Eramuuseumid peidavad põnevaid leide (5)

SÕJAAJALUGU: Margus Sinimets näitab Idapataljoni kuube, milles võitlesid Teises ilmasõjas ka eesti mehed.

Saare maakonnas on ligi 20 eramuuseumi, mis kõik võiksid olla huvilistele avatud, arvab Saaremaa muuseumi teadur Raul Salumäe. Läinud nädalavahetusel korraldas Saaremaa muuseum muuseumiaasta raames retke, et käia läbi neist pooled ehk täpselt kümme.

Kui esimese päeva plaanis olid Sääre ajalootuba, Miilaste talu vanavarakogu, Mustjala kodulootuba, Angla tuulikud ja Kaali külastuskeskus, siis teisel päeval uuriti Sakla kolhoosikorramuuseumi, Lembit Kadariku raadiote kollektsiooni, MTÜ Saaremaa Sõjavara Selts kogu, Saikla veskit ning Jööri küla muuseumi.

Kõikide muuseumide “töötajatel” oli iga eksponaadi kohta rääkida selle saamise lugu ja legend. Nii näidati muuseumiretkelistele Jööris päris ehtsat atra, millega oli töötatud kunagistel kuulsatel Lööne soo talgutel ja kus keerutas valssi ka “Saaremaa valsi” linalakk neid.

Raadiokollektsioon Saklas sai aga alguse kodus kokkupandud detektorvastuvõtjast, millest metsavennad omal ajal Ameerika Häält kuulasid. Kolhoosikorra muuseumituba pakkus informatsiooni alates esimesest Saaremaa autobussist kuni tänase kohaliku seltsi tegemisteni välja.

Päris silme eest kirjuks võttis Orissaare kandis asuvas MTÜ Saaremaa Sõjavara Selts ruumides ning ilma teejuhita oleks seal sootuks keeruline olnud. Seltsi liikme ja entusiastliku sõjaajaloo koguja ja -uurija Margus Sinimetsa sõnul on neil kavas arendada ekspositsiooni kõrvale kunagi ka teemapark, kus pakutaks võimalust nii vormi kanda kui ka kaevikus istuda. Sõjavara selts on muuseas üks neljast Eesti eramuuseumist, kellele on antud luba hoida oma ruumides ka relvi.

Ka viimase 3–4 kuuga ilmet võtnud Saikla veskist kavatsetakse välja arendada teemapark ning see, mis on Saiklas nii lühikese ajaga ära tehtud, pani kõiki retkelisi tõeliselt imestama. “Saiklas mina enne käinud ei olnud,” tõdes Salumäe, lisades, et kõik teised erakogud on tõsiselt edasi arenenud ja oma väljapanekuid atraktiivsemaks teinud.

Raul Salumäe sõnul on Saaremaa muuseum rõõmus, et paremad erakogud on saanud või saamas avalikku kasutusse. “Ka Saaremaa muuseum ise on ju välja kasvanud erakogudest,” märkis teadur, lisades, et eramuuseumidel on võrreldes riikliku muuseumiga palju paindlikumad võimalused eksponaatide soetamiseks.

“Probleemiks võib olla vaid see, et eramuuseumi tegija kustumisel ei pruugi tal olla mantlipärijat ja kogu võib hävida, ning samuti see, et kõikide eramuuseumide eksponaadid ei pruugi olla väga hästi dokumenteeritud,” lisas Salumäe, kes on muuseumis töötatud aastate jooksul näinud kolme kooli- ja ühe kohaliku omavalitsuse muuseumi hääbumist.