Mesinikud paluvad riigilt kaitset putukamürkide eest (3)

 

Eesti mesinikud soovivad riigilt kaitset taimekaitsemürkide eest, mille kontrolli alt väljunud kasutamine kahjustab mesilasi suuremal või vähemal määral igal aastal.

Sel nädalal põllumajandusministeeriumile saadetud kirjas pakkusid üleriiklikest mesinduspäevadest osavõtjad välja mõtte määrata igas maakonnas vähemalt üks pädev mesindust tundev ekspert, kes on võimeline hindama pestitsiidide kasutamisega mesilastele tekitatud kahju. Taimekaitseseadus kehtib juba aastaid, kuid rakendusotsustega on siiani kindlaks määramata, kuidas toimub kahjude hindamine ja nende korvamine kannatanutele.

Mesinike sõnul on viimastel aastatel sagenenud mesilaste mürgistused, mida on põhjustanud mitmesugused taimekaitsevahendid, kuna puudub piisav kontroll taimekaitsevahendite õige ja otstarbeka kasutamise üle. Lisaks mesilaste otsesele hukkumisele võivad mesilaste kogutavatesse produktidesse sattunud mürkide jäägid tekitada mesilasperele kahju veel pikema aja vältel. “Nõrk kontroll pestitsiidide kasutamise üle, liiga kerge kättesaadavus ja madal hind on viinud nende sattumiseni inimeste kätte, kellel puudub pestitsiidide kasutamiseks ettevalmistus ja vastutustunne,” öeldakse kirjas.

Kontroll Eestis kehtiva taimekaitseseaduse täitmise üle on mesinike hinnangul praktiliselt olematu. Pestitsiidide ja nende kasutamise tagajärgedega tegelemisest hoiduvad nii keskkonnaametnikud kui ka politsei, ehkki õitseval põllul töötav taimekaitseprits on sisuliselt seaduserikkumine. Taimekaitseseaduse järgi tohib taimi taimekaitsevahenditega pritsida hommikul vara enne õite avanemist ja õhtul pärast õite sulgumist.

Kahju kannatanud mesinik ei teagi, kelle poole pöörduda, sest vastavad eksperdid on määramata. Tihti ei tea ka kohalik omavalitsus, kellele kuulub pestitsiididega töödeldav põld või kellele omanik seda rendib. “Sellises olukorras tekib maaomanikel või rentnikel karistamatuse tunne ja kehtiva taimekaitseseaduse rikkumine üha laieneb,” seisab mesinike saadetud kirjas.

MTÜ Saaremaa Meetootjate Ühing juhi Aimar Lauge (fotol) sõnul on mõned mesinikud talle sel aastal taimekaitsemürkide teemal küll üht-teist kurtnud, kuid põllumeeste süüd otseselt kinnitada ei saa. Kahtlusi on Saaremaal küll olnud, kuid suuri tülisid ja kahjusid mitte. Kindlasti on olukord hullem mandril ja seda eriti rapsipõldudel.

Seaduse järgi peab põllumees enne pestitsiidide kasutamist sellest 48 tunni jooksul teavitama kahe kilomeetri raadiuses asuvate tarude omanikke, aga praegu põllumehed sageli ei teagi, kus mesilaspered asuvad. Olukorrale toob lahenduse põllumajandusministeeriumis loomisel olev riiklik mesinike register, mis annab põllumeestele infot vastavas piirkonnas tegutsevate mesinike kohta.

Register loob eeldused mesiniku ja põllumehe vahelise suhtlemise tekkeks ning võimaldab teha vastastikku kompromisse, kas või näiteks taimekaitsevahendite kasutamise aegade osas.