TUUL TIIBADES: Saaremaa arvukad pukktuulikud, olles tänaseks vaieldamatult Saaremaa sümboliks, räägivad selgelt tuuleenergia kasutamise poolt saarel.
Kaarma juhtkonna arusaamad tuuleenergeetika tulevikuperspektiividest vallas vajavad korrigeerimist.
Globaalse kliimasoojenemise tõkestamine ning taastuv energeetika on avalik huvi igal tasandil, selle üks tõhusamaid arengusuundi on tuuleenergeetika laialdane kasutuselevõtt. Olgugi et äriliselt on tegevus üsna pika tasuvusperioodiga, 7–10 aastat.
“Tulevik on roheline” – sellised plakatid täitsid kevadel Tallinna ja teiste suuremate linnade reklaamtulpasid. Kampaania korraldaja oli Eesti Energia, kes andis avalikkusele selge sõnumi Eesti energeetika tulevikusuundumustest. Pole ka ime, et rohelise mõttelaadi süvendamiseks ollakse valmis suuri reklaamkulutusi tegema.
Euroopa tuuleenergia assotsiatsiooni (EWEA) värskete andmete alusel ehitati EL-s ainuüksi 2008. aastal tuuleelektrijaamu 8500 megavati võimsuses, need olid seega esikohal kõigi energiakandjate seas, kusjuures viimane koht kuulus tuumaelektrijaamadele, mida ehitati vaid 60 megavatti, moodustades tuuleenergiast vaid 0,7%.
Tuleb nõustuda, et Euroopa ja ka Eesti tulevik on roheline ja mitte “tuumane”. Vaieldamatult on suurim potentsiaal tuulel, mida meil on märgatavalt üle Euroopa keskmise. See käib eriti Saaremaa kohta.
Enamik riike maailmas on praeguses majanduskriisis suunanud otsustavalt oma majandusabipakkide rahad taastuvasse energiasse, näiteks on Lõuna-Korea otsustanud majanduse elavdamise vahenditest 80% suunata rohelistesse tehnoloogiatesse (EWEA,Wind Directions, mai 2009, lk 47, C. Turmes).
Tuulikud visualiseerivad loodusjõudu
Kui sõita ringi Euroopas, hakkab silma üks tõsiasi: inimesed on tuulikud omaks võtnud, paljudes vanades EL-i riikides võib neid kohata sadade kaupa. Pole ka ime, seal ollakse tuuleparkidega harjunud juba pea 25 aastat. Seevastu meil on see üsna uus nähtus, Nõukogude ajal polnud ju kellelgi vaja roheliselt mõelda ja inimesi eriti ei huvitanudki, tuli see elekter Leningradi või Tšernobõli tuumajaamast või hoopis Eesti Põlevkivi kateldest.
Tänaseks on mõttemallid visalt muutumas – tuules on energiat, seda saab inimeste hüvanguks ära kasutada, tuulikud visualiseerivad loodusjõudu.
Odavaim energia Euroopas
EWEA märtsis 2009 ilmunud tuuleenergia majanduskokkuvõttes on ära toodud mitmeid huvitavaid fakte, millest Eesti avalikkust siiani teavitatud ei ole: “Taanis, kus tuul annab hetkel 20% kogu elektritoodangust, on tehtud uuringud ajavahemikul 2004–2007, mis näitavad, et kui ei oleks kasutatud tuuleenergiat, oleks elektrihind tarbijale 4–12% kõrgem.
Sarnaste uuringutulemusteni on jõutud ka Saksamaal ja Hispaanias… Kui võtta uute põlevkivi- ja gaasielektrijaamade omahinda ka keskkonna- ja sotsiaalkulud, näitavad analüüsid, et tuuleenergia toodab tuulistel aladel juba täna odavaimat elektrit.” (The Economics of Wind Energy 2009.)
Euroopa Komisjoni 2008. aasta andmetel imporditakse EL-s tarbitavast energiast 54% väljastpoolt. Muret tekitava kiirusega on fossiilsete kütuste varud lõppemas EL-l endal, kus globaalsetest naftavarudest paikneb EL-s vaid 0,5–0,8%, seda jätkub kohalikuks tootmiseks alla 8 aasta; gaasi on 1,4–2%, mis kulub ära vähem kui 15 aastaga, ja põlevkivi/kivisöe varud on 3,5% maailma varudest, mida jätkuks kõige enam veel 50 aastaks. On kaks lahendust, kas üha kasvav import ja suurenev energiasõltuvus teistest riikidest või taastuva energia kiire, laialdane kasutuselevõtt.
Saaremaa on soodsaim tuuleala Eestis
On vana tuntud tõde, et kus leidub kulda, seal tuleb seda kaevata. Samamoodi võib öelda, et kus on tuult, seal tuleb seda püüda. Saaremaa arvukad pukktuulikud, olles tänaseks vaieldamatult Saaremaa sümboliks, räägivad selgelt tuuleenergia kasutamise poolt saarel.
Eesti toetab taastuvat energiat üha enam
Eesti valitsus ja erakonnad annavad üha tugevama toetuse taastuva energia igakülgseks arenguks. Eriti praegu tuleb strateegilistesse arenguplaanidesse kaasata innovatsioone, nagu seda on tuuleenergeetika, ning toetada eksporti – taastuva elektri müüki riikidesse, kes ise ei suuda EL-i nõudeid täiel määral täita.
Võib väita, et elektri ekspordiks puuduvad piisavad liinid või need on liiga viletsad. Sama hästi võiks ka väita, et välisinvesteeringutel Eestisse pole mõtet, sest uute tehaste toodangut ei saa eksportida – teed on viletsad.
Parem ehitada ümber teed ja kõrgepinge ühendusliinid. Selleks pakub EL oma struktuurfondide vahendeid küllaga – eriti praeguses majanduskeskkonnas oleks lausa kurjast tõmmata niigi õhukesele ekspordisektorile juba eos kriips peale. Lähiaastatel ei jää elektritransport ka olemasolevate ülekandeliinidega teostamata.
Inimestele ei ole kahjuks teadvustatud, et praeguste seadustega on Eestis võimalik tuuleparkide lähiümbruse elanikele odavat elektrit müüa, sest kohapeal toodetud elektri puhul ei ole liinide ülekandekulusid, mis üldjuhul moodustavad üle poole elektrihinnast, ning taastuva energia riigipoolne toetus jääb ka sellisel juhul püsima.
Nasvale tuulikutiibade tootmine
Saksamaa tuulikutiibade tootja Euros tunneb tõsist huvi oma tootmise Eestisse laiendamise vastu ning kaalub Nasva Paadi klaasplasti tootmisüksusega koostööd. Saaremaa sadamad on igati sobilikud tiibade ekspordiks.
Kui Saaremaale planeeritakse tehaseid, mis annaksid kohalikele tööd, siis ikka teatud kaalutlustel, miks just siia. Tuulikute allhanked, alustades elektroonika- ja elektrikomponentide koostamisest kuni tiibade tootmiseni välja, eeldab soodsaid hoiakuid eelkõige regiooni ametnike ja ka elanike poolt, muidu leiab tootmine endale väljundi mujal.
Näiteks andis tuuleenergeetika Taanis 2007. aastal otseselt tööd 23 500 inimesele (EWEA, Wind energy – The Facts, 2009). Taanis on tuulega seotud ettevõtted koondunud just tuulisele läänerannikule, kus paikneb enim ka tuulikuid, kaugel Kopenhaagenist.
Kaarma vald asub omal moel tuuleenergeetikat arendama
On igati tervitatav, et ka Kaarma vallavalitsus on asunud omal moel tuuleenergeetikat arendama, planeerides vajaliku ala tuulegeneraatorite paigaldamiseks Eikla metsade taha Piila sohu. Tuuleenergeetika jaoks on selline suund pisut uudne, kuna Piila soos puuduvad elektriliinid ja ka vajalikud tuuletingimused.
Vallale oleks Eesti tuuleenergia liidu soovitus: kaaluda võimalust mõne vallaametniku saatmiseks tuuleenergeetika alasele täienduskursusele, mõistmaks selle tegevusala sisu ja erisusi. On ilmselge, et nii nagu Piila soo ei sobi Selveri või tasulise parkla rajamiseks, ei sobi see ka tuulepargi rajamiseks. Kui Kaarma vallavalitsus ise tuulepargi just sinna planeerib rajada, soovib Eesti tuuleenergia liit vallale jõudu ja tuult tiibadesse.
Avalik arvamus – tuulikud Nasvale ja Sikassaarde
Oma seisukoha on Kaarma vallale välja öelnud ettepanekutena üldplaneeringule 168 inimest, valdavalt valla elanikud, kes soovivad tuuleenergia laienemist näha eelkõige aladel, kus areng on juba alanud – Nasva tootmisaladel ja Sikassaare poldril.
Kindlasti ei saa jätta arvestamata õigel ajal selgelt välja öeldud avalikku arvamust ning Eesti tuuleenergia liit on valmis koos ettepanekute esitajatega andma oma maksimaalse panuse, et tuuleenergia üldplaneeringu arenguplaanides ikkagi paika saaks.
Oleg Sõnajalg.
Eesti tuuleenergia liidu juhatuse esimees
Loading ...
“Tänaseks on mõttemallid visalt muutumas – tuules on energiat, seda saab inimeste hüvanguks ära kasutada,… ”
Jah, kuid miks vaid materjalimahukaim ja vananenud tehnoloogia-tuulik posti otsas, kohe arendajatele meelde tuleb? Sellised,milleinfralaine müra segab und 1,5 kilomeetri kauguseni!
On ju olemas absoluutselt müravabad Rootor-tuulikud (vertikaalse teljega), arendatakse mikrotuulikuid jne.
http://www.copower.ee/tooted/varuosad/
Miks kaasaegsem tehnoloogia kuidagi meie maile ei jõua? Ikka see tehnika eilne päev.
Kirjutatakse ainult positiivsest, kuid tahaks teada ka negatiivsest poolest: kiirgus, müra, mõju inimesele, loomadele, lindudele ja kogu keskonnale ning, kuidas kompenseeritakse inimestele see rahu, vaikus ja kaunis vaade, mida on linnapiiridest välja otsima mindud?
Ei soovi ükski elanik oma väravasse või akna alla ööpäevaringselt mürisevaid tuulikuid, millede toodetud energia maksumaksja on sunnitud kordades kallimalt kokku ostma. Ning võrrelda autoparklat või Selverit tuulikupargiga – siin pole midagi kommenteerida.
Kui mandri ja muhu vahele ei saa silda tehtud – põhjuseks on toodud neg. mõju keskkonnale ja eu tasandil ei ole sillale posit. hinnangut antud – siis mis häda pärast on saaremaale neid tuulegeneraatoreid vaja? Ühest küljest tehakse saarte eraldatuse ja “looduse” säilitamise nimel kõik võimalik, teisalt aga risustatakse see “ainulaadne” ja “ülimalt ehe” saar igal pool euroopas massiliselt nähtud tuulegeneraatoritega. Kui juba tuulegeneraatoreid siia saarele püstitatakse, asi siis see sild ka rajada, mis ka mujal euroopas on täiesti normaalne nähe. Piirkonna arengut silmas pidades on püsiühendus mandriga otseselt vajalik asi, tuulikute olemasolust on avalik kasu vaid väga kaudne. Ehk seletaks Oleg ka selle kunagi ära, et miks ta imara külla oma maja kõrvale ei taha tuulikuid püsti panna. Maad on tal seal piisavalt, tuule puudust ka ei ole. Loogiline ju, et ka keegi teine ei taha lasta vaid mingisuguse “avaliku huvi” tõttu tuulikuid oma elamise kõrvale lasta püsti panna. Kui tuulegeneraatorist tõuseks otsest isiklikku tulu, siis oleks ka suhtumine hoopis teine. Ega ka tuuleparkide arendajad ei püstita tuuleparke avaliku huvi tõttu vaid ikka otsese isikliku kasu saamise eesmärgil.
Viini linna serval on tuulikud reas.
No nende allkirjade lugu me ju teame. Inimestele aeti üht juttu ja lasti allkiri panna paberile, kus hoopis teine jutt. Mitm edki inimesed on juba allkirja tagasi võtnud. Tuuleenergeetikal on oma koht maailmas aga Saaremaa kontekstis Sõnajalgade poolt ärilisteks eesmärkideks püstitatavad tuulikud on kahtlustäratavad. me ju teame kõik, kui vaesed nad on ning kui palju probleeme ühiskonnal nendega olnud on. Saaks ma aru, et tegemist on heade vagade samariitlastega, kes annavad ühiskonnale ka midagi tagasi.
Hakkasin artiklit lugema, teadmata loo autorit.Mida lause edasi, seda kindlamalt võis arvata, kus kandist “tuul” puhub. Jõu ja nahaalitsemise eest said härrad Sõnajalad vastu näppe – nüüd siis proovitakse jälle “valgustamise” ja moosimise meetodit.Härrased võiks endale selgeks teha, et Saaremaa ei ole nende eravaldus. Siin elavad lisaks neile veel 36000 inimest, kes ei pruugi mitte nende tahtmiste järgi käia, vaid tahavad omas kodus ise peremehed olla. Seda enam, et lubatakse jah “tasuta lõunana” odavamat elektrit, kuid kui asi tegelikuseni jõuab, osutub see odavus müüdiks. Keegi peab ju härraste bemmid ja leksused kinni maksma ja nende tohutu võlakoorma ka ära tasuma.
Püsiühendus mandriga on otseselt vajalik kõikide saarte jaoks Eestis, miks see Muhu nüüd erilisem on, et sinna just vaja? Aga teps mitte kõigile saartele see pole võimalik rajada, samuti ka mitte Muhu ja mandri vahele. Tulgem pilvedelt alla ja leppigem, et elame saarel ja kui ei meeldi, siis mine mandrile elama. Kuivastu-Virtsu laevaliin on Eesti parim laevaliin saarele, teised saared ei ole sellega nii hästi õnnistatud. Mistarvis siia veel silda?
Aga tuulikuid peaks merre rajama, pool Eesti merealast on madal, kuhu saab ehitada oma tuhat tuulikut või rohkemgi. Jätke kadakatevahed rahule. Ja Sõnajalg räägib siin reputatsioonist ja mainest, kui enda oma on maha mängitud…
Naljaks “Liit”, keda kodanik O-jalg esindab – endise nimega MTÜ Baltic Cable Television Association, asukoht Suur-Karja 23, Tallinn; juhatuse liikmed O- ja A-jalg. Tundub, et vennad Jalad üritavad rotti täis puhuda, et saaks rahvale elevanti näidata? Pole ju mõtet – kõik saavad aru, et rott jääb rotiks ka siis kui ta õhku täis on…
teada, kui palju Eesti Energia olemasolevate töötavate tuulegeneraatorite omanikele KWh elektrienergia eest maksab? Palju ühe generaatori ehituse ja eksp. hinnad on? Kui suur on pärast seda tuultest sõltuv kasum? Millisel moel siis läheduses elavad inimesed sellest kasu saavad? Oi kui palju oleks küsimusi.Nii et asjalise jutt on pöörlev nagu gen. tiivikki.
Eelmisel sajandil ja varemgi töös olnud tuuleveskite abi oli silmaga nähtav .Omanik ehitas ja hooldas, jahvatas teravilja ja sai selle eest peale oma vajaduse ka teenustööna kasu ja naabrid oma tellitu kätte. Sama oli vesiveskite tööga. Teravilja kättesaamiseks olid puiduga köetavad aurukatlad, millega rehepeksumasinaid tööle pandi .See oli looduslik protsess. Nüüdsel ajal on tuuleenergia ja puit taas rohkem kasutusel.See on hea.Aga otsest kasu küla,asulate lähedale püstitatud ” vehklejatest” elanikud ei näe. EE müüb ikka oma kehtestatud hinnaga oma toodangut-elektrit,põletab selle saamiseks põlevkivi või ostab tuuleenergiat.
“Ega ka tuuleparkide arendajad ei püstita tuuleparke avaliku huvi tõttu vaid
ikka otsese isikliku kasu saamise eesmärgil”. Eks kogu elu edasiviiaks on isikliku kasu saamine. Ega EE ja Põlevkivi tootmine on isikliku kasu, ainult kelle arvelt, saamine.Meie ühise maa lõhkumise ja õhu saaste (nn. avalik huvi?) arvel. Toetan igati Sj-de visadust võitluses teisitimõtlejatega. Küll leiate koha, kuhu need püsti panna, kus need naabreid häiri. Laeva pealt on Virtsu tuulikuid päris lõbus vaadata ja pole Virtsu elanikelt negatiivset infot kuulnud: Pole vaja ainult Anglasse sõita, et tuulikuid kaeda. Jõudu tegijatele!
vaidleks vastu: ei ole see kellegi avalik huvi, vaid kõigest seltsimeeste sõnajalgade erahuvi. Ei tõuse käsi seda nime suure algustähega kirjutama, sorry. Ja see asjaolu, et nad on mingisuguse lepingu sõlminud kellegagi mingite maade osas on samuti nende enda “ärilõbu”. Nii, et R.I.P Sirtsu soos mo meelest.
Kallid hiidtuuleparkide pooldajad. soovitan soojalt lugeda viimasest “Loodusesõbra” numbrist artiklit – Tuulte hiiliv vari. Kahjuks ei ole see intrenetis veel kättesaadav ja hetkel loetav alles ainult ajakirjas, aga neil, kes seda kolakat endale hoovi ihkavad, võiks teada sellega kaasnevaid probleeme just nende riikide tavainimestelt, kelle suurt tuulikute hulka siin kiidetakse.
Aga pangu tõesti siis oma aia taha? Miks sinna ei teha, ei sobi?
sõnajalad paneks Kuressaare kesklinna ka tuulegeneraatori püsti, kui mõni ametnik rumala peaga nõusoleku annaks
Ära unusta,et ametnik annaks rumala peaga aga annab “targa” peaga.Ilusat suve.
Oma naabril ei lasta midagi teha, küll on igasugused pseudoprobleemid, kõigiga ja kõiges käivad kohut, aga omale helikopteri platsi võivad rajada.
Tuulikutega toodetud “roheline energia” müüakse ju tegelikult lätti sest sealt saab ju suuremet kasu lisaks sellele et EE on kohustatud kokku ostma toodetud elektrienergia kallimalt ja see hinnavahe kajastub teie kõigi elektrienergia arvetel.
Sõnajalad tuulegeneraatoreid oma maatükile püsti ei pane?Mere ääres peaks ju tuult kõige rohkem olema.