20.07.2009 arhiiv

  • Ka sel aastal annab politsei Kuressaare linnale traditsiooniliselt üle aasta jooksul leitud esemeid, mida linn on kohustatud vastavalt asjaõigusseadusele vastu võtma. Üleantavad esemed on kas leitud või kaabakate käest ära võetud, kuid omanikud pole neile järele tulnud.

    Nael: Politsei annab linnale leitud asju

    Ka sel aastal annab politsei Kuressaare linnale traditsiooniliselt üle aasta jooksul leitud esemeid, mida linn on kohustatud vastavalt asjaõigusseadusele vastu võtma. Üleantavad esemed on kas leitud või kaabakate käest ära võetud, kuid omanikud pole neile järele tulnud.

    Loe edasi...

  • Mõistlik on hakata digiboksi välja valima juba praegu, sest kõigest aasta pärast lõpetatakse Eestis katuseantenniga nähtava analoogtelevisiooni edastamine.

    Abiks digiboksi valimisel (5)

    Mõistlik on hakata digiboksi välja valima juba praegu, sest kõigest aasta pärast lõpetatakse Eestis katuseantenniga nähtava analoogtelevisiooni edastamine.

    Loe edasi...

  • Säästumarketi ja Rimi kauplustes tuli müügile uus eritellimusel valmistatud “%”-kaubamärgiga tootesari, mis pakub erinevate toidu- ja esmatarbekaupade osas kuni 50% madalamat hinda võrreldes konkureerivate soodusbrändidega.

    Säästumarketite uus omabränd lööb toidukaupade hinnad alla

    Säästumarketi ja Rimi kauplustes tuli müügile uus eritellimusel valmistatud “%”-kaubamärgiga tootesari, mis pakub erinevate toidu- ja esmatarbekaupade osas kuni 50% madalamat hinda võrreldes konkureerivate soodusbrändidega.

    Loe edasi...

  • Lõppeval nädalal allkirjastasid viis riiki – Austria, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Türgi – nn heade kavatsuste protokolli, mille kohaselt hakatakse hiljemalt 2011. aastal rajama gaasitoru Nabucco. Maailma ajalehed märgivad, et kuigi kõnealune projekt peaks vähendama Euroopa sõltuvust Venemaa gaasitarnetest, on seni veel vastuseta küsimus – kuidas täita uus toru gaasiga.

    Pressiülevaade: Eurounelm – vabaneda Gazpromi sõltuvusest

    Lõppeval nädalal allkirjastasid viis riiki – Austria, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Türgi – nn heade kavatsuste protokolli, mille kohaselt hakatakse hiljemalt 2011. aastal rajama gaasitoru Nabucco. Maailma ajalehed märgivad, et kuigi kõnealune projekt peaks vähendama Euroopa sõltuvust Venemaa gaasitarnetest, on seni veel vastuseta küsimus – kuidas täita uus toru gaasiga.

    Loe edasi...

  • Juunikuu lõpus, täpsemalt 29. juunil, langetas USA ülemkohus otsuse Connecticuti osariigi valgenahaliste tuletõrjujate kasuks, keda rassiliselt diskrimineeriti. See kõmumaiguline lugu algas, kui New Haveni linnakese administratsioon keeldus valgenahalisi päästetöötajaid teenistusametiredelil edutamast, sest kartis solvata mustanahalist vähemust.

    USA ülemkohus kaitses rassilise enamuse õigusi (11)

    Juunikuu lõpus, täpsemalt 29. juunil, langetas USA ülemkohus otsuse Connecticuti osariigi valgenahaliste tuletõrjujate kasuks, keda rassiliselt diskrimineeriti. See kõmumaiguline lugu algas, kui New Haveni linnakese administratsioon keeldus valgenahalisi päästetöötajaid teenistusametiredelil edutamast, sest kartis solvata mustanahalist vähemust.

    Loe edasi...

  • Tänasel päeval sada aastat tagasi, see oli 1909. aasta 18. juulil, sündis Valgevene kaguosas Homieli linna läheduses asuvas Starõja Gramõki külakeses mees, kes aastakümnete vältel esindas kurikuulsat Nõukogude Liitu rahvusvahelisel areenil. Just sellel ametipostil sai ta tänu oma käitumisele hüüdnimeks “Mister Ei” või “Mister Grom” (grom – vene k äike). Selle mehe nimi oli Andrei Gromõko – Nõukogude Liidu välisminister aastatel 1957–1985.

    Eelolev nädal möödanikus

    Tänasel päeval sada aastat tagasi, see oli 1909. aasta 18. juulil, sündis Valgevene kaguosas Homieli linna läheduses asuvas Starõja Gramõki külakeses mees, kes aastakümnete vältel esindas kurikuulsat Nõukogude Liitu rahvusvahelisel areenil. Just sellel ametipostil sai ta tänu oma käitumisele hüüdnimeks “Mister Ei” või “Mister Grom” (grom – vene k äike). Selle mehe nimi oli Andrei Gromõko – Nõukogude Liidu välisminister aastatel 1957–1985.

    Loe edasi...

  • Mõned kuud tagasi (vt OS 14.02.2009) avaldasime katke huvitavast käsikirjast, mille originaal asub Saaremaa muuseumi arhiiviraamatukogus (SM 10179:31). Selle autoriks on BORIS MÜÜRSOO (MÜRSON), mees, kes möödunud sajandi Kuressaare (ja ka kogu Saaremaa) ühiskonnaelus etendas märkimisväärset rolli. Olles Eesti esimesel iseseisvusajal (1920. ja 1930. aastad) Kuressaare postkontori juhatajaks, võttis ta ette väga põhjaliku uurimise postipidamise algusest ja selle arengust praeguse Saare maakonna territooriumil. Kuigi käsikiri algab autori eessõnaga, mis dateeritud 1939. aasta kuupäevaga (käsikirja kokkupanek on ilmselt sel ajal alanud), on seal rohkesti fakte, mälestusi, fotosid ja muud illustratiivset materjali, mis kajastavad siinset sidepidamise ajalugu kuni XX sajandi keskpaigani (täpsemalt 1960. aastate keskpaigani). Täna avaldame kõnealusest käsikirjast teise osa. Jätkame sealt, kus lugu eelmine kord pooleli jäi – XVII sajandist ehk Rootsi aja algusest Eesti-, Liivi- ja Saaremaal.

    Mõnda postipidamise ajaloost Saare- ja Muhumaal (2)

    Mõned kuud tagasi (vt OS 14.02.2009) avaldasime katke huvitavast käsikirjast, mille originaal asub Saaremaa muuseumi arhiiviraamatukogus (SM 10179:31). Selle autoriks on BORIS MÜÜRSOO (MÜRSON), mees, kes möödunud sajandi Kuressaare (ja ka kogu Saaremaa) ühiskonnaelus etendas märkimisväärset rolli. Olles Eesti esimesel iseseisvusajal (1920. ja 1930. aastad) Kuressaare postkontori juhatajaks, võttis ta ette väga põhjaliku uurimise postipidamise algusest ja selle arengust praeguse Saare maakonna territooriumil. Kuigi käsikiri algab autori eessõnaga, mis dateeritud 1939. aasta kuupäevaga (käsikirja kokkupanek on ilmselt sel ajal alanud), on seal rohkesti fakte, mälestusi, fotosid ja muud illustratiivset materjali, mis kajastavad siinset sidepidamise ajalugu kuni XX sajandi keskpaigani (täpsemalt 1960. aastate keskpaigani). Täna avaldame kõnealusest käsikirjast teise osa. Jätkame sealt, kus lugu eelmine kord pooleli jäi – XVII sajandist ehk Rootsi aja algusest Eesti-, Liivi- ja Saaremaal.

    Loe edasi...

  • Suvi on käes ja korralikule suvele kohaselt on just nüüd suurem vetikategu lõpuks ometi lahti läinud. Vetikategu sai oodatud ikka pikka aega ja vesi vallikraavis lausa mühises taimedest. Kohe nii, et Kuressaare lossihoovis hulkuvad pardid arvasid, et ka neil on targem mööda vett ja taimi jalutada, kui seal ujuda. Kraavis kasvas justkui teine park! Aga oh seda rõõmu – täna on Tööloom linnarahva, turistide ja partide suureks meeleheaks käivitanud massina ning mässab vetikatega!

    Tööloom kuulutab sõja silmariivavatele veetaimedele (1)

    Suvi on käes ja korralikule suvele kohaselt on just nüüd suurem vetikategu lõpuks ometi lahti läinud. Vetikategu sai oodatud ikka pikka aega ja vesi vallikraavis lausa mühises taimedest. Kohe nii, et Kuressaare lossihoovis hulkuvad pardid arvasid, et ka neil on targem mööda vett ja taimi jalutada, kui seal ujuda. Kraavis kasvas justkui teine park! Aga oh seda rõõmu – täna on Tööloom linnarahva, turistide ja partide suureks meeleheaks käivitanud massina ning mässab vetikatega!

    Loe edasi...

  • “Ma olen kuulnud talukohti osta soovinud inimesi rääkimas, et valivad ja valivad ja järsku, kui satuvad mingisse kohta, on asi selge – see on õige. Meiega juhtus ka nii. Käesla küla vahel jalutades tundsime mingit tõmmet. Kuigi siin lähedal ei ole merd ja seega ei ole Käesla võib-olla niisugune traditsiooniline Saaremaa küla, ometi haaras ta meist kinni. Selles on omaette müstikat,” mõtiskleb Käesla külavanem ja MTÜ Käesla Arenguselts esimees Maive Õispuu.

    Põltsamaa kandist Saaremaale külaelu edendama

    “Ma olen kuulnud talukohti osta soovinud inimesi rääkimas, et valivad ja valivad ja järsku, kui satuvad mingisse kohta, on asi selge – see on õige. Meiega juhtus ka nii. Käesla küla vahel jalutades tundsime mingit tõmmet. Kuigi siin lähedal ei ole merd ja seega ei ole Käesla võib-olla niisugune traditsiooniline Saaremaa küla, ometi haaras ta meist kinni. Selles on omaette müstikat,” mõtiskleb Käesla külavanem ja MTÜ Käesla Arenguselts esimees Maive Õispuu.

    Loe edasi...

  • Täna tulevad taas kokku omaaegse Kuressaare ehitustehnikumi lõpetajad. Nende seas ka Hillar Rebane. Mees, kes 1952. aastal lõpetas selle kooli ühena 24 haljastusala spetsialistist.

    Kuidas aedniku pojast aednik sai

    Täna tulevad taas kokku omaaegse Kuressaare ehitustehnikumi lõpetajad. Nende seas ka Hillar Rebane. Mees, kes 1952. aastal lõpetas selle kooli ühena 24 haljastusala spetsialistist.

    Loe edasi...