Tuuleenergeetika on avalik huvi (19)

Tuuleenergeetika on avalik huvi

TUUL TIIBADES: Saaremaa arvukad pukktuulikud, olles tänaseks vaieldamatult Saaremaa sümboliks, räägivad selgelt tuuleenergia kasutamise poolt saarel.

Kaarma juhtkonna arusaamad tuuleenergeetika tulevikuperspektiividest vallas vajavad korrigeerimist.

Globaalse kliimasoojenemise tõkestamine ning taastuv energeetika on avalik huvi igal tasandil, selle üks tõhusamaid arengusuundi on tuuleenergeetika laialdane kasutuselevõtt. Olgugi et äriliselt on tegevus üsna pika tasuvusperioodiga, 7–10 aastat.

“Tulevik on roheline” – sellised plakatid täitsid kevadel Tallinna ja teiste suuremate linnade reklaamtulpasid. Kampaania korraldaja oli Eesti Energia, kes andis avalikkusele selge sõnumi Eesti energeetika tulevikusuundumustest. Pole ka ime, et rohelise mõttelaadi süvendamiseks ollakse valmis suuri reklaamkulutusi tegema.

Euroopa tuuleenergia assotsiatsiooni (EWEA) värskete andmete alusel ehitati EL-s ainuüksi 2008. aastal tuuleelektrijaamu 8500 megavati võimsuses, need olid seega esikohal kõigi energiakandjate seas, kusjuures viimane koht kuulus tuumaelektrijaamadele, mida ehitati vaid 60 megavatti, moodustades tuuleenergiast vaid 0,7%.

Tuleb nõustuda, et Euroopa ja ka Eesti tulevik on roheline ja mitte “tuumane”. Vaieldamatult on suurim potentsiaal tuulel, mida meil on märgatavalt üle Euroopa keskmise. See käib eriti Saaremaa kohta.
Enamik riike maailmas on praeguses majanduskriisis suunanud otsustavalt oma majandusabipakkide rahad taastuvasse energiasse, näiteks on Lõuna-Korea otsustanud majanduse elavdamise vahenditest 80% suunata rohelistesse tehnoloogiatesse (EWEA,Wind Directions, mai 2009, lk 47, C. Turmes).

Tuulikud visualiseerivad loodusjõudu

Kui sõita ringi Euroopas, hakkab silma üks tõsiasi: inimesed on tuulikud omaks võtnud, paljudes vanades EL-i riikides võib neid kohata sadade kaupa. Pole ka ime, seal ollakse tuuleparkidega harjunud juba pea 25 aastat. Seevastu meil on see üsna uus nähtus, Nõukogude ajal polnud ju kellelgi vaja roheliselt mõelda ja inimesi eriti ei huvitanudki, tuli see elekter Leningradi või Tšernobõli tuumajaamast või hoopis Eesti Põlevkivi kateldest.
Tänaseks on mõttemallid visalt muutumas – tuules on energiat, seda saab inimeste hüvanguks ära kasutada, tuulikud visualiseerivad loodusjõudu.
Odavaim energia Euroopas

EWEA märtsis 2009 ilmunud tuuleenergia majanduskokkuvõttes on ära toodud mitmeid huvitavaid fakte, millest Eesti avalikkust siiani teavitatud ei ole: “Taanis, kus tuul annab hetkel 20% kogu elektritoodangust, on tehtud uuringud ajavahemikul 2004–2007, mis näitavad, et kui ei oleks kasutatud tuuleenergiat, oleks elektrihind tarbijale 4–12% kõrgem.

Sarnaste uuringutulemusteni on jõutud ka Saksamaal ja Hispaanias… Kui võtta uute põlevkivi- ja gaasielektrijaamade omahinda ka keskkonna- ja sotsiaalkulud, näitavad analüüsid, et tuuleenergia toodab tuulistel aladel juba täna odavaimat elektrit.” (The Economics of Wind Energy 2009.)
Euroopa Komisjoni 2008. aasta andmetel imporditakse EL-s tarbitavast energiast 54% väljastpoolt. Muret tekitava kiirusega on fossiilsete kütuste varud lõppemas EL-l endal, kus globaalsetest naftavarudest paikneb EL-s vaid 0,5–0,8%, seda jätkub kohalikuks tootmiseks alla 8 aasta; gaasi on 1,4–2%, mis kulub ära vähem kui 15 aastaga, ja põlevkivi/kivisöe varud on 3,5% maailma varudest, mida jätkuks kõige enam veel 50 aastaks. On kaks lahendust, kas üha kasvav import ja suurenev energiasõltuvus teistest riikidest või taastuva energia kiire, laialdane kasutuselevõtt.

Saaremaa on soodsaim tuuleala Eestis

On vana tuntud tõde, et kus leidub kulda, seal tuleb seda kaevata. Samamoodi võib öelda, et kus on tuult, seal tuleb seda püüda. Saaremaa arvukad pukktuulikud, olles tänaseks vaieldamatult Saaremaa sümboliks, räägivad selgelt tuuleenergia kasutamise poolt saarel.

Eesti toetab taastuvat energiat üha enam

Eesti valitsus ja erakonnad annavad üha tugevama toetuse taastuva energia igakülgseks arenguks. Eriti praegu tuleb strateegilistesse arenguplaanidesse kaasata innovatsioone, nagu seda on tuuleenergeetika, ning toetada eksporti – taastuva elektri müüki riikidesse, kes ise ei suuda EL-i nõudeid täiel määral täita.

Võib väita, et elektri ekspordiks puuduvad piisavad liinid või need on liiga viletsad. Sama hästi võiks ka väita, et välisinvesteeringutel Eestisse pole mõtet, sest uute tehaste toodangut ei saa eksportida – teed on viletsad.
Parem ehitada ümber teed ja kõrgepinge ühendusliinid. Selleks pakub EL oma struktuurfondide vahendeid küllaga – eriti praeguses majanduskeskkonnas oleks lausa kurjast tõmmata niigi õhukesele ekspordisektorile juba eos kriips peale. Lähiaastatel ei jää elektritransport ka olemasolevate ülekandeliinidega teostamata.

Inimestele ei ole kahjuks teadvustatud, et praeguste seadustega on Eestis võimalik tuuleparkide lähiümbruse elanikele odavat elektrit müüa, sest kohapeal toodetud elektri puhul ei ole liinide ülekandekulusid, mis üldjuhul moodustavad üle poole elektrihinnast, ning taastuva energia riigipoolne toetus jääb ka sellisel juhul püsima.

Nasvale tuulikutiibade tootmine

Saksamaa tuulikutiibade tootja Euros tunneb tõsist huvi oma tootmise Eestisse laiendamise vastu ning kaalub Nasva Paadi klaasplasti tootmisüksusega koostööd. Saaremaa sadamad on igati sobilikud tiibade ekspordiks.

Kui Saaremaale planeeritakse tehaseid, mis annaksid kohalikele tööd, siis ikka teatud kaalutlustel, miks just siia. Tuulikute allhanked, alustades elektroonika- ja elektrikomponentide koostamisest kuni tiibade tootmiseni välja, eeldab soodsaid hoiakuid eelkõige regiooni ametnike ja ka elanike poolt, muidu leiab tootmine endale väljundi mujal.

Näiteks andis tuuleenergeetika Taanis 2007. aastal otseselt tööd 23 500 inimesele (EWEA, Wind energy – The Facts, 2009). Taanis on tuulega seotud ettevõtted koondunud just tuulisele läänerannikule, kus paikneb enim ka tuulikuid, kaugel Kopenhaagenist.

Kaarma vald asub omal moel tuuleenergeetikat arendama

On igati tervitatav, et ka Kaarma vallavalitsus on asunud omal moel tuuleenergeetikat arendama, planeerides vajaliku ala tuulegeneraatorite paigaldamiseks Eikla metsade taha Piila sohu. Tuuleenergeetika jaoks on selline suund pisut uudne, kuna Piila soos puuduvad elektriliinid ja ka vajalikud tuuletingimused.

Vallale oleks Eesti tuuleenergia liidu soovitus: kaaluda võimalust mõne vallaametniku saatmiseks tuuleenergeetika alasele täienduskursusele, mõistmaks selle tegevusala sisu ja erisusi. On ilmselge, et nii nagu Piila soo ei sobi Selveri või tasulise parkla rajamiseks, ei sobi see ka tuulepargi rajamiseks. Kui Kaarma vallavalitsus ise tuulepargi just sinna planeerib rajada, soovib Eesti tuuleenergia liit vallale jõudu ja tuult tiibadesse.

Avalik arvamus – tuulikud Nasvale ja Sikassaarde

Oma seisukoha on Kaarma vallale välja öelnud ettepanekutena üldplaneeringule 168 inimest, valdavalt valla elanikud, kes soovivad tuuleenergia laienemist näha eelkõige aladel, kus areng on juba alanud – Nasva tootmisaladel ja Sikassaare poldril.

Kindlasti ei saa jätta arvestamata õigel ajal selgelt välja öeldud avalikku arvamust ning Eesti tuuleenergia liit on valmis koos ettepanekute esitajatega andma oma maksimaalse panuse, et tuuleenergia üldplaneeringu arenguplaanides ikkagi paika saaks.

Oleg Sõnajalg.
Eesti tuuleenergia liidu juhatuse esimees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)