Saarte veeprojekt – 5 aastat valu ja võlu (2)

Saarte veeprojekt – 5 aastat valu ja võlu

SUURED KAEVETÖÖD TEHTUD: Linnatänavate üleskaevamist AS-i Kuressaare Veevärk poolt sellises ulatuses ei ole enam aastateks oodata.

Suvel 2004 langetati Saaremaa, Muhu ja Ruhnu rahva jaoks olulised otsused elukvaliteedi parandamiseks. 14 omavalitsuse esindajad kirjutasid alla lepingule, mis on aluseks maakonna veeprojekti elluviimisel.

Ühtekuuluvusfondi projekti “Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonisüsteem” esialgseks rahaliseks väärtuseks hinnati 265 mln kr ning seda rahastavad Euroopa Komisjon (80%), Eesti riik Keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu (10%) ja kohalikud omavalitsused (10 %). Projekt kogumaht kujuneb üle 350 mln krooni. Kuna EK summa ei muutu, siis lisaraha panevad nii riik kui ka omavalitsused. Kuressaare osalus kaetakse vastavalt aktsionäride lepingule AS-i Kuressaare Veevärk võetava laenuga.

Pool investeeringutest on tehtud

Projekt on nii oma mahult kui ka sisult Kuressaare Veevärgi meeskonna ning omavalitsuse spetsialistide jaoks küllaltki unikaalne ja keeruline. Väga paljude toimingutega puututi kokku esmakordselt ja mõnegi probleemi lahendamiseks polnud kogemust kusagilt võtta. Ka on majanduskeskkond Eestis viimastel aastatel heitlik olnud, mis põhjustas projekti teostamisel nii lisatakistusi kui ka andis uusi võimalusi.

Esimeste lepinguteni jõuti 2005. aastal, kui Kuressaares tehti väiksemas mahus torutöid. 2007. aastal valmistuti projektiga täies mahus edasi minema, aga pidurid tõmbas peale ehitushindade lakke kerkimine. Hanke tulemus oli eelarvega võrreldes pea kolm korda kallim. Seega tuli kogu hankestrateegia üle vaadata ning hankedokumendid ringi teha. 2008. a algul jõuti esimeste lepinguteni uue hankekava alusel ja seda poole aasta jooksul ka valdades (peale Ruhnu).

Uutes lepingutes olid tööde mahud vähendatud võrreldes esialgselt kavandatuga. Kuid uutes, väiksemamahulistes hangetes on hinnad olnud meie jaoks soodsad ning see võimaldab esialgu kavandatud töödest suurema osa teostamist. Tänaseks on pea pool investeeringutest tehtud ja kuna ka kõige keerukama objektiga – linna reoveepuhasti rekonstrueerimisega – jõutakse lähipäevadel lepingusse, siis on kindel, et selle suure projekti peamised eesmärgid saavad täidetud.

Palju asjaajamist

Kuna projekti rahastatakse mitmest allikast, siis on kogu asjaajamine üksjagu keerukas ja aeganõudev. Enamik otsuseid tuleb eelnevalt kooskõlastada mitmes instantsis. Tipphetkel oli Kuressaare Veevärgil projektiga seonduvate käsil olevate lepingute arv 27. Tänaseks on suur osa neist juba täidetud, kuid samas tuleb lisa veel juurde. Näiteks Ruhnu osas jõutakse hanke väljakuulutamiseni alles lähiajal. Kogu projekt loodetakse projekteerimiste ja ehitamistega lõpetada 2010. aasta jooksul.

Pärast seda tuleb veel kokku kirjutada mahukas lõpparuanne Euroopa Komisjonile. Kuna projekti käivitamisest on tänaseks mitu aastat möödas, siis on olnud paratamatu, et lepingutes on ka suur hulk muudatusi. Kõik need vajavad menetlemist ning peavad lõpuks kajastuma lõpparuandes.
Omanikujärelevalve roll on oluline

Tööde üle teostab omanikujärelevalvet konsortsium Ramboll Finland OY / Ramboll Eesti AS / Vealeidja OÜ. Nende pakkumine sellele teenusele oli 2007. a kõige soodsam. Selles meeskonnas on rakendust leidnud ka mitu Saaremaa meest.

Kuressaare Veevärk on sõlminud ehitajatega projekteerimise ja ehitamise töövõtulepingud, mida kutsutakse kollaseks FIDIC-uks. Selle rahvusvaheliselt kasutatava standardlepingu üldtingimustes on toodud kolme osapoole – tellija, töövõtja ja omanikujärelevalve teostaja – õigused, kohustused, vastutus. Sellest dokumendist ning sinna juurde kuuluvatest eritingimustest ja muudest lepingulisadest lähtuvad osapooled ka oma igapäevases asjaajamises.

Vägagi oluline on selles projektis olnud omanikujärelevalve ehk Inseneri roll. Insener kontrollib kogu ehitamise ja projekteerimise protsessi igapäevaselt ning vastutab tellija ees kuni valmistööde üleandmiseni, lisaks garantiiperiood. Insener ei ole jätnud tähelepanuta ühtki temani jõudnud konkreetse sisuga märkust – olgu see tulnud tellijalt, linnavalitsuselt või siis kodanikelt.

Töödest Kuressaare tänavatel

Lõpetuseks töödest Kuressaare tänavatel. Kuressaare torustiketööde maht oli kokku ligi 60 mln krooni. Kolme töövõtjaga sõlmiti neli lepingut. 43 tänaval paigaldati erinevaid torustikke kokku ligi 22 km. Nüüdseks on veel vaid üksikud majapidamised jäänud vee- ja kanalisatsiooniteenuse võimaluseta. Oluliselt paranes ka sademevete ärajuhtimine linnatänavailt.

Hankedokumentides oli tööde teostamiseks ette nähtud 540 päeva. Sellega loodeti saada pakkumistele võimalikult suuremat osalust ning selleläbi ka madalamaid hindu. Nii ka läks. Sõlmitud lepingute kohaselt on tööde lõpetamise tähtajad 1. ja 8. september 2009. Need on tähtajad, mille ületamisel tekib tellijal õigus ehitaja suhtes sanktsioone rakendada. Kuna lepingud said firmad (Water Ser ja Klotoid), kellel oli võimalus töid kiiremini teostada, siis pakkusid nad oma graafikutes välja ka varasemaid tähtaegu. Sellest olid nad ise huvitatud, sest ka muud tööd ootavad tegemist. Eks elu teeb ikka korrektiive ning ehitajad on neid graafikuid uuendanud. Vastav teave on olnud kättesaadav ka linna kodulehel.

Üksjagu sekeldusi

Tänavate taastamisega on olnud üksjagu sekeldusi. Algasid need aprillis, kui Insener tuvastas, et asfaldimark, mida ehitajad said, ei vastanud nõuetele. Asfaldi tootja Level AS pidi oma töö ümber korraldama ning seda tuli tal teha nii mitmelgi korral, kuna ta on ainus asfalditootja maakonnas ning erinevad objektid nõuavad erinevat asfaldimarki. Siit ka mitmed tööseisakud tänavate taastamisel. Põhjuseid on teisigi – näiteks vihmaperiood ja asfalditootja kollektiivne puhkus.

Insener on omal initsiatiivil lahendanud asfaldiproovide võtmise küsimuse ning hoidnud asja kontrolli all. Seni asfalditootjale ega paigaldajatele kvaliteedi osas pretensioone ei ole. Kui mõnigi koht tundub linnakodanikule või autosõitjale veider, siis on ka sellel oma tagamõte.

Tänavate taastamist hoiab pideva kontrolli all ka linnavalitsus ning ühtki temale vastuvõetamatut asja läbi ei lasta. Kuna asfalditöid teostavad mandri firmad, siis pole paraku töökorraldus olnud alati see, mida eeldasid ehitajad neid siia alltöövõtjateks kutsudes.

Ulatuslikud kaevetööd ei ole muidugi kõigile meeltmööda olnud ja kriitikat on tehtud mitmel moel. Toimunud ehitustegevust on nimetatud ka tänavate lõhkumiseks. Aga varsti on kõik need viimase aasta ebamugavused minevik. Kuigi pahaseid linnakodanikke on olnud üksjagu, on rohkem siiski neid, kes on toimunu üle heameelt väljendanud ja tänulikud – nende probleemid on saanud kauaoodatud lahenduse.

Loodame, et peatselt rekonstrueeritava reoveepuhastiga muutub ka õhk selles piirkonnas paremaks.

Raivo Pedanik,
AS-i Kuressaare Veevärk projektijuht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 29 korda, sh täna 1)