ERKKI NOOR JA METSSEAD: Mees kavatseb oma hoolealustega edasi tegelda ja aia kõrgemaks ehitada.
Peeter Kukk
Muhus Vanatoa turismitalu pidav Erkki Noor, kes 1. aprillil metsast kolm alajahtununa näivat metsseapõrsast leidis ja neid kodus kasvatama hakkas, ei tohi keskkonnaameti hinnangul seda tegevust praegustel tingimustel jätkata.
Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja kt Jaanus Kala ütles, et Noore taotluse rahuldamisest keeldumise põhjuseks oli rajatise mittevastavus jahiseaduse nõuetele. Keskkonnaamet ei registreerinud Noore metssigade aeda jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise kohana, sest ameti hinnangul sobib aed üksnes põrsaste pidamiseks ning viie kuu vanuseid sigu see aed enam kinni ei peaks. Ametnikud käisid aeda hindamas 21. mail.
Kui Noor soovib leitud metssigu kasvatamise eesmärgil pidama hakata, peab aedik vastama täiskasvanud metssigade pidamise tingimustele. Ehk aedik peab olema piisavalt tugev ja suur.
“Meie seisukoht on, et Saaremaal on olemas ametlikult registreeritud koht Salme külas, kus ulukeid hoitakse, metssead võiks sinna viia,” ütles Kala. Tema sõnul on teine võimalus teha metssigade aed nõuetele vastavaks ning esitada uus taotlus nende kasvatamiseks. Eile allkirjastatud käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul.
Kala sõnul peab Noor, kui tahab metssigu edasi kasvatada, likvideerima osutatud puudused seadusest tulenevalt “mõistliku aja jooksul”, mis reeglina on kaks nädalat kuni kuu aega.
Ei taha loobuda
Eile kinnitas Erkki Noor, et ta tegeleb leitud sigadega kindlasti edasi, ehitab aia nõuetele vastavaks ning kuhugi ära viia ta neid ei soovi.
Noor teadis juba varem, et sigade kasvades tuleb neile suurem aed teha. Teadmatuse tõttu ei ole ta aga varem sigade aeda investeerima hakanud, kartes, et vastavat luba ei väljastata.
“Lahti neid enam lasta ei saa, võib-olla lähevad õhtuks ära, aga tulevad pärast tagasi,” arutles mees.
Praegu on sead tema sõnul inimestega vägagi harjunud – nad naudivad inimeste seltskonda ning nõuavad muudkui tähelepanu.
“Metssead kasvavad jõudsalt, loomad on heas toitumuses, kindlal territooriumil,” rääkis Erkki Noor kümne päeva eest Oma Saarele.
Kuid nende kasvatamise seaduslikkus oli aprilli alguspoolest, mil selleks taotlus esitati, kuni selle nädala lõpuni kahtluse all. Veel nädal aega tagasi ei teadnud Erkki Noor, mida ta tegema peab ning talle näis, et ametnikud põiklevad kõrvale ega taha sellega tegeleda.
Noore leitud metsseapõrsad said aprilli alguses palju tähelepanu erinevatelt meediakanalitelt. Ajakirjanduse andmeil leidis mees ühe päeva jooksul kaks surnud põrsast ning läks seetõttu metsa alla asja uurima ja avastaski veel kolm elusat põrsast. Vanu sigu sel hetkel lähedal ei olnud ning ka hiljem emist otsimas käies Noor teda ei kohanud.
Mees oletas, et midagi on juhtunud, ja viis umbes poole kuu vanused põrsad, kes omal jõul liikuda ei jaksanud, koju sooja ja hakkas neid toitma. Esialgu hoidis Noor sigu toas, kuid hiljem ehitas neile aediku, kus nad vabamalt liikuda said.
Sarnaseid juhtumeid Saaremaalt Jaanus Kala eile nimetada ei teadnud, kuid rääkis, et tavaliselt käivad asjad teistpidi. See tähendab, et enne taotletakse luba ning siis võetakse loomad. Kala rõhutas, et ulukeid võib loodusest eemaldada vaid keskkonnaameti loal. Sellistel juhtumitel, kui inimene leiab metslooma, kes vajab tema hinnangul abi, soovitab keskkonnaamet jätta loomad sinna, kus nad on, ja helistada keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313.
Loading ...
de Jure ja de Facto, need on me sõbrad.
No aga mis saab kui mul tuvid oma maja pööningul elavad,nad ju kah minu teritooriumil ja äkist varsti mingi sääduse punkt ka valmis treitakse mis mind kohustab miskit ette võtma et see lindude piinamine ükskord lõpeks.
Tegemist on jahimehega, ju ta ikka teab mida ta teeb ja kuidas metsloomadega ümber käia. Kuni keskkonnaametnikud kohale oleks jöudnud, oleks pörsad juba surnd olnud vöi laiali jooksnud.
Kuidagi jääb artikklist mulje, et need ametnikud on ühed ebameeldivad tähenärijad. Meie seltskond on nii väike , et vöimaldab igale juhtumile individuaalsemat lähenemist.
Eks iga ametnikunokk taha ju oma eksistentsi õigustada ja selle nimel ajavadki juuksekarva lõhki. Meil elab maal igas peres kas mõni rebane, kährik, kits või ronk ja kõik on hästi. Kas see on siis paha kui mõni orvuks jäänud mersloom või lind kodusele kostile võetakse ja ta hiljem harjubki inimestega koos elama. Kuulge keskkonnaametnikud, teiegi pole miskid muud, kui kunagi kodustatud pärdikud, aga nüüd arvate, et oleti juba kohutavalt targad humenoidid. Hakake ometi ükskord nii südame kui ka peaga mõtlema.
muretseda, niigi läheb see notsu pannile või vardasse,on ta kodus üles kasvatatud või metsast jahimeeste poolt toodud. Inimesed- ametnikud ,teil polegi ilmselt maatalu elust aimugi, mis oli talude aegu. Nüüd ei tohi oma kasvatatud looma isegi kodus tappa, seadus nõuab viimist tapamajja ja selle töö eest maksmist.Koolilastelt küsiti, kust ja kuidas tuleb piim meie söögilauale? Lapsed vastasid- piimakombinaadist!
Juriidiliselt käib abitus seisundis looma abistamine nii, et kui leiad siis mine pika sammuga koju. Kui õhtul uni ei tule ja süda kripeldab siis koosta Keskkonnaministeeriumile avaldus, ning seletuskiri, kus käisid, miks sa üldse käisid ja mis nägid. Siis on neil 30 päev aega vastata, enda kogemusele tuginedes või kinnitada, et üle 70 -ne kindlasti ei lähe. Kui positiivse vastuse juhtud saama, siis võid soetada loomsete jäätmete konteineri, sinna tagasi minna, jäänused koguda ja Väike-Maarijast vastava asutuse auto järgi tellida. Siis oled korrektselt oma kodanikukohust täitnud ja võid tehtu üle uhkust tunda.