Ooperimaja avaetendus “Lendav Hollandlane” (2)

LENDAV HOLLANDLANE: Legend merest ja rannikurahvast, mis sobib oivaliselt Saaremaaga.

Kuigi ooperipäevad on kestnud juba mõne päeva, said ooperigurmaanid esimese täispika ooperiannuse kätte teisipäeval, 21. juulil, kui Kuressaare linnuse ooperimajas etendus Richard Wagneri “Lendav Hollandlane”.

Jah, Wagner ooperikirjutajana pole tavainimesele nii tuntud kui näiteks Puccini. Seda enam tõestab ooperipäevade publiku erudeeritust see, et “Lendava Hollandlase” piletid müüdi välja ääretult lühikese ajaga. Wagner on tõesti ooperisõpradele, sest mees armastas kirjutada pika kestvusega oopereid, kuid mis oma võimsa muusika ja libretoga hajutavad igasuguse ajataju.

Vaatamata pikale kestvusele oli lavalt kuuldu ja nähtu vägev. Lugu ise on nagu enamuses ooperitest ikka – traagilisest armastusest, eneseohverdamisest, pettumustest. Kui lavastuse alguses tundsid kaasa Hollandlasele, kellel lasub needus sõita rahutult meredel, kuni ta leiab truu armastuse, siis lavastuse jooksul puges hinge ennastohverdav ilus Senta.

Wagneri libreto ja legend Lendavast Hollandlasest, merest ja rannikurahvast sobib oivaliselt Saaremaale. Kuigi meie oma meremehed kindlasti lihtsamad ja elurõõmsamad mehed on kui Hollandlane, siis needus on neil peal kõigil. Kes oma käe merele kord andnud on, ega see enam sellest tormisest kirest lahti saa. Meri on nagu naine: kord on vastik, kiuslik, murdumatu ja muutlike meeltega, aga teinekord jälle hoomamatult mõistatuslik, võidetav ja meeste mehelikkust ärgitav.

Ootamatult mängis etendusega kaasa kõik ümbritsev. Väljas puhus kuuldav ja tuntav meretuul, mis pani lainetama ja laksuma ooperimaja katuse, mille vabalt võis mõelda vastu laeva ründavateks laineteks. Neli lühtrit ooperimaja saali laes olid kui vägeva merelaeva ballisaali valgustajad. Etenduse publik oli neetud kaptenile alluv vaikiv meeskond.

See pole väljakutset tekitav ooper mitte ainult publikule, vaid ka näitlejatele. Etenduse lõpus sai lilli isa Dalandi rolli täitnud soomlane Jaakko Ryhänen, kelle soe ja jõuline bass seekord tõesti ka Hollandlase osatäitja Egils Silinši varju jättis. Viimase puhul mängis hoopis karismaatiline välimus, millega ta rolli välja mängis. Pean aga ausalt tunnistama, et meestele tegi võimsuse poolest ära aga Senta osatäitja Anna-Katharina Behnke.

Hääl, mis kandis ja väljendas armastust, lunastust, jõudu, naiselikkust. See on hääl, mis peaks panema heldima erineva kuulamistasemega ooperisõbrad. Tõesti, rolli täitsid ju kõik oodatavalt või ootamatult hästi, eriline aplaus ooperi kooridele, kelle stiili- ja kõlapuhtus oli kõrvadele nauding.

Nii sai avatud selleaastane Saaremaa Ooperipäevade ooperimaja. Ehk siis võimsalt ja korraldajate vääriliselt. Välja müüdud on loomulikult galakontsert, viimaseid pileteid saab veel ülejäänud etendustele. Kõik näitajad väljendavad inimeste iha kultuurilise lunastuse järele oma igapäevastele masu nime all tuntud probleemidele. Kultuur, muide, ravib kõike!