Eile keskpäeval oli Valjalas Lööne teel kraavis kolm sõiduautot, milles oli kokku seitse inimest. Sündmuskohale kiirustasid nii päästjad, politsei kui ka kiirabi.
“Mis siin juhtus?” küsis lähemale astunud sõiduautojuht, kes oli tõeliselt kohkunud. Ja ta polnud ainus.
Kuigi vaatepilt ehmatas tõsiselt juhuslikke möödasõitjaid, oli õnneks tegemist vaid päästeameti, politsei ja kiirabi ühisõppusega, kus Punase Risti Saaremaa selts valmistas ette nn kannatanud.
“Valjala vallas Lööne teel on kolme auto avarii,” helistati sündmuskohalt õppuse häirekeskusele.
Legendi kohaselt oli kaks autot kokku põrganud ja teelt välja sõitnud, kolmanda juht ei saanud enam midagi teha ning keeras oma auto metsa.
Viimases autos ei saanud keegi viga, keskmise auto juht oli teadvuseta ja esimeses autos olnud kolmel reisijal oli erinevaid vigastusi.
Esimesena jõudsidki sündmuskohale päästjad, kes vaatasid kõik kolm sõidukit üle, hindasid olukorda ja alustasid seejärel abi andmisega. Kohale tõtanud kiirabibrigaad sai juba täpsed juhised, kuhu sõita, et raskelt vigastatud inimesed haiglasse toimetada.
Kolmanda auto reisijad, kes olid ränka õnnetust pealt näinud, olid paanikasse sattudes metsa pagenud. Nendega hakkas tegelema politsei: inimesed kiirelt üles leidnud, kontrolliti nende tervislikku seisundit ja seejärel võeti neilt vajalikud ütlused.
Avariipaiga ümbrus oli võsastunud, mis tegi seal liikumine raskeks. “Ega me ei käi ju ka päris õnnetusepaiku ette valmistamas,” sõnas Saaremaa päästeosakonna juht Margus Lindmäe, kes oli õppusel hindaja rollis.
Politseitöö võttis õppuste ajal linti vanemkomissar Aare Allik ja ka kiirabi tööd hindasid vastavad spetsialistid.
“Õppus läks igati korda,” kiitis Saaremaa päästeosakonna juhataja Margus Lindmäe hästi laabunud koostööd. Tema sõnu kinnitas ka õppuste peakorraldaja Rando Lindmäe, kelle sõnul valmib lõplik raport õppusest siiski hiljem.
Nüüd on nii politseil, kes võttis kogu töö lindile, kui ka kiirabil ja päästjatel võimalus analüüsida, leida nõrgemad kohad ja anda kogu info edasi Rando Lindmäele, kes seejärel koostabki õppusest lõpliku raporti.
“Selliseid õppusi on vaja ja me teeme neid edaspidigi,” ütles komissar Meelis Juhandi.
Sellised õppused on kiiduväärt tegevus.Kivi oleks rohkem dispetšerite töömaale.Näiteks helistas septembri alguses neile infarkti saanud mees.Kas kiirabi oli väljas või mingi muu põhjus,kuid abi ei tulnud.Soovitati vist uuesti helistada.. Hommikul leiti mees kodust surnuna.Ettepanek oleks järgmine:dispetšerid peaksid sellistel juhtudel kui inimene uuesti ei helista,igal juhul ise proovima helistajaga ühendust võtta.Kui telefon ei vasta,tuleks saata kiirabi kohale asja kontrollima.Inimelul on suurem väärtus kui sellel mõnel liitril bensiinil.
võta asi üles, need kiirabid üldse käituvad imelikult ja välja ei sõideta enam üldse. Küsitakse, kas ise ei saa tulla ja kõik.
Kiirabi ei otsusta kuhu minna, otsustajad istuvad häirekeskuses