Saaremaa kirikute inventar kuulutati kunstimälestisteks (2)

Sajad Saaremaa ja Muhu õigeusu kirikutes säilitatavad ikoonid, ristid, küünlajalad, kellad ja muu inventar sai endale kultuurimälestise staatuse, mis sätestab nendega ümberkäimisel kolm olulist kitsendust.

Kultuuriminister Laine Jänes tunnistas 735 Saaremaa kirikutes hoitavat eset kultuurimälestisteks pärast ekspertide aastatepikkust tööd nende inventeerimisel ja kunstiteadlastega koostöös tehtud analüüsi.

“Võib öelda, et kõik Saaremaa kirikud on 2003. ja 2004. a põhjalikult läbi vaadatud ning väärtuslikum osa sealsest kirikuinventarist on muinsuskaitse alla võetud,” ütles Oma Saarele muinsuskaitseameti avalike ja välissuhete nõunik Monika Lestberg. “Varem oli õigeusu kirikutest esemeid kaitse all vaid 17 objekti, seetõttu võib praegune hulk tunduda väga suur, kuid Saaremaal on ka 14 õigeusu kirikut.”

Luteri kirikute inventari kaitse alla võtmine toimus 1997. ja 2006. a. Enamasti tehakse seda alati maakondliku nimekirjana, mis võimaldab saada tervikpildi ja ka kaaluda ühe või teise eseme väärtuslikkust maakondlikul ning ka laiemal taustal.

Nimekirja koostamisel võeti aluseks objektide kuuluvust hoone juurde, komplekssust, kuulumist samaväärsete asjade kogumisse, erakordsust ja tüüpilisust, säilivuse perspektiivi ning seisukorda. “Olulisimaks ideeks on ajalooline kirikuinventar kui kunsti- ja kultuuriväärtuslik tervik oma keskkonnas ning kontekstis,” rääkis Monika Lestberg.

Tegemist on peamiselt 19. saj II poolde ja 20. sajandi algusse dateeritava inventariga, mis esindab selles valdkonnas üleminekuperioodi käsitöönduselt masstootmisele. Kui luteri kiriku inventari juures on tugevalt tunda Euroopa mõjusid, siis õigeusu kirikute puhul ei olnud lääne poolt ülemeremaadest suurt midagi tuua, vaid peamiselt hangiti lühtreid ja tornikelli Moskva vabrikutest, pisut ka Poolast.

Monika Lestberg ütles, et vallasmälestiste puhul on tegemist enamasti pidevas kasutuses olevate esemetega, mis aja jooksul paratamatult vananevad ning võivad seetõttu kasutusest välja jääda. “Ometi on tegemist enamasti tarbekunstiga, millel on oma loomise aega peegeldav kunstiline, ajalooline, kultuurilooline ja isegi tehnoloogiline väärtus ehk muinsuskaitse tähendab nende esemete väärtustamist,” märkis ta.

Samas ei ole kindlaks otstarbeks loodud esemeid mingil muul viisil kasutada enamasti võimalik ja kogudused suhtuvad ettepanekusse teatud esemed muuseumi deponeerida umbusuga. Seetõttu on kirikuinventari puhul kaitse all olemisel ka teine funktsioon – säilitada informatsiooni selle osa Eesti kultuurilooga seotud esemete kohta, mis pole muuseumides.

“Kuna lõviosa kunstimälestistest paikneb kirikutes, siis kolmas funktsioon on ka omanike abistamine nende väärtusliku ajaloolise inventari üle arvepidamises ning nõustamine säilitamisküsimustes,” lausus Monika Lestberg.

Kirikutest on aegade jooksul palju väärtuslikku ka varastatud ning Lestbergi sõnul on muinsuskaitseameti töötajatel hea meel selle üle, et nad on saanud omanikke ja politseid aidata esemete kohta informatsiooni jagades.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)