Arktika dekoloniseerimine: teel iseseisvusele

Arktika dekoloniseerimine: teel iseseisvusele

VEEL VALITSEB: Praegu on Gröönimaa riigipeaks kuninganna Margrethe II. Küsimus on, kui kaua veel?

Lõppeval nädalal kirjutas ajakirjandus palju maailma suurimast saarest Gröönimaast. Põhjus on selles, et möödunud pühapäeval, s.o suvisel pööripäeval, võttis see pindalalt hiiglasuur, samas aga hõredalt asustatud saar, mis juba XVIII sajandist on Taani kuningriigi alluvuses, vastu kaaluka otsuse – kuulutas välja omavalitsuse. Asjatundjate väitel on tegu märkimisväärse sammuga teel täieliku iseseisvuse poole. Sõltumatus on hea, samas aga esitavad eksperdid küsimuse – kas Gröönimaa kui iseseisev riik on ikka elujõuline ja jätkusuutlik?

Nii näiteks kirjutab Briti mõjukas majanduspoliitiline The Economist, et viimastel aastakümnetel on pea 56 000 gröönlase rahvuslik uhkus ja eneseteadvus pidevalt kasvanud.

On isegi euroliiduga hüvasti jätnud

Kolm aastakümmet tagasi, see oli aastal 1979, saavutasid Gröönimaa elanikud piiratud autonoomia. Kuid seejärel, tundes ilmselt suurt muret kalapüügiõiguste pärast, hääletasid nad end kiiresti välja Euroopa Ühendusest (praeguse Euroopa Liidu eelkäija), kuhu Taanimaa oli 1970. aastate alguses Suurbritannia eeskujul astunud.

Väljaastumise protsess oli tülikas ja vaevanõudev ning lõppes alles 1985. aastal. Kuid säärase otsustava ja sihikindla käitumisega tegid Arktikas asuva saare elanikud ajalugu – seni on nad ajaloos olnud ainuke rahvas, kes on Brüsselist juhitavast “vabade rahvaste võrdõiguslikust liidust” vabatahtlikult lahku löönud.

Ka Taanimaast kaugemale

Nüüd tahavad gröönlased aga ka Taanimaast eemalduda. Läinud aasta novembris hääletas 75% Gröönimaa elanikest selle poolt, et lõdvendada sidemeid koloniaalse valitsejaga ning võtta enda kätte politseijõudude ja kohtute juhtimine. Läinud pühapäeval just selle referendumi otsus ellu viidigi.

Tõsi, seni pole lahkulöömine veel lõplik. Nimelt jääb tulevikus taanlaste kätte saare rahanduse ning kaitse- ja välispoliitika juhtimine. Lisaks annavad taanlased ka edaspidi saarele heldet iga-aastast subsiidiumi – 3,4 miljardit Taani krooni (pisut üle 7 miljardi Eesti krooni). Gröönimaa SKP-st moodustab see summa enam kui kolmandiku.

Kuid rikkalikule toetusele vaatamata loodavad gröönlased, kelle avaliku arvamuse kujunemist on viimastel aastatel määranud nooremapoolsed, käremeelsed ja enam vasakule kalduvad valijad, aja jooksul ka Taanist lõplikult lahku lüüa. Nii teab vähemalt väita The Economist. Veel enam, ajakirja sõnul olevat ka Taani kuningriigi mõned juhtpoliitikud juba möönnud, et Arktika lõplik dekoloniseerimine on “tulevikus väga tõenäoline”.

Poliitikute ülbitsemine muutis valijate meelsust

Kas lõplik dekoloniseerimine leiab aset juba lähitulevikus või võtab see kauem aega, seda ei oska täna veel keegi prognoosida. Samas on asjatundjad aga väitnud, et kogu protsessi võib kiirendada Gröönimaa valijate pahameel ja viha seni võimul olnud poliitikute üleoleva, isegi korruptsioonimaigulise käitumise vastu.

Briti ajakirjanduse väitel on siin midagi sarnast poliitilise skandaaliga, mis puhkes selle aasta kevadel udusel Albionil. Nimelt olevat ka gröönlased oma seniste valitsejate ekstravagantsest elustiilist, mida muide heldelt maksumaksja kulul rahastatakse, lausa šokeeritud. Kõike seda näitasid selgelt juuni alguses toimunud valimised.

Poliitika ikkagi rikub inimest

Viimased kolm aastakümmet on Gröönimaad valitsenud sotsiaaldemokraatlik erakond nimega Siumut (tõlkes Edasi). Kuid 2. juunil toimunud valimised tegid sellele ajastule järsu lõpu. Sellise radikaalse pöörde parimaks selgituseks on üks vana tarkus – pikaajaline võim ja kauakestev poliitikas olemine rikuvad inimest.

Viimastel aastatel on ajalehtedes olnud rohkesti skandaal-seid kirjutisi selle kohta, kuidas senise võimuerakonna Siumut juhtfiguurid on näiteks Taani pealinnas Kopenhaagenis käitunud ja de facto seal oma kodusaare huve esindanud. Nii on neid näiteks korduvalt tabatud eriskummalistel õhtusöökidel ja ekstravagantsetes lõbustusasutustes.

Kuid mis veelgi halvem – enamikul nendest nn kulinaarsetel ja hedonistlikel lustikäikudel osalesid veel ka poliitikute lähisugulased, sõbrad ning isegi mitmed poptähed. Loomulikult maksis kõik need naudingud kinni maksumaksja, sest poliitikutel oli tavaks tuua põhjenduseks, et tegu olnud ööbaaris toimunud “poliitilise konsultatsiooniga” või siis lihtsalt “strateegilise kohtumisega”.

Valijate erilise viha kutsus aga esile erakonna Siumut 70-aastane asutaja, veteranpoliitik ja Gröönimaa esimene peaminister Jonathan Motzfeldt, keda kaua aega hellitavalt lausa “rahvuse isaks” nimetati. Nimelt tuli ilmsiks, et see mees olevat maksumaksja kulul endale lipitseva sisuga elulooraamatu tellinud.

Õli valas veel tulle asjaolu, et vaid paar päeva enne viimaseid valimisi olevat härra Motzfeldtil olnud skandaal lennufirmaga Air Greenland: kohalik ajakirjandus teadis väita, et kuna mees oli tugevas joobes, ei lastud teda lennukisse, mille peale Motzfeldt olevat lennujaamas protestinud ja karjunud, et ta on “Gröönimaa kuningas”.

Plats puhtaks!

Kõiki neid skandaale arvesse võttes oli oodata, et valimistel annavad gröönlased hääle opositsioonilisele erakonnale Inuiitide Vendlus (Inuit Ataqatigiit). Tegemist on väga vasakpoolse erakonnaga, kelle eesmärk on poliitilise süsteemi puhastamine (midagi sarnast meie isamaalaste loosungile “Plats puhtaks!”) ja Gröönimaa Taanist lahutamine.

Erakonna liider Kuupik Kleist (sünd 1958) ja tema meeskond, kuhu peamiselt kuuluvad noorema põlvkonna poliitikud, on viimasel ajal oma populaarsust kasvatanud. Seepärast oligi nende valimisvõit üsna kindel. Praegu on härra Kleist juba Gröönimaa peaminister ja ta on öelnud, et tema valitsus kavatseb tähelepanu pöörata kolmele valdkonnale, millele rõhumine on poliitikutele alati kasu toonud: laste turvalisus, haridus ja tervishoid.

Loodusvarad kui iseseisvuse tagatis

Lisaks võib oodata, et Kleisti kaugemaks eesmärgiks on Gröönimaa muutmine täielikult sõltumatuks riigiks. See aga tähendab, et tuleb otsida alternatiive, kuidas vähendada sõltuvust Taani subsiidiumidest ja kala ekspordist.

Seetõttu on Gröönimaa uuel valitsusel kavas võtta kasutusele saare rikkalikud loodusvarad, mis on tänu kliima globaalsele soojenemisele üpriski võimalik. Näiteks on juba kavandamisel suurema alumiiniumi töötlemise tehase ehitamine.

Ent kõige suuremat sissetulekut loodetakse tulevikus saada rikkalike nafta- ja gaasivarude ekspluateerimisest. Tõsi, seni on siin tehtud vaid esimesed sammud. Kui naftatöötlejatel aga tõepoolest õnnestub need tohutud musta kulla ja maagaasi reservid, mis geoloogide väitel Gröönimaa maapõues peituvat, kasutusele võtta, siis võib oletada, et maailma suurima saare täielik iseseisvumine on vägagi tõenäoline.



Gröönimaa tähtsamad erakonnad ja nende suhtumine Taani riiki

Siumut (Edasi) – sotsiaaldemokraatlik erakond; viimastel valimistel sai 26,5% häältest; pooldab saare suurt autonoomiat Taani koosseisus.

Demokraatlik Partei – viimastel valimistel sai 12,7% häältest; pooldab Taaniga tihedate sidemete säilitamist.

Inuit Ataqatigiit – vasaksotsialistlik partei; võitis viimased valimised, kogudes 43,7% häältest; pooldab Gröönimaa täielikku sõltumatust.

Attassut (Üksmeel) – konservatiivne erakond; viimastel valimistel kogus 10,9% häältest; pooldab sidemete säilitamist Taaniga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 22 korda, sh täna 1)