Saare uusim ja moodsaim piimafarm lüpsjaid ei vaja (17)

Saare uusim ja moodsaim piimafarm lüpsjaid ei vaja

VASTAVATUD LAUDAS: Valjala POÜ esimees Liilia Eensaar (vasakul) tutvustas külalistele üksikasjalikult, kuidas toimub visside lüpsmine kaasaegseima lüpsitehnika abil.
Peeter Kukk

Valjalas eile avatud Saaremaa esimene robotlüpsiseadmega piimafarm vajab toimimiseks vaid kolme inimese töökäsi: arvuti taga istuvat farmioperaatorit, brigadiri ja karjakut. Lüpsjat tarvis ei ole.

Lehmi peetakse Valjala ühistu Pihlaka veisefarmis aasta läbi laudas, kus nad on vabapidamisel. Laut on jagatud neljaks osaks: puhkealaks, ootealaks, söötmisalaks, kust peab liikuma läbi värava, mis otsustab, kas loom peab minema lüpsile või tagasi puhkealale, ning lüpsmisalaks.

Lehma kaelarihma küljes ripub spetsiaalne andur, milles sisaldub kogu info veise kohta.

“Lehmad tulevad sisse alates 29. juunist. Esialgu 30, neid hakatakse harjutama. Kui need 30 on harjunud robotlüpsis käima, siis hakatakse lehmi 10 kaupa juurde tooma,” ütles Oma Saarele Valjala POÜ esimees Liilia Eensaar.

Kokku kujunes piimafarmi maksumuseks 17 miljonit krooni, lisaks 9 miljoni eest seadmeid.

Liilia Eensaar rääkis eilsel pidulikul avamisel, et Pihlaka farm on investeering tulevikku, mida saab näidata oma lastele ja lastelastele, lootuses, et põllumehed hakkavad taas aina paremaid aegu nägema.

Valjala vallavanem Kaido Kaasik tundis heameelt, et kui tuhatkond aastat tagasi ehitati Valjalas kõige uhkem maalinn, siis nüüd on siin Saaremaa modernseim lüpsilaut.

“Head ja julged traditsioonid jätkuvad. Meil hakkaski juba igav, ning kui kuningad ja presidendid jälle külla tulevad, on meil nüüd neile taas midagi näidata,” rõõmustas ta.

Lipu heiskasid hümni saatel maavanem Toomas Kasemaa, vallavanem Kaido Kaasik, ühistu kõige suurema koostööpartneri Saaremaa piimatööstuse tegevjuht Andi Saagpakk ja Kuressaare Ehituse juhataja Tõnu Toompuu.

Kasemaa tõdes, et lauda ehitus näitab, et innovatsioon on võimalik igal pool. “Ja on heameel, et seda tehakse siin Saaremaal. See on väga kena ja pakub kindlasti paljudele kohalikele elanikele tööd, mis on maaelu säilimiseks väga oluline,” ütles maavanem.

Töötajaid on farmis alguses kindlasti rohkem, kuid kui asi juba korralikult töötab, jääb neid kokku kolm: farmioperaator, kes on arvuti taga, brigadir ja karjak.

“Täpselt 9 kuud saab 23. juunil täis,” võrdles Eensaar laudaehitust lapsesaamisega, sest kopp löödi ehitusel maa sisse eelmise aasta 23. septembril. Mõned kuud pärast seda, kui PRIA oli 15. juulil teatanud 7,8 miljoni kroonisest toetusest ning pingelised läbirääkimised pankade ja Maaelu arendamise sihtasutusega olid ühele poole saanud.

“Kui väga tahetakse, siis ka saadakse,” nentis Liilia Eensaar.
Tänukirjad suure abi ja koostöö eest anti PRIA esindusele, Maaelu Edendamise SA-le, SEB pangale, Kuressaare Ehitusele, DeLavalile ja Valjala vallavalitsusele. Algusest peale on objekti valmimist juhtinud Raivo Kahm Kuressaare Ehitusest ning seadmete eest hoolitsenud Lembit Vavulski DeLavalist ja Feliks Tamberg OÜ-st IBG Ehitus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 205 korda, sh täna 1)