Kes istub vabale toolile? (5)

 

10. septembril kell 11 on Kadi raadio eetris “Keskpäevatund” teemal “Must majutusäri Saaremaal”. Alates 15. juulist on seda probleemi käsitlenud ajakirjandus, raadio ja televisioon. Ametnikud on käsi laiutanud, et kas tõesti on asi nii hull. Saate käigus soovime koos ametkondadega leida lahendusi ja saada teavet, kuidas edasi toimetada.

Kutsutud on maksuamet ja tervisekaitse, aga üks tool on vaba. Millise ameti esindaja võiks sellele istuda?
Järve turismitalu peremees Aivar Kokk arvab, et turismiäri on vaja korrastada. Hetkel valitseb kaos, sest ükski olemasolev ametkond endale sellist ülesannet võtta ei soovi.

Mustalt majutajatel on võimalik müüa teenust odavamalt kui neil, kes täidavad kehtestatud norme ja teevad selleks kulutusi. Investeeringuid tuletõrje, tervisekaitse, veterinaar-, tolli- ja migratsiooniameti nõuete täitmiseks. Kuidas edasi? Kas riigiametnikud soovitavad konkurentsis püsimiseks kustutada ennast majandustegevuse registrist (MTR)? Kas seadused on täitmiseks ainult lihtsameelsetele?

Praegu tundub, et majutusega võib tegeleda igaüks. Kinnisvarafirmad majutavad neile kättejäänud suvilates ja korterites. Välisriikide kodanike suvilaid üüritakse välja välismaal, rahadki liiguvad sinna. Suured turismiportaalid reklaamivad iga suvilat neile, kes lepingutasu ära maksavad. Kes kontrollib nende nõuetele vastavust? Kirikute juurde on loodud majutused. Need ei ole mitte ainult usklikele ja tasuta. MTÜ-d, kes ei vaevugi oma ruume viima majutuse nõuetega kooskõlla, treivad projekte ja küsivad riigilt toetust.

Turismiveebis reklaamib end 202 Saaremaa ja Muhu majutusettevõtjat. Kodumajutajad, puhkemajade omanikud, turismitalud on MTR-is ja pakuvad avalikult majutusteenust. Teised teevad sama äri, aga nimetavad seda kämpingute ja puhkemajade üürimiseks. Kes üürib päevaks, kes nädalaks. Külastajakaardi täitmise asemel allkirjastatakse üürileping. Kedagi ei huvita, mis tasemega on üüritav puhkemaja või tuba ja miks omanikud ei pea end registrisse kandma.

Välisriigi kodanikud üürivad välja oma kinnisvara, 6 kuud pidavat olema maksuvaba. Äri aga toimubki suvel neljal kuul ja sügisel läheb iga mees kodumaale oma alalisse töökohta tagasi. Kes selgitab välja, kas toimub rahategemine või majutatakse tuttavaid – turismiveebides ennast ju reklaamitakse?

Mis toimub kirikute juures olevates öömajades? Kui neis majutatakse vaid oma süsteemi inimesi, miks peab end siis turismiveebides reklaamima? Kui lugupeetud Saarte praost Veiko Vihuri ütleb, et kiriku põhitegevus on usu levitamine ja hingede päästmine, miks on siis osa kiriku majutusi end registrisse kandnud.

Vaatan internetis ringi ja leian majutusega tegelevate asutuste alt järgmised pakkumised: Kihelkonna pastoraat – 13 majutuskohta, Valjala pastoraat – 40 majutuskohta, Püha kirik – 4 hoonet, 2 saali ja 50 majutuskohta, Püharisti külalistemaja – 40 voodikohta, toitlustus gruppidele jne. Kokku ligi 130 kohta, aga kes neis tegutsevad? Pastoraadid on väidetavalt isemajandavad ja elavad annetustest.

Külastajakaartide täitmist kontrollivad tolli-, migratsiooni- ja politseiametnikud. Põhjendusega avastada jooksus olevaid kurjategijaid ja ebaseaduslikke piiriületajaid. Kõik majutajad peavad külastajakaarte täitma, ole sa hotell või telkimisplats. Ka need, kes ei ole end registrisse kandnud. Olemas on firma www.baltcott.ee , mis ei paku majutust, vaid üürib välja pindu kõigilt, kel selleks soov. Saaremaal saab valida 22 erineva suurusega puhkemaja, suvila või korteri vahel, kus on kokku 150 voodikohta. Keegi neist ei täida ühtegi külastajakaarti, aga see ei huvita kedagi. Meid aga kontrollitakse ning räägitakse seadustest ja riigi julgeolekust.

Siit ikkagi põhiküsimus: KES ISTUB VABALE TOOLILE? Kes hakkab tegelema avastamise ja uurimisega? Kogu selle aktsiooni mõte on lõpetada segadus, teadmatus ja kõlvatu konkurents. Kuni pole paika pandud ametimeest, kes segaduse likvideeriks, tuleb protestida. Avaliku võimu ülesanne on tagada, et reeglid kehtiksid kõigile ühtemoodi. Seadus ütleb, et majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja pakub tasu eest majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid. Küsimus – kas annetus on tasu või see, kui raha jäetakse lauanurgale või topitakse hoiupõrsasse?

Jüri Mitt
ettevõtja