Kuressaare linnasaras muutus sabatähest püksisäärte kujuliseks

Kuressaare linnasaras muutus sabatähest püksisäärte kujuliseks

VIIMSELE TEEKONNALE: Linna pikimaks kujunes Kohtu tänav (Gerichts Strasse), mis venis Suuresillani. Seda teed pidi toimetati hukkamisplatsile (Richtplatz) raekohtu poolt surmamõistetuid – nende protsessioonide (süüaluse konvoi, kella helistamine poomise ajal) ajel tekkisid kohanimed Kohtu ja Kellamäe.
Urmas Kiil

Maikuu alguses, mil Kuressaare 446. sünnipäeva tähistas, kirjutas ajaloouurija Kalle Kesküla linna sünni eelloost; täpsemalt aga sellest, kuidas taanlaste innukas huvi Saaremaa vastu lõi eeldused linna tekkeks. Nagu teada, sai Kuressaare linnaõigused taanlaste tulekuga Liivi sõja ajal, kui hertsog Magnus 1563. aasta 8. mail vastava dokumendi allkirjastas. Selle koha peal tookord (vt 9. mai Oma Saart) lugu ka katkes.
Tänane lugu, mille esimene osa ilmus 6. juuni Oma Saares, pajatab Kuressaare linna edasisest arengust.

Kaubanduse arendamiseks nõudis Taani kuningas Christian IV 1624. aastal saarlastelt ka oma laeva hankimist. Selleks koguti 3541 taalrit, osanikeks aadlikud, ametnikud ja kaupmehed.

Raha mandrilt

Hea võimalus investeerida meelitas Kuressaarde ka mandri raha, põhjuseks tollivaba sõit läbi Sundi. Teised Eesti sadamalinnad olid Rootsi valduses nagu enamik Läänemere sadamaid kuni Ingerimaa pealinnani (Nyen, Peterburi eelkäija) välja.

Rootsi sadamatest oli väljavedu keelatud, mandri mehed vedasid vilja Saaremaale ja müüsid seda Euroopas.

Kuressaare muutus jõukamaks ja hakkas kasvama. Linna arengu ilmekas näitaja oli nn suitsuraha. Kui Rantzau alustas asehaldurina 1622. aastal 2500 taalri kogumisega, siis 1629. aastal ehk neli aastat pärast kaubakompanii tegevuse algust maksumäära kahekordistati ja jäeti 5000 taalri peale kuni Taani aja lõpuni 1645. aastal.

Uus linnasüda

Linna arengu uus paradigma seondub uue linnasüdamega. Selle esimeseks sõlmpunktiks kujunes turuplats praeguse Vabadussõja ausamba alal, kus ühinesid linna esimesed äritänavad:
– Kauba tänav (Kauf Gasse) tuli linna põhjaosast;
– Turu tänav (Markt Gasse, praegune Põiktänav koos Pika tänava alguse ja Lasteaia tänava lõpuosaga) tuli linnusest ja sealselt sadamaplatsilt;
– Kõrtsmiku tänav (Schenck Gasse, praegu Lasteaia tänav) tuli Sõrve turult.
Uueks linnakeskuseks planeeritud Püha Laurentiuse kiriku juurest märgiti maha:
– Preestri tänav (Priester Gasse) Pikale tänavale;
– Toomtänav (Duhm Gasse) Kauba tänavale;
– Kiriku tänav (Kirchen Gasse) Komandandi tänavale, mis toona oli mõisate vaheline tee.

Rootsi ajal uus peatänav

Rootsi ajal kiriku juurest väljaehitatud uus peatänav ja Orissaare maantee algus (praegune Tallinna tänav) nimetati 1786. aastal Kubermangu tänavaks, Preestri tänavast sai 1909. aastal Turu tänav. Toomtänav aga nimetati 1930. aastal Kiriku tänavaks ja Kiriku tänav Torni tänavaks.

Linna pikimaks kujunes Kohtu tänav (Gerichts Strasse), mis venis Suuresillani. Algul linnavälisena kulgenud teed pidi toimetati hukkamisplatsile (Richtplatz) raekohtu poolt surmamõistetuid – nende protsessioonide (süüaluse konvoi, kella helistamine poomise ajal) ajel tekkisid kohanimed Kohtu ja Kellamäe.

Piiskopilinnuse taga sabatähena looklevale linnasarasele lisandus Taani aja lõpus kirdesuunaline osa kuni Püha-Suuremõisa südameni. Kujunes välja tänavatevõrk Kuressaarele omaste kolmnurksete väljakutega, mis toimisid enamasti turuplatsidena. Tekkis uus linnasüda, sündisid käsitööliste tsunftid, asutati kool.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)