Juu Jääb ei näita veel väsimuse märke

Juu Jääb ei näita veel väsimuse märke

SÄDELEV SAKSOFON: Staažikas džässmuusik Lembit Saarsalu esines seekord koos Rootsi Trio X-ga, klaveril Lennart Simonsson, kontrabassil Per Johannson.

Muhu tulevikumuusikafestival Juu Jääb, millele jazzmuusik Villu Veski 13 aastat tagasi hinge sisse puhus, ei näita küll märke ära väsimisest. Pigem vastupidi, saareline jazzfestival hoopis laieneb, hõivates uusi kontserdipaiku, rääkimata aiva uutest ja põnevaist esinejaist.

Tänavuse Juu Jääbi täht oli kahtlemata vägeva läbiraputava häälega jazzlauljatar Saksamaalt Pascal von Wroblewsky koos oma bändiga Nu Standards. Ja ega saa ühtki halba sõna öelda ka reede õhtul publikut hullutanud Napoleon Maddoxi ja ISWHAT?!-i kohta.

Nagu öeldud, laienes tulevikumuusikafestival tänavu veelgi, alustades jaanipäeval Vormsi saarel kõrtsis Krog nr 14. Neljapäeva õhtul näitas Juu Jääb end Kuressaares Arensburgi hotelli terrassil. Reedel tehti n-ö märk peale teisele vastsele kontserdipaigale, Mu-hu Nami Namaste kokandustalule, ja seekord oli tegemist suisa kontsert-kokanduskursusega, mis tähendas nauditavat muusika koos ahjukuuma pitsaga.

Ja kell üheksa õhtul oli Juu Jääb taas jõudnud oma stammlavale – Nautse Mihkli õuele. Sissejuhatust tehes ja Juu Jääbi sündi meenutades lausus Villu Veski, et Juu Jääb on Muhu saarel juurdunud ja kasvatanud endale publiku, kes lubab muusikuil esitada muusikat, mida nood tegelikult tahavad mängida, ega ole nad sunnitud pakkuma labast meelelahutust. Ühest kontserdist on saanud 10 kontserti ja ühest päevast viis festivalipäeva.

Muhu džässisaareks!

Kuna Juu Jääbi üheks traditsiooniks on kujunenud Rootsi džässi ”maaletoomine”, siis alustas ka reedeõhtust kontserti Uppsalas sündinud Trio X, kelle kreedoks on “Oodake ootamatut!”. Koos Rootsi muusikutega tuli ootel publiku ette Eesti jazzisõprade küllap juba mitmele põlvkonnale tuntud pika staažiga saksofonist Lembit Saarsalu. Lisaks suurepärasele muusikale esitas Saarsalu ettepaneku nimetada Muhu saar ümber džässisaareks. Vaat nii! Laulul lasi kõlada andekas noor jazzlaulja Tuuli Taul, kes tänavusel Nõmme jazzfestivalil I koha võitis ja ühes sellega esinemisõiguse viiel Eesti jazz-festivalil.

Järgmisena panid pillid helisema noored eesti ja soome muusikud 2007. aastal loodud ansamblist Arcticum, kes just hiljuti üllitasid CD põhjamaistest saladustest “Nordic Secrets”. Muusika, mida pakuti, oli tõega põhjamaiselt karge ja originaalne, lausa kuulama lummav.

Hoopis teist laadi rütme ja helisid pakkus aga selle õhtu peaesineja, marsruudi New York–Pariis–Tallinn–Kuressaare–Nautse Mihkli lõpp-punkti jõudnud džässilik hip-hop-grupp ISWHAT?! ja Napoleon Maddox. Tõeliselt särtsakas ja ergastav elamus ja loomulikult osa publikust ka kohe lava ette kaasa liikuma toov. Külmaks ja ükskõikseks ei jätnud need 70 rütmikat minutit kedagi.

Rütmikalt ja särtsakalt see õhtu ka ööks üle kasvas La Perfecta Salsa Combination’iga.

Laupäevast Juu Jääbi päeva alustas Koguva Kunstitallis Tuuli Taul. Ja kui Nautse Mihklil oli eelmisel aastal päevase kontserdi täheks kunagine 70-ndate menuansambel, nostalgiakeeli puudutav Toomapojad, siis tänavu meelitas rahva kohale värske juubilar ja rahva suur lemmik Ivo Linna koos mõnusa helilooja ja klaverist viise välja võluva Olav Ehala, Toivo Undi ja Kaspar Kallustega.

Aga õhtu ei olnud enam kaugel… Varem kohalejõudnuid võlus juba proovitegemise ajal ühe mehe sametine ja kähe-soe hääletämber. Veidi aja pärast selgus, et tegemist on Läti pealinnast Riiast pärit džässgrupi Mednis Jazz Club juhiga Arnis Mednisega, kes esinenud Juu Jääbil juba 1999. aastal. Kõlas vana hea džäss, mahedad lood.

Pascali hääl vallutas publiku

Ja siis ta tuli – muljet avaldavalt värvikas lauljatar Berliinist, Pascal von Wroblewsky oma ansambliga Nu Standards. Laulja, kes ei ole küll kunagi varem Eestis esinenud, kuid kelle esinemiste plaan on paigas kolm-neli aastat ette. Miks see nii on, saime varsti aimu. Hääl, mille kohta võib öelda, et seda lihtsalt ei tohi ega saa jätta kuulamata.

Vaimustavalt omanäoliselt mõjusid ka tema töötlused tuntud lugudest nagu Björki “Homogenic”, Emerson, Lake & Palmeri “Lucky Man”, Doorsi “Riders on the Storm” jne, jne. Tõesti võimas. Publik elas kaasa ja oli esinejail n-ö käpas. Ei unustatud ka hõikamast äsjalahkunud popikooni Michael Jacksoni mälestuseks ja tervituseks talle teispoolsusse. Pascali lõpulugu Eric Claptonilt sundis austusavaldusena lauljanna pillavalt jagatud energiale ja imelisele häälele püsti tõusma neidki, kes seni veel istuda mallanud.

Pärast tunnist tantsupausi tulid lavale Eesti oma tuntud tegijad eesotsas Villu Veski enda ja soome muusiku Jukka Eskolaga ning vähemasti Kuressaare jazzipublikule üsna hästi tuttav laulja Sofia Rubina.

Oma tuntud headuses

Aga Juu Jääbi jätkus pühapäevagi. Muhu Katariina kirikus esitleti sel päeval Villu Veski ja Tiit Kalluste uut CD-d “Põhjala saarte hääled III” ning näitleja Guido Kangur luges kauni muusika vahele Juhan Viidingu ja Juhan Liivi luulet.

Niisugune Juu Jääb siis tänavu. Milleski samasugune kui eelnenud aastatel, et võiks öelda “oma tuntud headuses”, milleski suisa omanäoline, taas üllatav, pakkudes midagi hingeminevat ja -köitvat üsna erineva muusikalise maitsega inimestele, noortele, keskealistele, hallipäistelegi, ning tuues oma ustava publiku jälle Nautse Mihkli talumurule paariks päevaks ja ööks kokku muusika saatel meelisklema, tantsima, ennast välja elama ja midagi endasse koguma.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 31 korda, sh täna 1)