Turismi- ja kinnisvaraarendajad pelgavad, et Tahula farmi laiendamine võib hakata takistama Kuressaare linna arenemist Tahula suunas ning tõmmata kriipsu peale piirkonda kavandatud elamuehitusplaanidele.
“Mind hämmastab see kooslus, kus ühelt poolt tahetakse arendada elamuehitust ja turismindust ja teisest küljest põllumajandust,” ütles Tahula motelli esindaja Marvi Ehte.
Tahula farmi laienemisplaanide keskkonnamõju hindamise arutelul neljapäeva õhtupoolikul soovitas Marvi Ehte panna Kaarma vallal paika Tahula piirkonna arengu prioriteet, arvestades Kuressaare linna laienemist piki Kuivastu maanteed Tahula poole.
Ehte sõnul tuleb turismi- ja kinnisvaraarendajatele anda kindlus, et tootmise kontsentratsioon ei ületaks teatud piiri, sest vastasel juhul võib piimatootjal viie aasta pärast taas tekkida soov loomade arvu kahekordistada.
Kõige enam teeb majutusasutuse omanikele muret üleminek vedelsõnnikutehnoloogiale, mille puhul kardetakse haisuprobleemi tekkimist ja sellest tulenevaid tagasilööke klientide leidmisel. Tahula külavanem Tarmo Lõuk teadis rääkida, et näiteks Saksamaal on puhkemajandus ja loomakasvatus teineteisest lahus.
TÜ Mereranna Põllumajandusühistu juht Urmas Lehtsalu viitas, et Tahula laut hakkas tegutsema aastakümneid tagasi, enne ükskõik millist majutusasutust. Vedelsõnnikutehnoloogiale üleminek on aga tingitud Euroopa Liidu nõuetest. Lehtsalu ei usu, et ta näiteks Jurna turismitalu külalised ära peletab. Turismi madalseisu põhjuseks võib Lehtsalu hinnangul pidada eelkõige siiski maailmas valitsevat kehva majandusolukorda.
“Mina ei ole arendajate peale kuri, nemad tahavad saada oma õigust ja näha eelkõige seda, et nendel on majutusasutused ja turismipiirkond. Mina näen, et siin on olnud laut ja tootmispiirkond,” selgitas Lehtsalu ning kinnitas, et üritab igati arvestada ümberkaudsete arvamuste ja vajadustega.
Kaarma abivallavanem Kairi Niit lausus, et põllumajandus on Tahulas olnud enne kinnisvaraarendust ja majutusasutusi ning midagi ei ole parata, kui karmistuvad nõuded sunnivad piimatootjat ajaga kaasas käima.
“Ma usun, et maapiirkonnas põllumajandusega tegeleda on igati normaalne, aga käesolevas seisus peab hoolsamini projekteerima ja tehnilisi lahendusi otsima, et kõik saaksid rahulikult koos eksisteerida,” rääkis Niit.
Abivallavanem viitas, et olukorras, kus väikeloomapidamisega on praegustes tingimustes sisuliselt võimatu tegeleda, ei saa panna pidureid peale suurloomapidamisele ja eelistada turismi. “Loomapidamine toob leiva lauale aastaringi, aga turism on nagu hooajaline teema. Samas annab see eelduse organiseerida asja niimoodi, et mõlemad saaksid koos eksisteerida,” osutas Niit.
Loading ...
Pole mõtet demagoogitseda, mis oli enne, mis tuleb pärast. Kui inimesed on omale kodud ja ettevõtmised rajanud ja mingi vend tahab nad sita ja haisuga üle ujutada, siis ! Tuleb lehmad metsa tagasi ajada ja ürg-mahelehmandust praktiseerima hakata. Sitt sujub hajusalt kadakate vahele. Võsas liikuv loom annab puhkemiljööle lisa. Atraktsioonidest võiks pakkuda fotojahti ja miks mitte ka kummist otsaga noolega sittuva lehma vibulaskmist. Neid koledaid suuri lautu pole vaja ehitada. Ajaratas pöördub ja varsti teete väiksed taas. Minge vaadake kunagist suurusehullustust Tõnijal. Ja mõelge selle peale!
Marvi Ehte tühi tondiloss pole andnud tööd ühelegi inimesele,Tahula farm annab.300 majutuskohta teeb ka üsna kenasti seda”läga”.Kuhu see pannakse?Kas see ei reosta piirkonda?Ja kaevusid.Sitaga valate ennast siin kommentaaride kaudu ise üle.
Vabandage, kui kaugele te selle linnaga tulla tahate siis? Mina elan Tahulas. Elan maal (praegu veel) ja tahan ka edaspidi maal elada. Ma ei ela lauda lähedal aga elan siiski Tahulas. Laut mind ei häiri absoluutselt. Minul laudaga pistmist ei ole, mingi hais mind ei sega. Ka mitte mööda sõites. Samas aga segab mind just see kui linn selga trügib!
Ökosüsteemid koosnevad pajudest eri liikidest, kes vastastikmõjutavad üksteist ja võistlevad nappide ressursside pärast. Kes jääb ellu, kes jääb mällu pole kunagi teada kindlalt, vaid ikka mingi tõenäosusega. Antud juhul farmeri kasuahnus ( ikka rohkem ja rohkem) on pannud inimese võitlema looma ridades.
Linna ja Tahula vahel on tükk maad metsa.Kas osa aadresse saab olema Kuusejuure1,Kuusejuure2 jne.,neile kes üüri maksta ei jõua?
mitte kuusejuure,vaid kusejure.
Mulle lehmad maastikupildis meeldivad. Kas uues hotellis elavad nad ainult siseruumides või saab neid kadakata vahel kah kohata? Maatõugu lehmaprouadega võiks suve ajal mürgeldada. Eelmine suvi ütles üks nõnda kenasti:” Mis sa seal musutad, anna tutile valu!”.
Arenduspiirkond võib heal juhul ulatuda kuni Suure Tõlluni ,sealt edasi Tahulas on juba põllud ja neid ei peaks mitte mingil juhul täis ehitama.Kui arendatakse välja kasvõi kutsekoolini , siis peaks seda olema küll ,kust võetakse need tuhanded elanikud Saaremaalt , kes sinnaelama pannakse.See oli Tullio Libliku “Suur Unenägu” , kui ma õieti mäletan , teha sinnakanti 2500-3000 elanikuga elurajoon ,nüüd on see loomulikult päevakorrast maas.Minul on ka lehmakari aeg-ajalt aia taga , aga mulle see meeldib.Edu Lehtsalule.
Mina ka ei näe seda meeletut rahvamassi kuskilt tulemas, kes oleks vaja kuhugi põllule ehitatud lollidekülla elama vaja panna. Mille jaoks? Miks ehitatakse mingeid uusi linnaosi kuhugi maale? Et siis linnasaks saaks ennast tunda nagu ta elakski maal vä? Tegelt vahib ikka naabrimehe aknasse, sama hästi võivad ksukil linnas Kevade või Talve tänaval edasi elada.
Valglinnastumine on hetkel maailmas 1 suurim tähelepanuta jäänud probleem- keset kaunist maapiirkonda tehakse mingeid uuselamu rajoone, killustatatase metsamassiivid ja tekitatakse olukord, kus kõik selle mikropiirkonna inimesed peavad kulutama meeletult kütust, et oma vajadused rahuldatud saaks. Ahju need kes selliseid piirkondi arendavad…