Vastukaja: “Saaremaa kümnendast jalast. Ratla küla kokkutulek”

Oma Saar, 20. juuni
Saarlased loetlevad oma saarel üheksat jalga. Kõik taipavad, et jutt käib Saaremaa jala-lõpulistest kohanimedest. Need on Anijala, Ansjala, Hakjala, Kõljala, Laadjala, Laimjala, Mustjala, Mändjala, Valjala.

Saaremaa kohanimede uurija, filosoofiadoktor Marja Kallasmaa loetleb jala-lõpulisi aga tervelt kolmteist, lisades eespool nimetatutele veel Kolijala, Tuhkjala, Turssjala ja Puujala. Jala-lõpulised kohanimed on väga erinevat päritolu, olles tekkinud isikunimedest, looduseseme terminist, liitsõnast või liidete -ja ning -la liitumise teel.

Jala-lõpulisi kohanimesid on mõni sajand tagasi olnud rohkemgi. Selle kohta leidub andmestikku 17. sajandist. Tollased “jalad” on tänaseks muutunud la- või ja-lõpulisteks kohanimedeks. Nende hulka kuulub ka artiklis “Saaremaa kümnendast jalast” mainitud Ratla. Näiteks: Kahtla (< Kachtijalck, 1683), Ratla (< Rattijalck, 1680, Ratialck 1551), Mätja (< Mettialg 1645). Samast perioodist on mainitud Saaremaa kohanime ka Metsjalck (1541), Metziall (1612).

Võib olla juhtunud, et -jala on asendanud varasema komponendi -nina. Nina-lõpulisi kohanimesid on Saaremaal samuti mitmeid. Sellist asendumist peab Marja Kallasmaa võimalikuks näiteks Mändjala puhul: Mändjala < Mende Ninna Larets (1645).

Nii et ka kõige parema tahtmise juures on Ratlal raske pretendeerida Saaremaa kümnendaks jalaks – kohanimede ajalugu räägib selle vastu.
Soovitan Saaremaa kodu-uurijatel ja kohanimehuvilistel tutvuda Marja Kallasmaa väga põhjaliku uurimusega “Saaremaa kohanimed I–II” (1996–2000).

Jaan Õispuu,
filosoofiadoktor

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 891 korda, sh täna 1)