22.06.2009 arhiiv

  • Viimasel ajal on välisajakirjanduses palju juttu olnud Põhja-Korea diktaatori Kim Jong Ili nooremast pojast – Kim Jong Unist. Põhjus on lihtne – juba kaua aega peetakse seda salapärast noort meest praeguse diktaatori võimalikuks järglaseks. Erilist huvi tuntakse Kim Jong Uni lapsepõlve ja noorukiea aastate vastu, mil ta elas Šveitsis, õppides Berni elitaarses rahvusvahelises koolis. Ajakirjanikud prognoosivad, kas režiimi tulevikule võib kasuks tulla, et tulevane liider on tutvunud Euroopa demokraatliku elukorraldusega.

    Põhja-Korea liidri poja ja järglase Šveitsi noorus

    Viimasel ajal on välisajakirjanduses palju juttu olnud Põhja-Korea diktaatori Kim Jong Ili nooremast pojast – Kim Jong Unist. Põhjus on lihtne – juba kaua aega peetakse seda salapärast noort meest praeguse diktaatori võimalikuks järglaseks. Erilist huvi tuntakse Kim Jong Uni lapsepõlve ja noorukiea aastate vastu, mil ta elas Šveitsis, õppides Berni elitaarses rahvusvahelises koolis. Ajakirjanikud prognoosivad, kas režiimi tulevikule võib kasuks tulla, et tulevane liider on tutvunud Euroopa demokraatliku elukorraldusega.

    Loe edasi...

  • Homme on Ratlas külakokkutulek, millele on pühendatud ka alljärgnev tekst. Peamiselt on selle autoriks Ratla küla praegune elanik JUTA RAND, kes koduküla ajalugu uurinud. Tõsi, küla tekke- ja arenguloo peamisi fakte esitab ta mõnevõrra belletristlikus stiilis, kuid eks see olegi ühe leheloo jaoks parem ja sobilikum – on lihtsam ja meeldivam lugeda. Tekst on avaldatud lühendatult.

    Ratla küla kokkutulek: Saaremaa kümnendast jalast

    Homme on Ratlas külakokkutulek, millele on pühendatud ka alljärgnev tekst. Peamiselt on selle autoriks Ratla küla praegune elanik JUTA RAND, kes koduküla ajalugu uurinud. Tõsi, küla tekke- ja arenguloo peamisi fakte esitab ta mõnevõrra belletristlikus stiilis, kuid eks see olegi ühe leheloo jaoks parem ja sobilikum – on lihtsam ja meeldivam lugeda. Tekst on avaldatud lühendatult.

    Loe edasi...

  • ORISSAARE VALD 23. juunil kl 21 Orissaares Illiku laiul Väike eeskava. Tantsuks mängib Tartumaa ansambel Kaabu. Suupisted. Kes tahab teistsugust muusikat, siis seda pakub MTÜ Hea On Olla kõrvaloleva vana […]

    Jaanituled

    ORISSAARE VALD 23. juunil kl 21 Orissaares Illiku laiul Väike eeskava. Tantsuks mängib Tartumaa ansambel Kaabu. Suupisted. Kes tahab teistsugust muusikat, siis seda pakub MTÜ Hea On Olla kõrvaloleva vana […]

    Loe edasi...

  • Neil päevil poetati Kuressaares spaade ja lossi läheduses parklas autodest maha üsna tavapärane kaader, kelle sarnased siinmail ikka suviti ringi hulguvad. Kaadriga tutvunud kohalik ajaloolane arvab, et tegemist on turismikaadriga, kes on käinud peale Kuressaare ka Kaalis, Vilsandil, Mõntus ja Panga pangal.

    Nael: Kuressaare sai kingiks tavalise kaadri

    Neil päevil poetati Kuressaares spaade ja lossi läheduses parklas autodest maha üsna tavapärane kaader, kelle sarnased siinmail ikka suviti ringi hulguvad. Kaadriga tutvunud kohalik ajaloolane arvab, et tegemist on turismikaadriga, kes on käinud peale Kuressaare ka Kaalis, Vilsandil, Mõntus ja Panga pangal.

    Loe edasi...

  • Poolümmarguse sünnipäeva lävepakul räägime legendaarse mehega sellest, mis mõtteis – eks ikka spordist, tervisest ja elust üldiselt. Hobused jäävad sedakorda kõrvale, ehkki keegi ei tohiks alahinnata Jaan Rooda tegevust Eesti tõugu hobuste kasvatamisel. Spordikooli direktor on ta olnud kauem kui hobusekasvataja. Peaaegu kolmandiku oma elust. Eelpool mainitud “aegade algus” oli 1987. aastal.

    Jaanipäevalaps Jaan-Aleksander Rooda plaanib selle päeva lugedes veeta (3)

    Poolümmarguse sünnipäeva lävepakul räägime legendaarse mehega sellest, mis mõtteis – eks ikka spordist, tervisest ja elust üldiselt. Hobused jäävad sedakorda kõrvale, ehkki keegi ei tohiks alahinnata Jaan Rooda tegevust Eesti tõugu hobuste kasvatamisel. Spordikooli direktor on ta olnud kauem kui hobusekasvataja. Peaaegu kolmandiku oma elust. Eelpool mainitud “aegade algus” oli 1987. aastal.

    Loe edasi...

  • “Selle üle võib lõputult vaielda,” ütleb Pädaste mõisa chef Peeter Pihel. Pole midagi teha, Pädaste mõisa restorani on alati ümbritsenud mingi müstika.  “Neil käib seal nii vähe rahvast,” arvas pealkirjas toodud küsimuse vastuseks üks tuttav.

    Miks maksab Pädastes porgand palju rohkem kui turul?

    “Selle üle võib lõputult vaielda,” ütleb Pädaste mõisa chef Peeter Pihel. Pole midagi teha, Pädaste mõisa restorani on alati ümbritsenud mingi müstika. “Neil käib seal nii vähe rahvast,” arvas pealkirjas toodud küsimuse vastuseks üks tuttav.

    Loe edasi...