
“Lauda ehitamise eelarve on 15 miljonit ja seda raha ei ole praegu kusagilt võtta,” ütles Oma Saarele möödunud aastal Luulupe nuumveiselauda ehitamiseks 7,5 miljonit krooni toetust saanud OÜ Landhord Trading osanik Margus Männik, kes plaanib Luulupele ehitada laudakompleksi 200 veisele. “Lisaks omaosalusele, milleks ma vajan mõne miljoni osas ka pankade tuge, on mul veel raskem leida seda seitset miljonit, mis peaksin ära kulutama enne, kui saan selle PRIA-lt tagasi küsida,” rääkis ta.
Männik meenutas, et aasta-paar tagasi, kui ta toetuse saamiseks taotluse esitas, olid hoopis teised ajad. “Iga kord, kui ma mingisuguse PRIA kirjaga panka läksin, olid kõik väga rõõmsad, et saavad väga kindlalt natukesekski ajaks raha välja laenata. Täna on pankadel raha nii vähe, et olgu see garantii milline tahes, lihtsalt pole seda välja anda,” nentis Männik.
Samas tõdes lihaveisekasvataja, et väiksemate projektide finantseerimisega tal rahamuret pole, ka pangad on igati toetanud. “Üks kahe miljoni kroonise eelarvega maaparandusprojekt just lõppes, teine 2,5 miljoni kroonine on praegu käsil,” viitas Männik.
Keerulisi aegu kurtis ka lauda rekonstrueerimiseks sel suvel 6,7 miljonit krooni toetust saanud Orissaare valla Jurna talu peremees Toomas Haamer. Ligemale 15 miljoni kroonise eelarvega lauda ehitamine lükkub edasi vähemalt aasta võrra. “Mul on ka teisi investeeringutoetusi ja pangalaenud on varasemast peal,” ütles Haamer, kelle sõnul sunnib madal piimahind hoolsasti jälgima, et juba olemasolevad rahalised kohustused täidetud saaksid.
Haameri hinnangul aitab laudaehitajate keerulist olukorda leevendada mõni kuu tagasi vastu võetud seadusemuudatus, mille kohaselt pikendati 2007. ja 2008. aastal loomakasvatusehitise investeeringutoetuse meetme alt toetatud projektide realiseerimistähtaega kahelt aastalt neljale. Muudatus puudutab tootjaid, kes pole veel ehitama hakanud. “Selle aja jooksul saab ehk lauda tehtud, algselt oli see plaanitud muidugi kiiremas korras,” sõnas Haamer, kelle arvates on hindade poolest praegu ehitamiseks soodne aeg.
Väljaküla piimafarmi ehitamiseks 7,8 miljonit krooni toetust saanud Rauni POÜ juhatuse esimees Aive Kesküla ootab laenutaotlusele pankade otsust ja isegi kui pank raha annab, pole ehitamine esialgu veel sugugi kindel. “Madala piimahinna tõttu on majanduslik olukord vähemalt meie ühistus küllaltki vilets, “ põhjendas ta. “Meie ühistul mingit raha arve peal ei ole, nii, et kõik ülejäänu tuleb laenata,” lisas ta. Samas on ehitusturu jahenemine vähendanud algselt üle 30 miljoni krooni maksma pidanud piimafarmi maksumust 24 miljonile kroonile.
Seni on Rauni ühistu kulutanud lüpsifarmi detailplaneeringu koostamiseks, keskkonnamõjude hindamiseks ja toetuse taotluse koostamiseks vähemalt pool miljonit krooni.
PRIA peadirektor Jaan Kallas teatas hiljuti, et majanduses valitseva olukorra tõttu on põllumajandustootjatel keeruline leida oma investeeringuteks (laenu)raha ja tulla toime kohustusliku omaosalusega, mis enamasti peab moodustama investeeringu abikõlbulikust mahust 40–60%. Seega võib kaks aastat pärast toetuse määramist selguda, et investeering jäigi tegemata ja toetusraha ei saa välja maksta.
PRIA eelarve- ja analüüsiosakonna statistika- ja analüüsibüroo andmetel on Eestis investeeringu teostamisest loobunud praeguseks kolm Lõuna-Eesti taotlejat. PRIA arengutoetuste osakonna juhataja Toomas Ojakääru sõnul on eeltoodud andmed selles mõttes enneaegsed, et kaheaastased investeeringu elluviimise tähtajad hakkavad kätte jõudma tuleval aastal.
Juhul, kui taotleja PRIA-le tähtaja möödudes mingit loobumisavaldust ei esita, jääb ta lihtsalt toetusest ilma. “Inimene ei peagi loobumise puhul midagi teatama, vaid ta jääb lihtsalt rahata, kui kahe aasta jooksul pärast toetuse määramist investeeringu elluviimise tõenduseks kuludokumente ei esita,” selgitas Ojakäär.
Samas on praegu väga palju investeeringu odavnemisi, kusjuures jutt pole ainult sadadest ja tuhandetest, vaid lausa kümnetest tuhandetest kroonidest.
Loading ...
naljakas olukord küll,kus toetus ajab pankroti suunas. Mida see tähendab? Seda toetus on ka risk ja kui isegi ei suudeta kanda toetuse väikest omaosalust,siis pole tootmine jätkusuutlik
naljakas,kingitakse sulle pool vajaminevast rahast ja ikka nutt lahti.vale jutt et pank ei anna raha,kui on jätkusuutlik projekt suruvad vägisi.tundub et mõned härrad tahaksid lihtsalt kapitali muidu saada,et siis majandamisega koort riisuda
Ka külaseltsid on hädas- toetusotsus on tehtud, kuid lihtsalt pole võimalik investeeringut teha. Omaosaluse kraabime veel kokku, aga ehitusraha jaoks peab võtma pangalaenu ja selle intresside jaoks ei jagu enam kuidagi. Seis on täiesti nõme- PRIAl ometi on see raha ju olemas, aga meie peame esialgu kivist vett välja pigistama, et seda kätte saada.
kel raha niigi küll.
Sellepärast oledki õnnetu,et ei oska või pole harjunud raha teenima.PRIA raha ongi tegijatelt võetud,et sinusugused seda raisata saaksid.
toetus pole möeldud ju igasuguste mõtete realiseerimiseks vaid tegelikult nende investeeringute toetamiseks,mida suudaksite ka ilma toetuseta teha. Kahjuks tehakse suurem osa selliseid “investeeringuid” toetuse enda pärast…
PRIA raha tuleb enamikus siiski EL-st. Kelle taskust konkreetsemalt, on küll raske öelda, aga jätta pakutavad toetused sellepärast kasutamata, et muidu koorime “tegijaid”, oleks minu arust küll imelik. Toetused on mõeldud turutõkete eemaldamiseks. Kas oleme saarlastena siis tõesti nii vägevad, et tambime oma raskelt teenitud raha investeeringutesse, samal ajal kui teised kõrval projektide kaudu lisafinantse kaasavad? See, et toetuste kord iseenesest meile ei meeldi, ei tähenda veel, et seda toetust kasutada ei võiks.
Kalanduses maksti toetust vanade kalalaevade likvideerimise eest,põllumajanduses tuleks toetust maksta vanade lautade likvideerimise eest kuna ületootmine,toetust saavates valdkondades tuleb riiklikult ka mahtu reguleerida.Uute lautade ehitamine toetustega mõtekas ikka siis kui kaubal turgu.Liigne toetuste maksmine raiskab raha ja ületootmisest madalad hinnad laostavad töökat põllumeest.Piimast nnpalju,et kõikide inimeste organism ei talu seda,neile võiks mõnd muud toodet omal valikul kinkida.
oo millisel “turul” külaseltsid tegutsevad, et “turutõkkeid” kõrvaldate?
Milleks see toetus mõeldud on saad teada kui loed läbi sellise dokumendi nagu Maaelu Arengukava aastani 2013 (MAK). Põllumajanduse toetamine on EL-is ette nähtud, ilma toetuseta pole piima või teravlija tootmine ELi likimesmaal mõeldav, sest kuidas sa ikka konkureerid nendega kes toetust saavad.
MTÜ eesmärk on mittetulunduslik, st see ei teeni kasumit, eraettevõtja tegutseb turul, kuid turutõkke põhimõte on neil sama- objektiivne vajadus on, ressursi pole/on vähe. Sõitke ringi külades ja näete kohe vahet, kus inimesed tegutsevad koos ja kus mitte. Kui see koostegutsemine jõuab sellisele tasemele, kus tasuta tööst enam ei piisa ja oleks vaja rahalist tuge ühiskondlike eesmärkide ellu viimiseks, siis tulevadki erinevad fondid mängu. Ühele MTÜ-le on selliste PRIA projektide tegemine ikka meeletu eneseületus ja ma ei kujuta ette, et keegi võtaks selle töö ette tühipaljalt ainult toetuse enda, pigem ikka reaalse vajaduse pärast. Eraettevõtjate suhtes ei oska nii kindlalt seda väita, kuid eks nemadki loe raha ja teevad ikka ainult neid tegevusi, mida on äraelamiseks vaja.
Kui Teil see koostegemine tõesti jõuab tasemele kui raha napib,siis soovitan hakata raha teenima eesmärkide ellu viimiseks-nii lihtne see ongi.
üldjuhul tellivad mtü-d töid endaga seotud firmadelt,raha lihtsalt tõstetakse teise tasku