Eelmisel nädalal oli Soome meedias teema, mida võib tõesti sajandi skandaaliks nimetada – Audi Soome müügijuht võrdles kohalikus naisteajakirjas naisi ja autosid.
Spetsiifilise lugejaskonnaga naistekas välja öeldud “pärlid” said järgmisel päeval Soome elitaarse kvaliteetlehe Helsingin Sanomat suurteemaks, millele inimesed massiliselt (üle 600) kommentaare kirjutasid. Kommentaaridest ja emotsioonidest tiine oli ka igapäevaelu – polnud inimest, kes ei oleks sellest asjast rääkinud.
Mida see mees siis ütles?
Seda, et autodest ja naistest on lihtne kõnelda, sest kõik auto “kasutusomadused leiduvad naistelgi” ja et auto “ulkonäkö viimeistellään jousituksilla ja pyörillä – naisen nilkat ja kengät ovat minulle tärkeitä, ja nainen menettää usein muotonsa, jos hänellä on alle seitsemän senttimetrin korot” (auto välimust viimistletakse vedrustuse ja ratastega – mulle on tähtsad naiste pahkluud ja kingad, ja naine kaotab sageli oma vormi, kui tal on alla seitsmesentimeetrised kontsad…)” ning et ta “vajab naist üha enam sellisteks asjadeks, milleks naine on loodud”.
Ka Eesti meedia refereeris uudist, aga laiemat kõlapinda asi siinmail ei leidnud. Kas sellised kommentaarid on meie jaoks tavalised? Kas meie au ja õiglustunnet sellised “seksistlikud killud” ei riiva? Ju vist. Meil on ju sedasorti “naljad” õige sageli käibel ja keegi ei pane seda meestele pahaks. Aga kui täna, nüüd ja praegu mõni mees avalikult meedias eesti naistest niimoodi kõneleks, kas sellest tekiks avalik skandaal? Kas me oleme jõudnud meeste ja naiste võrdõiguslikkuses Põhjamaade tasemele? Kas meie elamiskultuur taunib soolist lahterdamist ja sildistamist?
Soomes asi lihtsalt meedias avaldamise ja diskussiooniga muidugi ei piirdunud, sest väga paljud kommentaarid väljendasid selgelt kaaskodanike, ka teiste meeste taunivaid arvamusi. Isegi selleni välja, et teatati oma plaanidest loobuda Audide kasutamisest: “Mul on olnud kuus Audit ja plaanisin seitsmenda ostu – aga nüüd jääb see tegemata…”
Juhtumi lõppakord oli see, et suud pruukinud mees vabandas avalikult, ka tema ülemus vabandas avalikult. Ja lõppude lõpuks teatati, et agar sõnavõtja on ka oma töökoha kaotanud… Kuid ärevus kestab – mis juhtub Audi rahaliste tulemustega? Kas sõna võib tappa rahavoo? Ja kuidas oleks Eestis?
Loading ...
Sooline võrdõiguslikkus on igati kiiduväärt asi, aga igal asjal on piirid. Millegipärast see, et meile reklaamis näidatakse üpris piinlikul moel kõhuhädade tõttu õhupallina taevasse kerkivat meest ravimireklaamis, ei ole meesõiguslasi veel tagajalgadele ajanud. Oot….kas meil üldse on meesõiguslasi? Viimasel ajal ja arvestades seda, et meeste eluiga on lühike, samuti seda, et mõningad on ka veel omasooiharad, siis tuleks kaitsta ehk hoopis seda arhailist meestüüpi, karta on, et mõnekümne aasta pärast on europiidne heteroseksuaalne mees lihtsalt vähemus….
Ma arrvan et Soome naised peaks siis tanki tööstusele sõja kuulutama,võrreldakse ju nende ahtrit ju ka tanki-akudega. ma arvan et Eestlased nii väiklased ei ole, kutsuvad end isegi omavahel õeldes auto-pededeks.
ei saanud päris täpselt viimase kommentaari kriitikast aru?mis oli see möte, mida sönavötja üritas välja öelda?
teema jätkuks: eile öhtul oli soome televisioonis saade, kus arutati eelmise nädala meedikajastusi ja muidugi ka kurikuulsat Audi-mehe juhtumit. kusjuures diskussioon arenes justnimelt sinna suunda, kuhu esimese kolme kommentaari autorid oma arutlusega jöuavad. ja meeste öiguste teema kerkis päris teravalt – see kuidas naised meestest räägivad ja laiemas plaanis ka… nii et on töesti, millest möelda…
Ma arvan, et selle teemaga on nii, et kes otsib must-valget lahendust, see ei leiagi vastust. Kõik sõltub kontekstist ja konkreetsetest inimestest, kes vastavatesse situatsioonidesse satuvad. Ei saa nii, et otsustame ära, kustmaalt piir läheb, mida sobib öelda ja mida mitte ja siis sellest lähtumegi. Minu arvates saab kõik alguse kasvatusest. Ja kui inimene austab ennast, siis austab ta ka teist, olgu see siis mees või naine. Ja austab kõiki vaatamata sellele, mida teine teeb või ei tee, ka vaatamata sellele, kas see teine inimene tema arvates oma soorolli täidab või ei. Samas kui mõelda sellele, et kõik saab siiski alguse lastetoast, siis peaks minu arvates arutama ennekõike sel teemal, kuidas kasvatada lastes väärtusi kui kodu neid kaasa ei anna. Siia alla peaks kuuluma ka diskussioon meedia mõjust – vaat seal peaks olema küll kindlad ja kehtestatud reeglid. Kui me lähtume meedias vaid sellest, et saaks aga paremini müüa, siis sellega saame vaikimisi kaasa järjekordse põlvkonna nihkes väärtustega inimesi.
Seletan siis teiste sõnadega oma kriitikat.
Raske on aru saada, mida Kaja Tampere mõtles lausega: “Juhtumi lõppakord oli see, et suud pruukinud mees vabandas avalikult, ka tema ülemus vabandas avalikult”. Kui asja mõte oli see, et mehed palusid avalikult vabandust, siis tuleb ka nii kirjutada, sest vabandamine ja vabanduse palumine on täiesti vastupidised tegevused.
PSis toodud kriitika on sellest, et OSis on eranditult kõigi Ajakaja kirjutistes märgitud Kaja Tampere emaili aadressiks kaja@kajatampere.ee.
Sellist aadressi aga ei ole olemas, sest .ee alamdomeeni kajatampere ei eksisteeri.
Kui ikka jääb arusaamatuks, siis võin kolmandat korda ka veel kirjutada.
11:18 ja 18:03 avaldatud anonüümsele kommentaatorile: möistan anonüümse autori muret ebatäpsuse pärast. sisulisest poolest – ei olnudki päris selge, kas vabandati vöi paluti vabadniust. nii ja naa… keeleliselt – lehe keeletoimetaja vaatab köik tekstid üle ja selles osas usaldan asjatundjad. mailiaadressi osas – kahjuks ei ole selles asjas osaline, minu käest ei ole küsitud, millist e-maili aadressi ma sinna soovin panna, mul neid mitu. seepärast möjuvad anonüümse kommentaatori märkused veidi kiuslikult ja lähevad isiklikuks, mis ei ole soliidne.
ja ma arvan, et kui inimene esitab keelekasutuse korrektsusest anonüümse kommentaari, siis peaks ta oma tekstis ka ise korrektne olema, mitte vigaselt kirjutama – siin ikka see va palgi ja pinnu teema.
Esko Kiesi (seesama mees, kellest jutt) on lahutatud ja elab ehk oma naiste suhtes kibestumist välja. Ta ütles ka, et kui naine enam ei taha koristada ja tema särke triikida, siis on see tema jaoks märk sellest, et suhe hakkab läbi saama. Jälgisin, kuidas välispress seda lugu kajastas ja olgem ausad, see, mismoodi see mees end väljendas, oli naiste suhtes ülbe ja üleolev ja seda ei tohiks tõesti tänapäeval tolereerida. Olen täiesti kindel, et kui meil mõni tuntud mees või naine vastassugupoolest sedavõrd halvustavalt räägiks, siis saaks ta samamoodi pasunasse. Üks asi on olla naiste-meeste rollide suhtes niiöelda vanamoodne, hoopis teine asi on vastassugupoolt tema soorolli rõhutades alandada. Ja seda see Audi müügijuht just tegigi.
Siit edasi võiks mõtlemisaineks võtta mõjustamise psühholoogiast tuntud võtte, mida kasutavad paljud firmad oma toodete reklaamimiseks – nimelt on tõestatud, et autosid ostetakse rohkem kui neid reklaamivad siresäärsed poolpaljad tibid, sest selline reklaam läheb paremini peale ja köidab meeste tähelepanu, seksika naise tõttu tundub autogi ilusam ja ihaldusväärsem. Siit edasi mõeldes – mis te arvate, millised mehed meie poistest tulevad kui nad selliste reklaamidega koos üles kasvavad? Nende jaoks on ju ilus naine ja auto nagu teineteisega tugevasti kokkukuuluvad asjad. Justnimelt asjad, nii et ma ei imesta kui meilgi kunagi mõni mees autot ja naist kui tarbeesemeid võrdlema hakkab.
Kui sõna on lendu lastud, siis vabanduse palumine seda sõna tagasi ei too.
Kui “Juhtumi lõppakord oli see, et suud pruukinud mees vabandas avalikult, ka tema ülemus vabandas avalikult”, siis mis see lõppakord ikkagi oli?
Eesti keeles on sõnal vabandama kaks tähendust – andestama ja õigustama (väljavabandama). Vabanduse palumine ja vabandamine on sisult vastandid ja vabandamine ei tähenda kuidagi vabanuse palumis. Kui tekib probleem mõne sõna tähenduse ja kasutusega, siis alati saab helistada EKI keelenõuandetelefonile 6 313 731 (E-R 9-12, 13-17) ja küsida keelenõu olenemata sellest, mitu korgharidust inimesel on või mis ülikoolis ta õppejõud on.
Niipalju siis sõna jõust see kord.
PS
Sõna jõust, veel kord
Aadressi kaja@kajatampere.ee ei ole olemas, sest ei ole registreeritud domeeni kajatampere.ee.
Küll on aga olemas domeen kajatampere.com