OTSIB LIITMISPLAANI VASTU TOETUST: Üleeile käis Endel Püüa toetust otsimas ka Kuressaare linnavolikogus, kes lubas kultuuriministrile vastavasisulise pöördumise teha.
Ülehelikiirusel läbiviidav riiklik muuseumireform näeb ette, et Eesti maakonnamuuseumidest saaks üks suur riiklik liitmuuseum. Saaremaa muuseumi direktori Endel Püüa sõnul on selle plaani vastu kõik 15 maakonnamuuseumi.
“Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes seda plaani toetab,” ütles Endel Püüa nii linnavolikogus kui ka eile Oma Saarega vesteldes, vastates küsimusele, et kas mõni maakonnamuuseum seda plaani ka toetab.
Kultuuriminister Laine Jänes ütles Oma Saarele, et kuna maakonnamuuseumide roll ja positsioon kohtadel on väga erinev, siis soovitakse, et see oleks ühtlaselt tugev igal pool.
“Me ei näe ette mitte ühegi muuseumi kaotamist, pigem vastupidi – tahame nende positsiooni tugevdada,” väitis Jänes.
Vabaõhumuuseumi filiaaliks
Põhimõtteliselt näeb uus kava ette seda, et kõik maakonnamuuseumid hakkaksid edaspidi kuuluma nn Eesti Maamuuseumisse, kus emamuuseumiks saab Eesti Vabaõhumuuseum ja liitmuuseumi asub juhtima vabaõhumuuseumi direktor.
“Ainuke ühine nimetaja on see, et kõikide sel viisil liidetud muuseumide hooned asuvad vabas õhus,” märkis Saaremaa muuseumi direktor.
Endel Püüa arvates ei hakka liitmuuseum täitma maakonna muuseumi funktsioone. Muuseum on Saaremaa kontekstis kindlasti aga üks olulisemaid kultuuri- ja teabekeskusi.
Juhul kui säärane reform tõepoolest läbi viiakse, hakkab liitmuuseum määrama uurimissuundi peamiselt tsentraalsest huvist lähtuvalt ning otsustama rahastamise, kaadrite jm küsimusi.
Samuti võib juhtuda, et uue keskse fondihoidla valmimisel viiakse ka kohalikud muuseumikogud ühishoidlasse. Nii võivad tee pealinna ette võtta ka Saaremaa muuseumi juba 1865. aastast alguse saanud kogud. “Meile jääksid vaid need asjad, mis on väljas,” ütles Püüa.
Väheolulised pole Saaremaa muuseumi jaoks liitmisega kaasnevad rahalised küsimused. Teadupoolest annab Saaremaa muuseum peaaegu 50% Eesti maakonnamuuseumide omatulust.
Püüa sõnul on ministeeriumist küll lubatud, et omatulu jääb kohalikule muuseumile, kuid sellevõrra võidakse siis ümber jagada näiteks riigitoetuse osa, nii et kokkuvõttes muuseum siiski kaotaks. Samuti on liitmuuseumi puhul ette näha koondamisi.
Liitmuuseumi õlule on plaanis panna ka osa muinsuskaitseameti poolt mälestiste haldamisel tehtavaid töid.
Asjaga on kummaliselt kiire
Lisaks kõigele tahetakse liitmuuseum valmis teha kummaliselt kiiresti. Kui 10. septembril tehti otsus riiklikus muuseuminõukogus teatavaks, siis struktuur peaks esialgsete plaanide kohaselt paberil olema 2. novembriks 2009. Püüa sõnul ei ole seni aga isegi selget arusaama, mis toimuma hakkab.
“Keegi midagi konkreetset ei räägi, kõik on väga umbmäärane,” märkis ta.
Huvitav oli ka otsuse vastuvõtmine riiklikus muuseuminõukogus, kuhu kuuluvad ka kahe maakonnamuuseumi esindajad. Nõukogu teisi liikmeid see otsus ei puuduta.
Nüüd on maakonnamuuseumide juhid alustanud energilist tegutsemist, et otsida endale toetajaid, kes aitaksid neil ministeeriumi praegusele reformikavale vastu seista.
Loading ...
Siiis otsitakse juhti seni, kuni leitakse inimene, kes saab hakkama. Täna peaks olema piisavalt valikuvõimalusi.
No kuulge, enne kui muuseumijuhti laiskuses ja mugavuses süüdistada-mõelge ikka väheke suuremate asjade peale. Igasugune tsentraliseerimine suretab vaikselt aga kindlalt elu Tallinnast eemal, välja. Vähe on veel erinevate ametite, postkontorite,pankade kaotamisest maakondades, maal…ikka vähe, et ise, meie maainimesed, ka rõõmsalt targutades sellele protsessile kaasa kiidame?? Mõelge ikka- mis vahet seal on, Püüa või keegi teine, direktorid jäävad paika ikka. Temal oma koha pärast muret pole. Aga see,kuidas kogu muuseum tallinna tädikeste poolt kanna alla surutakse, ja veel arusaamatu kiirusega- kas see on normaalne.
Suur töö, mida maakonnamuuseum on ära teinud, ega see, et nii hästi omatulu teenitakse , ei tule sellest, et tüüp istub jalg üle põlve laua taga. Seal on ikka töö ja mõtlemine taga. Väiksed vennad, mõelge ikka vähemalt oma ninaotsast või isiklikust vihast kaugemale. Praegu käib jutt ju taas ühe valdkonna väljasuretamisest eestimaal.
Alati on kõige lihtsam ja mugavam vastu sõdida. Inimene on juba selline mugav olend kes ei viitsi pingutada. Otsida võimalusi ja paremaid lahendusi see on paljudele ülejõu. Aga muidugi, kõigi 15 maakonna muuseumi juhid tahavad olla ise suured kunnid. Mida vähem on võimalusi kontrollimiseks ja mida läbipaistmatum on sinu tegevus, seda mugavam kohalikule juhile. Rohkem koostööd ja soovi kulusid kokku hoida hr. Püüa. Muuseumid ei saa olla omaette riik Eesti Vabariigis.
Uskuge mind, see mees saab nüüd kinga, sest elus on ikka nii selliste riigitöötjatest kisakõridega.
Kas mõnes Eesti suures või väikses eraettevõttes on ka töölistel selline kobisemise õigus.
aasta tagasi läbiviidud looduskaitse reformile. Juhtimine ja ressursside üle otsustamine pealinna, käsu- ja hirmuvalitsemise all töölised kohtadele. Eks reformijad ole ka ikka samast seltskonnast
Kategooriliselt vastu. Saaremaa Muuseum kui peamiselt Kaali kraater ja Kuressaare linnus peavad jääma omaette üksuseks. Veelgi enam kui Saaremaa Muuseum toob 50% maakonnamuuseumide omatulust.
Küll aga igasugused Rapla ja Järva muuseumid võita rahulikult liita.
Kui riik on otsustanud kohalikel “kunnidel” tiibu kärpida siis on see õige. Küll omanik teab, mida oma varaga teha. Riigiametis olemine ei tähenda veel seda, et kohalik asjamees hakkab riigi ressurside osas iseseisvalt otsuseid tegema.
olgem ausad, kui Saaremaa Muuseumi omatulu (või mistahes rahalisi vahendeid) ümber jagama hakatakse, pole muuseumi rahval mingit valu seda tulu hambad ristis edasi teenida. Vegeteeritakse vaikselt nagu Vabaõhumuuseumis kombeks ja tulemuseks on see, et linnus on pool aastast kinni, kuna riigieelarvest eraldatud vahenditest rohkemaks ei jätku.
millalluuaksetallinnatoompealejänesemuuseum
Tundub, et kultuuriministeeriumil pole vist tööd, kui nad hullutavad muuseume oma “nägemustega”. On ilmselt viimane aeg liita kultuuriministeerium haridusministeeriumiga. Praegusest kultuuriministrist võiks äärmisel juhul saada ühendatud ministeeriumi lilleneiu, kes avab uusi kultuuri- ja haridusasutusi ja annab lilli. Paistab, et Reformierakonna pink on nii lühike, et ei leitud asjalikku inimest kultuuriministri kohale.
Huvitav on seegi, et kultuuriministeerium sõidab mööda maakondi ringi ja justkui räägib läbi maakonnamuuseumitega, kuid 2010. aasta eelarves on eraldatud liitmuuseumi jaoks ligi 2 miljonit krooni. Miks selline hämamine?
Minister tähendab tõlkes “teener” ja ministeerium seega palju teenreid. Seega võiks ministeerium aidata luua maakonna muuseumite liitu, mitte liitmuuseumi. Ja ministeeriumi ülesandeks saaks muusemite liitu teenindada. Siis on valitsemispüramiid õiget pidi.
mis te sii kemplete, ei tea te mis selle liitmise taga tegelikult on, ehk on suur bisness, ehk on keegi kangesti huvitatud, mis?