Foto: Tiina Luks
Mändjala küla prügikast, mida esmaspäeviti tühjendatakse, upub juba paar päeva hiljem olmejäätmetesse. Külavanema sõnul ei tee seda külarahvas ega turistid, vaid linnast ja naabervaldadest inimesed, kes Mändjalast läbi sõidavad.
Juuresolevat pilti kommenteerides, mis tehtud kolmapäeval, ütles külavanem Irja Lepik, et seal on prügi veel suhteliselt vähe. “Oleksite pidanud nägema seda, mis oli möödunud reedel. See oli kaks korda hullem,” kirjeldas ta masendavat vaatepilti.
Inimesi on tema sõnul käinud isegi käruga Mändjalga prügi toomas ning kindlasti pole tegu oma küla elanike või suvilaomanikega, sest neid kohalikud nägupidi tunnevad. Prügiga uputajate näol on tegu inimestega, kes külavanemat nähes väledalt autosse hüppavad ja tuldud teed tagasi sõidavad.
Prügiuputuse teema on Mändjalas üleval igal suvel, talve poole on rahulikum. Külavanem ei pane pahaks, kui suvitajad ja turistid küla prügikasti paar “nutsakat” poetavad. “Aga et linnast ja teistest valdadest tuuakse oma prügi ja ehitusmaterjale, isegi vanu pliite ja külmkappe, see on häbematus,” kurtis ta. Enamasti poetatakse kilekottide kaupa olmejäätmeid.
Eriti hulluks teeb külarahva jaoks olukorra see, et kilekotid pannakse hunnikusse konteineri ümber ja peale, kust need maha kukuvad ning öösel tõmbavad rebased ja kajakad prügi laiali.
Prügiprobleemiga on maakonnas teravalt kokku puutunud Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Saaremaa puhkeala juhataja Anu Metsniit. Varem oli Mändjalas asuva puhkemaja prügikast samuti tee ääres, ent nüüdseks on see illegaalse prügitoomise vältimiseks viidud maja õue.
Juhataja sõnul tuuakse ka sinna võõrast prügi. Ja mitte ainult.
Metsniit tõi näite, et inimesed poetavad prügi ka teede äärde paigaldatud käimlatesse. “Odalätsi allikate juurde kempsu toodi kaks suurt 200-liitrist kotitäit prügi!”
“Asi ei ole selles, et vald ei tee midagi või RMK. Me tegeleme prügiga suures mahus, aga esiteks hakkab see pihta inimese mõtlemisest, mida ta prügiga teeb,” rääkis Metsniit. Temas tekitab hämmastust, et keegi poetas Loode tammikusse 200 viinapudelit, ehkki linnas on klaasikonteinerid olemas.
Kaabakas tabati teolt
Metsa alla prügi sokutamine ei ole ainult Mändjala probleem. Oma Saar vestles ühe Upa elanikuga, kelle abikaasa tabas kahe nädala eest tee äärde prügi sokutaja. Upal elav kopajuht nägi, kuidas tee ääres peatunud autost väljus mees, kes läks metsa, kilekotid kummagi käe otsas. Metsast väljus mees juba kottideta.
Kopajuht peatas traktori auto ees ja päris mehe käest aru. Viimane valetas alguses, et käis metsas hädal, kuid hiljem tunnistas oma pätiteo üles ning tõi kotid metsast välja. Tegemist oli vanema meesterahvaga, kes kindlasti ei olnud turist. Reostaja teo motiividest kopajuht sotti ei saanud.
Külaelaniku sõnul oli Upal konteineri juurde prügi toojatega probleeme siis, kui konteiner maantee ääres asus. Nüüd seisab see küla keskel ning juhuslikke inimesi sinna ei satu, aga metsa alla visatakse prügi endiselt liiga tihti.
Loading ...
kuhu peaks võõras oma prügi panema?
Lugu selgitab taas, et prügimajanduse korraldusega on asi täitsa untsus. Olgu asjapulgad tänulikud, et Mändjala prügikastide juurde tuuakse, mitte aga teeäärtele või metsa alla. Aga äkki peaks olema teatud kohtades, kaasaarvatud Mändjala, kõigile soovijatele mõeldud prügikogumise võimalusi. Niikaua, kui prügivedu on muudetud äriks, ei saa asjast asja. Ei usu lapski, et linnast toodi käruga sodi Mändjalga. Kiruda inimeste mõttelaadi on ka päris mõttetu, sest niipalju, kui on inimesi, võib olla ka arvamusi ja põhimõtteid. Kokkuvõtteks: prügimajanduses on suur segadus, mille põhjustajad EI OLE TARBIJAD. Millal jõuab see asjapulkadele viisakalt öeldes alt üles.
Prügimajanduses ei saa olla võõraid ja omasid prügitootjaid/toojaid! On vääralt mõtlevad/otsustavad asjapulgad. Lükake see väide ümber, palun.
huvitav küll,missugune lepig keelaks inimesel oma prügi metsa-alla viia või võõrasse konteinerisse sokutada?kontrollida võib küll lepingu olemasolu aga mis edasi?prügimajanduses on ju segadust nii,et jagub-sorteeri oma prügi mitmesse eri kotti ja siis auto tuleb ja kõik kotid lendavad ühte patta?
Prügimajanduses ei ole segadust! Kõik tarbijad on prügitootjad ja peavad oma jäätmete eest ka ise maksma, paraku, sellest maksmisest tahetakse kõrvale hiilida ja oma rämpsu mujale sokutada. Kui kõigil oleksid lepingud, mida peaksid kohalikud omavalitsused kontrollima, siis sellist olukorda lihtsalt tekkida ei saaks! Samas on olukord päris hull meie vaatamisväärsuste juures, kuhu prügikaste on võimatu paigaldada turistidele, sest need täidetakse silmapilgselt kohalike poolt, kellel puuduvad lepingud, või kes korra aastas teenust tellivad, väites, et neil rohkem jäätmeid ei teki. Inimesed, kes elavad kortermajades ja neil toimub regulaarne jäätmevedu, siis nemad vaevalt, et oma üleliigset olmeprügi mujale tarivad. Siit küsimus, kes siis on need konkreetsed reostajad?
Ja ongi platsis asjapulk, kes ei tabanud “matsu”. Mõtleme veel….
Ära RÄUSKA !
Selliste valedega siin praegu esineda on väga ebaviisakas ja suisa pahatahtlik. Saaremaal ei sõida ringi eraisikute juures pakendite ja paberikogumis autod!